1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: 1) Tähelepanu maht väljendub objektides mida tähelepanna on võimalik (5-9 objekti). 2) Intensiivsus tähelepanu tugevus 3) Koondamine ja jaotamine koondan ja jaotan tähelepanu kas siis ühe või mitme objektile. 4) Püsivus väljendab tähelepanu ajaliselt. 5) Ümberlülitamine võime ühelt asjale teisele üle minna (?)
Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud juhul piisab joonega poolitamisest, et tekiks kaks kolmnurka. Kuna kolmnurga pindala valem on S=, siis leian a ja h väärtused joonlauaga jooniselt mõõtes, seejärel arvutan väärtused meetrites, kasutades mõõtkava 1:166 ning ristkorrutist. Mõlema põhjaks on sama sirge, seega a=7,5 cm ning alumise kolnurga kõrgus on h1=2,6 cm ning ülemise kõrgus h2=3,3cm, seega: h2=, h1= ning a=. Kasutades valemit S=
topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks kolmnurgaks, arvutan iga kolmnurga pindala ja liidan need, saades kogu maatüki pindala. Saadud pindalad tabelis 2. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Punkt Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 X i(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 2 3 4 3 6389783.578 750671.805 431.916 271
termomeeter. Termom möödab iseenda temp, sest samba kõrg sõltub sellest kui palju vedelik paisund on. Kuidas minu temp mõõdab? Kui mina olen vedeliku anumaga kontaktis, siis toimib soojusülekanne minult termomeetrile Seni kuni minu ja termom. Temp saavad võrdseks. Kuna temp on võrdsed, siis kuigi termom möödab enda temp, siis meie temp on võrdsed. Gradueerimine Termom vee-ja jää seisusse ja märgin skaalale 0. Panen termom keevasse vette ja märg skaal 100 Jaotan 0-100 vahelise osa 100äks osaks ja saan C skaala. Absoluutne temp skaala Ainult posit. Kõike madalam on 0 levaadi K= -273,15C Kõige madalam temp, mida praktil pole võimalik saada, sest aineosak soojusliik lakkab Kui C=>K siis liidame C+273K Kui K=>C siis lahutame K-273K Enamik aineid soojen. paisub, jahtudes tõmb kokku. Seda nim soojuspaisumiseks. Termomeetri töö töötab soojuspaisumine Mida kõrgem on temp, seda rohk vedelik paisub. Mida peenem on paisumistoru, seda tõesem on
e dx x 0 2. Arvutan integraal Simpsoni valemiga. Lahendus: Kontrollimiseks arvutan täpse väärtuse Newton-Leibnizi valemiga 1 1 e dx e | 1,718. x x 0 0 Edasi jaotan lõigu [0, 1] neljaks osaks ehk n=4, siis ühe osalõigu pikkus 1 0 h 0,25 4 ja jaotuspunktideks on punktid x0=0, x1=0,25, x2=0,5, x3=0,75 ja x4=1. Seega Simpsoni valemi järgi: 1 1 0 0 1 1 0 e dx 3 4 e e 4(e e ) 2e 12 1 2,718 4(1,284 2,117) 2 1,649 1,718.
D 3,14 275 min 8. Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks. n nom u= n tm 2840 u1 = = 31,21 91 1435 u2 = = 15,77 91 955 u3 = = 10,49 91 700 u4 = =7,69 91 9. Jaotan üldise ülekandearvu ajami astmete vahel. Võtan kõikide mootori variantide jaoks ühesuguse reduktori ülekandearvu: ukü = 3,15 u ulü = u kü Analüüs: 1. variandi mootorit ei ole otstarbekas valida kuna ajami ülekandearv on liiga suur.
