a K a (ih'' + 1) 3 , kus [1.lk.13] a (ih'' ) 2 ([ ] H 2 ) 2 Ka = 4300 K H =1,04 a = 0,45 - Rattalaiuse tegur d = 0,5 a (ih'' + 1) = 0,5 0,45(2,74 + 1) = 0,84 1,04 264,54 a = 4300(2,74 + 1)3 = 0,108m = 108mm 0,45 2,74 2 (519 10 6 ) 2 Valin standartse telgede vahe 112mm Arvutan suure hammasratta esialgse jaotusringjoone läbimõõdu: 2 a i '' 2 112 2,74 d 2' = '' h = = 164,1mm ih + 1 2,74 + 1 Arvutan suure hammasratta laiuse: b2 = a a = 0,45 112 = 50,4mm Valin standartse laius 52mm. 6 Arvutan väikese hammasratta laiuse: b1 = b2 + (2...4) = 52 + 4 = 56mm Hambumismoodul: 2 K m M h 10 3 2 5,8 264,54 10 3 m = = 1,393 , kus
2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas) 5. Tsementeerida h = ......; HRC ..... 6. Valukalded .... Koostejoonis a) Tükitabel, kõik elemendid (detailid), alakoostud, standardsed tooted, materjalid b) Joonisele kantakse gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ning mõõtmed, millega tuleb arvestada antud koostu kokkumonteerimisel või ühendamisel teiste koostudega, avade jaotusringjoone mõõtmed jne c) Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoone vahekaugust d) Veotelje lõige A-A , kõik elemendid on mõõtkavas e) Keermesliide, keermesniit pideva peenjoonega f) Tihend viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud, joonistatud 3
Keti pinguse reguleerimisviisi järgi(ketirataste telgede vahe muutmisega, pingutusketirattaga) 14. Kirjeldada rullketi tööprotsessi ülekandes. Keti kõik lülid järjestikku hambuvad ketirataste hammastega. Nn ”hulknurgaefekti” tõttu toimub keti vedava haru pidev võnkumine ja keti kiiruse muutus( effekt on seda suurem, mida väiksem on ketiratta hammaste arv). Ketilüli haakub ketirattaga sirgel, mis ei ole ketiratta jaotusringjoone puutuja, seejärel viib ketiratas keti jaotusringjoone puutujale. Keti liikudes iga lüli koormus on tsükliline. Ketile mõjub lisaks ks tsentrifugaaljõud( eriti kiirustel rohkem kui 15m/s) Peamine tõrkepõhjus on lülide materjalide väsimus. 15. Millel põhineb kettülekande projekteerimise metoodika? Määratleda kõigepealt olilised parameetrid(ülekande võimsus, võllide pöörlemiskiirused, nõutav tööiga, ruumipiirangud, varutegurid, võllide
Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MPa, -1 = 0,4 · 700 = 280 MPa, -1 = 0,22 · 700 = 154 MPa). NB! -1 =( 0,4 ...0,5)Rm; -1 = (0,2...0,3) Rm Radiaaljõud Fr = 1360 N, ringjõud Ft = 3700 N, telgjõud Fa = 520 N Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 210 mm Laagrite vahekaugus l = 200 mm Kaldhammasratta hambumisnurk β= 8° Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 250 240 230 220 210 190 180 160 140 120
m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
T2 pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, 358,91N*m []H vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge 657 MPa KH tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlast jaotumist hamba pikkusel. 1 Hambumise moodul 2 2 103 25,8358,91103 = = =1,906~1,9 2 2 [] 179,3141,4294,1 m=2 kus: = 5,8 abitegur, kaldhammaste jaoks 2 21153,538 2 = = = , on suure ratta jaotusringjoone läbimõõt, mm +1 3,538+1 2 = = 0,36 115 = , on suure ratta hambavöö laius, mm Hammaste minimaalne kaldenurk 9 3,5 3,538 2 = 9,84 = 90 50` 28,29 2 41,4 Väikese ja suure ratta summaarne hammaste arv. 2
Jaotushambajoon (pos.14) (jaotusjoon) tekib hamba peapinna (täpsemini nimipinna) ja jaotuspinna lõikamisel. (Hamba nimipind on peapind, millest lähtudes arvestatakse töötlushälbed). Joonisel 21 on näidatud hamba külgpinnad ABB'A' ja CDD'C'. Hamba (kogu)kõrgus h on radiaalne kaugus peade- ja jalgadesilindri vahel, kusjuures h = ha + hf , kus ha - hamba jaotuspea kõrgus, hf - hamba jaotusjala kõrgus. Samanimeliste naaberprofiilide vahelist kaugust jaotusringjoone kaarel nim. jaotusringsammuks p. Kui ratta hammaste arv on z, siis z p = d , ...(a) 34 kus d - jaotusringjoone läbimõõt. Seosest (a) tulenevalt on p d = =m , ...(4.5) z kus m - jaotusringmoodul ja d=m
