2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda. Aastal 1018 ründas Boleslaw I Chrobry Kiievit ja vallutas selle ning Jaroslav põgenes Novgorodi. Sealsed elanikud veensid teda uuesti Boleslaw I Chrobry ja Svjatopolki vastu astuma. Vahepeal oli ta aga äiaga tülli läinud ega suutnud Jaroslavile vastu seista.
kroonikaid. Venemaal olevast Jeesuse apostel Andreas käinud ristiusku kuulutamas ja rajanud Dnepri juurde kiriku, kuhu olevat kerkinud Kiiev. Andrease lugu juba oma ajal täiesti välja mõeldud. Ivan Julma ajal jälle Andrease loo eisle kerkimine. Andrease austamiseks ristile lisatud Venemaal põikpuu selle kohta ka muid arvamusi. Peeter I ajal taas Andreas troonile, esimese teenetemärgina Püha Andrease orden. Vladimir Vene linnadesse valitsema 12 poega. Võimu haaras Svjatopolk (Nurjatu hüüdnimi). Peale tema võimuhaaramist hakkasid Vladimiri pojad ükshaaval surema. Boriss sai sõjakäigu ajal surma, Gleb oli laeval ning Smolenski all olevat kokk ta tapnud. Svevolo peokäigus sisse põlenud, Svjatoslav põgenes Venemaalt aga Karpaatides saab surma vägivaldselt. Vene ajaloolased süüdistanud Svjatopolki vennatapus. Üks vene ajaloolane arvanud, et Jaroslav Vladimirovits selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga
1897 taastas kullastandardi (eesmärgiga tagada raha stabiilsus ja seeläbi tuua riiki välisinvesteeringuid). 1903-1906 Sergei Witte (1849-1915): varasem rahandusminister, eelkäijast oluliselt liberaalsem, 17. oktoobri manifesti üks põhiautor. Tema välisminitrina jätkas Lambsdorff, siseministrina esialgu Plehve. Peale viimase tapmist esseeride poolt 1904 sai siseministriks liberaalne vürst Svjatopolk-Mirski, kes oli keisri käsul andma korralduse rahumeelsete demonstrantide tulistamiseks Peterburis jaanuaris 1905 (,,Verine Pühapäev"). Veebruaris 1905 pandi siseministriks Aleksandr Bulõgin ja oktoobris 1905 Prantsuse-Briti liidu vastane Pjotr Durnovo. Rahandusministriks oli alguses Eduard Pleske, alates 1904 Vladimir Kokovtsov.
kirjaoskust ka tüdrukutle. Tohtkirjade põhjal võib oletada et linnades oli kirjaoskus väga levinud. Hakati ehitama suursuguseid kivist templeid, hiljem ka muid hooneid. 13. Jaroslav Targa valitsusaeg. Vladimiril palju poegi. Need sättis ametisse nii et igaüks neist valitses ühes suuremas linnas. Kokku poegi 12. Küsimus kellest saab järglane. Tavaliselt sai kõige vanem, kuid need pojad ju erinevate naistega ja seetõttu vaidlus. Poegade tülides kõike hullem Svjatopolk hüüdnimi nurjatu. Järgenevatel aegadel sureb osa poegi mille taga nähakse just teda. Samas 90-ndate seisukoht et andmeid on võlsitud ja nii hoopis vendade surma taga vürst Jaroslav. Mitu aastat olid suured vastuolud Novgorodi vürst Jaroslavi ja Svjatopolki vahel kes kordamööda hõivasid Kiievit.Jaroslavil head suhted viikingid ja tema sõjaväes u 50% neid. Nende suurte väegedega suutis 1019 võimu haarata ja temast sai suurvüst, vennad osad juba surma saanud, vend suvislav kes
annaabi.ee 