2.12. Määratud integraal
Olgu lõigul [a, b] määratud funktsioon f(x). Jaotan lõigu osalõikudeks [xi-1,xi], kusjuures
a=x0
lihtsalt ei paku mulle huvi muud põhjendust ei oska ma pakkuda. Isiksusena olen rohkem orienteeritud vajaduspõhisele õppimisele. Põhjalikumalt õpin neid aineid mida pean enda jaoks oluliseks. Iseseisvaõppijana loen alati mind huvitavat kirjandust, hoian silmad kõrvad lahti kus midagi uut on sellest kohe kinni ka haaran, ehk õpin igal sammul. Kui mul on vaja mingi hulk materjali kiiresti ja samas ka tõhusalt ära õppida siis jagan materjali osadeks ja jaotan päevade peale ära, lisaks teen vahepeal pause nt. teen süüa või koristan. Minu tugevad ja nõrgad küljed õppijana? Tugevateks külgedeks pean kindlasti sisemist vajadust ja motivatsiooni ennast pidevalt arendada ja uute suundadega kurssi viimist. Oskan vaadata laiemalt, ning oluline on ka õpitust arusaamine. Nõrkadeks külgedeks võin välja tuua vähese püsivuse, sellega pean veel kõvasti vaeva nägema ja püüdma ennast sundima asju lõpuni tegema nii on lihtsamalt efektiivsem
3- hammasülekanne =0,85 4- kettülekanne =0,90 ü=0,96*0,96*0,85*0,90=0,7 b)Vajalik elektrimootori võimsus: Pem=1/0,7=1,43 (kW) Võtan lähima võimsama elektrimootori: Mootor:Pem=2,2kW n=950p/min =0,105n=950*0,105=99,75100 rad/s Mootori mark 4A1006Y3 Pean võtma tigureduktori; reduktor aeglustab ired=30x. { em=100 rad/s { nem=950 p/min 1. Jaotan ülekande arvu trumlist elektri mootorini(I): a)iü= nem/ nkt= em/ kt i-ülekande arv iü= 950/22=43,2 b)iü=ired*ikett=> ikett= iü/ ired=43,2/30=1,44 Väikesel hammasrattal soovitatav väjim hammaste arv on 17, võtan väikse hammasratta hammaste arvuks z1=21. 2. Leian pöördemomendid reduktori hammasrattastel ja Ketihammasrattastel: P=M=>M=P/ M-pöördemoment Mem=Pem/ em=2200/100=22 (Nm)
Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma eesmärgi saavutamine, võin aidata, kes vajub abiks, oskan naerda ja leida positiivne,oskan ujuda, saan pildile hea kaadri.Mida ma teen halvasti,aga tahan õpetada:ma ei oska hispaania keles räkida,öelda ,,ei", tantsida valssi, halvasti pranglin, halvasti jaotan aega õigesti. Ma olen väga emotsionaalne inimene,aga minu kõige tugevamaid tugevaim tunne see on armastus. Kui inimene armastab ja teda ka armastavad ta tunneb end kaitsel ja kellegile on vajalik. Ma kõige enam usun hea perekonna ja väärikasse töösse. Minu suurim soov on luua tugev ja õnnelik perekond nagu minu pere,sellest on väga tänalik minu vanematele.Mull oli õnnelik lapsepõlv. Minu kõige kallim ja vanim mälestus oli see - ma olen umbes kuus aastat vana, mu isa võtis
taha.Viimaks mängime ,,hobuse" mängu. (lisa 7.) (15 min.) Ning enne seda kui lõpetame teeme veel lõdvestavaid, maharahustavaid harjutusi. (2 min.) Kolmapäev-metsloomad. Kuulamine ja kõnelemine: (25 min.)Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib teema põhjal kaasa. Nimetab vähemalt neli metslooma. Teab kus metsloomad elavad. Tunneb metsloomad teiste loomade seast ära. Istume nagu ka kaks eelnevat päeva ringis vaibal. Jaotan lapsed neljaks grupiks. Annan igale grupile ühe kerge (koosneb 5-6 osast) metslooma pusle, mille nad peavad kokku panema. Hetke pärast küsin kes neil pildil on. Need kes teavad mis loom neil pildil on need ütlevad looma nime ja kes ei tea, neile ütlen ise ette. Kui kõik loomad on nimetatud, küsin lastelt: ,,Mis loomad need kõik koos on?" (metsloomad) Kui oodatavat vastust ei tule siis ütlen ise et need on metsloomad ning neist meil täna juttu tulebki