Seejuures peab sümmeetriatelg olema märgitud kahe paralleelse peene kriipsukesega, mis on teljega risti. Krüpsukesed jäetakse ära, kui sümmeetrilise objekti kontuurid on viidud veidi üle sümmeetriatelje. Radiaalselt asetsevad elemendid, st niisugused ringjoonel asetsevad elemendid, mille teljed on raadiusesihilised, nagu avad, ribid jm., võib tinglikult pöörata joonise tasapinda. Avade paiknemist äärikus võib täisvaate asemel selgitada ainult avade jaotusringjoone abil. Siinjuures eeldatakse, et avad on asetatud jaotusringjoonele ühtlaste vahedega. Tasapindade eristamine pöördpindadest Tasapinnalised eseme osad pöördpindade läheduses tuuakse vajaduse korral esile diagonaalsete pidevate peenjoontega. Pindade lõikejooni võib välja joonestada lihtsustatud kujul, näiteks lekaalkõveraid ringi kaartena või koguni sirgetena. Viimane võte õigustab end lõikuvate pöördpindade läbimõõdu suure erinevuse korral
viirutusjoontega paralleelsed. Laudi pikkused peavad ühel joonisel olema kõik ühepikkused (≈10 mm). Koostejoonisele tuleb kanda järgmised mõõtmed: 1) gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus); 2) mõõtmed, millega tuleb arvestada koostu kokkupanemisel; 47 3) ühendusmõõtmed (ühendamiseks teiste piirnevate detailide või koostudega, näiteks äärikul antakse ava läbimõõt ja avade jaotusringjoone läbimõõt); 4) ekspluatatsiooniks vajalikud mõõtmed. Kui koostus ulatub mõni osa tema liikumisel gabariidist väljapoole, siis gabariitmõõtme kirjutami- sel haaratakse kaasa ka nende liikumise ulatus. Sele 79. Osanumbrite kandmine joonisele Sele 80. Koostejoonise näidis 48 Tükitabel Tükitabel on koostu juurde kuuluv dokument, mis sisaldab koostu koostisosade loetelu (järjekorras:
keskmise ja suure survega kuni 40 Mpa 3 - keskmise jõudlusega kuni 50 m /h võivad olla väikese rõhuga kuni 1Mpa. - eriti suure jõudlusega ( harva esinevad ) kuni 200 m3 /h ja rõhuga kuni 1 Mpa. Kui eeldada ,et hammasrattapumba hambavahed on niisama suured kui hambad , siis hammasrattapaari ühe täispöördega edasi toimetatav vedelikuhulk : V= 2 ( d m b ) . kus d on hammasratta jaotusringjoone läbimõõt ( ühesuuruste rataste korral hammasrattatelgede vahekaugus ) , m - hambumismoodul ( pool hamba kõrgusest ), ja b - hammasratta laius ( kõik mõõdud dm ). Kui pöörlemissagedus on n ( p/min ) , siis pumba tootlikkus on : 2dmbn Q = , kus on kasutegur ehk 60 Q= c n 0 , kus c on pumba geomeetriliste mõõtmete tegur. Viimane valem näitab ,et hammasrataspumba tootlikkus on proportsionaalne pumba pöörete arvuga.
00,75; mahukasutegur 0,8...0,9). Töösurved suhteliselt väikesemad võrreldes teistega. Pumbad võivad olla ühe või mitmesektsioonilised. Tähistuses kaks tähte NS ja number, mis iseloomustab töömahtu cm3. Pöörlemiskiirus 1000... 1600 p/min. Näide: E-5015 peal 3 sekts. hammasrataspump jõudlusega 100+100+59 l/min. Hammasratas hüdromootoreid kasutatakse vähe (vaid väikest pöördemomenti nõudvas osas) Pumba jõudlus: 2dmbn Q = 60 kus kasutegur; d hammasratta jaotusringjoone läbimõõt (telgede vahekaugus), dm; m hambumismoodul (pool hamba kõrgusest), dm; b hammasratta laius, dm; n pöörlemissagedus, p/min; 56) Hüdroajami koosseis Hüdroajam on seade mehhanismide ja masinate käitamiseks vedeliku (õli) vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis- ja abiseadmetest ning vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks muutvast hüdromootorist või hüdrosilindrist.
Sele 17.3. Evolventvälishambumise kujundamine. p - moodul m . Mooduli suurused on standardiseeritud: 0,5 ... 1,5; 1,75; 2; 2,5; 2,75; 3; 3,5; 4; 5; 6; 8; 10 ... 45, mõõtühik – millimeeter. Mooduli suurus määrab hammaste suuruse, - hamba kõrgus h 2,25m , - hamba pea kõrgus ha m , - hamba jala kõrgus h f 1,25m , - jaotusringjoone pikkus d z p , kus z on hammasratta hammaste arv. Siit saab pz d d m z , või m , z - hammasülekande telgede vahe nihutuseta hammasülekannetes kui d w d d d2 m a 1 z1 z 2 , 2 2 d w2 z 2 - ülekandearv u . d w1 z1
annaabi.ee 