as 15h ja puhkab 9h. 35.Arvutamine standardkujul arvudega - Õ ül.272 1)korrutan või jagan omavahel standardkujus olevad arvulised tegurid ja omavahel arvu 10 = astmed 2)korrutan saadud tulemused, saades vastuse standardkujulise arvuna = 36.Kujundi pindala arvutamine - jaotan kujundi Õ ül.248,256,277 osadeks, mille pindala oskan leida; leian iga osa Õpiku joonis 1.2 esimene kujund: pindala ning liidan tulemused 1)S=a b S=14mm 23mm=322mm² 2)S=a b S=5mm 37mm=185mm² ~190mm² 3)S=a b S=13mm 25mm=325mm² 4)S=322mm²+190mm²+325mm²= =837mm²~800mm²
saamist saami keelterühma kohta, natuke ka saamide enda kohta ning nende kultuurist. Materjali kogun erinevatelt interneti lehekülgedelt. Paraku on paljude lehtede peal ainestik väga sarnane, mis raskendab mitmekesise töö koostamist. Samuti kasutan Martin Ehala eesti keele õpikut ,,Eesti keele struktuur," kust saan põhjaliku ülevaate saami murrete kohta ja uurali keelkonna kohta, kuhu kuulub ka eesti keel. Töö jaotan neljaks peatükiks, kus annan ülevaate saami rahvuse, saami keelte, tuntuimatae saamide ja geograafilise paiknemise kohta kaardil. 3 1. SAAMI RAHVUS 1.2. Saami rahvuse tutvustus Saamid on rahvas Euroopa Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis) nad kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000100 000
aastal. Kuid tuntud on ka teosed nimega ,,Mõistus ja tunded", mis oli tema esimene novell ja teos, see on kirjutatud 1811. aastal ning teos ,,Watsonid", mis on üks tema kahest lõpetamata ilukirjanduse teosest. (Vikipeedia) Selles referaadis käsitlen Jane Austeni isiklikku elu alates lapsepõlvest nooruspõlve ning ka tema elu täiskasvanueas, haridust, perekonda ja tema teoseid. Samuti kirjutan tema haigusest ja surmast, mis tuli varem, kui oleks pidanud. Töö jaotan kaheks peatükiks, kus ühes kirjeldan tema isiklikku elu ning teises räägin tema loomingust ja karjäärist kirjanikuna. Isiklik elu Jane sündis 16. detsembril aastal 1775 Steventonis, Hampshires. Tema perekond oli suur: tema isa George Austen ja tema abikaasa Cassandra, kuus venda - James, George, Edward, Henry Thomas, Francis William (Frank) ja Charles John ning üks õde, Cassandra Elizabeth, kes oli Janele ka parima sõbranna eest
3 4A112MB6 4 950 66 4 4A132S8 4 705 85 Määran trumli pöörlemissageduse: Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks: n nom u = n tm 18,6 9,32 6,17 4,58 Jaotan üldise ülekandearvu ajami astmete vahel: Võtan kõikide mootori variantide jaoks ühesuguse reduktori ülekandearvu: ukü = 3,55 u ulü = u kü 1 2 3 4 Ajam,u 18,6 9,32 6,17 4,58
Teine etapp Blaikie (2008: 63) järgi on uurimistöö teiseks etapiks küsimuste üle vaatamine. Minu ülesandeks on nii-öelda välja visata need küsimused, mis tegelikult uurimisküsimusteks ei sobi. Selles etapis püüan enda küsimusi ka sisutihedamaks muuta ning sorteerin need loogiliselt ära erinevate kategooriate kaupa. Teisalt aga lihtsustan selles etapis liiga keerulisi küsimusi. Kokkuvõtvalt püüan küsimused teha lihtsamaks ja kompaktsemaks. Praktiliselt jaotan küsimused mõistekaardilt erinevateks alateemadeks, et kaarti paremini mõista. I alateema küsimused: värbamistehnikad Kuidas värvatakse Southwestern Advantage’is? Kuidas värvatakse YFU Eestis? Miks värvatakse just nii Southwestern Advantage’is? Miks värvatakse just nii YFU Eestis? II alateema küsimused: 1. alapunkt: organisatsioonide maine Kas Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti maine on seotud nende organisatsioonide värbamispraktikatega?
Sellele on raske vastatata. Kõige lihtsamini saab öelda, et kunst on millegi loomine. Sõnasõnalt ei saa aga seda öelda, sest on ka sellised eriliigid nagu kõnekunst ja lugemiskunst. Kunsti sõnastust vaadates leiame järgneva: "Kunst on teos, mis on loodud inimese mõtlemise tulemusena". See aga ei pea paika sellega, mida mina ja ma usun, et veel teisedki inimesed kunstiks peavad. Seetõttu sõnastan kunsti järgmiselt: Kunst on teos või ese, mille on loonud inimene või loodus. Jaotan kunsti ma nelja klassi: Kirjandus ehk sõnakunst, Helikunst, Piltkunst ja Looduskunst/Looduse ime. 1) Kirjandus. Kirjandus ehk sõnakunst on teine kunstivorm, mis on meie kultuuris arenenud Kreekast saati. Kõige algsem sõnakunsti vorm oli rahvalaulud ja luule. Sõnakunsti eripära on see, et sõnadega on võimalik mängida. Väga hästi tuleb see nähtavale eesti keeles. Sõnakunsti täiendatakse eelkõige
Uurimistöös toetun loodusteadlaste poolt uuritud loomade süstematiseerimisele, detailsele välimuse kirjeldusele ja loomade huvitavatele elukommetele. Käesolevas uurimistöös teen ma subjektiivse valiku huvitavamateast loomadest ja kirjeldan nende välimust ja elukombeid lühidalt. Kaheksanda klassi õpilase uurimistöö maht ei saa olla väga mahukas, seega toon välja ainult Austraalia loomastikule iseloomulikumaid, üldtuntumaid ja ainult põnevamaid fakte. Uurimitöö jaotan peatükkideks: iseloomulikumad Austraalia imetajad, kirevad linnud, põnevad roomajad ja kahepaiksed. Töösse lisan pilte loomadest. Uurimistööga soovin laiendada enda ja kaasõpilaste teadmisi Austraalist. Kahekümmne aastaselt tahan minna ise Austaaliat avastama, seega on selle uurimistöö teadmised kasulikud. Austraalia vapil on kujutatud Austraaliat sümboliseerivad loomad, linnud ja taimed.
rohkem,kui verbaalseid. -Mitteverbaalsed suhtlusvahendid mõjuvad verbaalsele suhtlemisele kehakeele,zestide,miimika,distantsi ja silmside kaudu. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg Kas tahate mängida? Hakkame proovida väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Tutvustamine Praegu ma jaotan lipikud pantomiimi teemadega. Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu. Siis üks õpilane "tõlgib" verbaalse mitteverbaalsesse keelde, teised uuesti verbaalsesse. -Kas kõik on selge? Läbiviimine Õpetaja jaotab lipikud pantomiimi teemadega. Üks õpilane läheb tahvli juurde oma lipikuga ja hakkab mitteverbaalsel teel selgitada kirjutatu lipikus
pean neid koolitama? Kui jah, kui palju see maksab? 4. samm. Hakkan hindama võimalikke arengustsenaariume mis juhtub siis kui teen nii v hoopis nii jne. Töötajaid võib jääda üle v puudu. Kui selgub, et töötajaid on kusagil üle, pean planeerima, mida nendega teha. Nt tean, et osasid inimesi pole 3a pärast vaja.. siis a)loodan, et nad lähevad ise ära b)hakkan vaikselt vallandama c)külmutan uue värbamise; keegi läheb ära, siis asemele ei võta vaid jaotan tööd d)võin mõned varem pensile saata võimalusel e)kaalun osalise koormuse rakendamist f)piiran ületunde g)võin otsida hoopis lisatööd h)põhjendan, miks ametikoht ära kaob ja koondan i)kasutan vabatahtlikku koondamist: plussiks konflikte ja pingeid ei ole, küsin kes tahab koondatud saada (mõnel vb uus koht välja vaadatud), miinuseks see, et kes läheb vabatahtlikult ära.. ära võivad minna head tegijad.
järeldatakse üldiselt, et ebavõrdseteks osadeks on lihtne jaotada, aga võrdseteks osadeks jaotamiseks on vaja osata jagada täpselt. Nüüd hakatakse õppima konkreetsete esemete jaotamist, st võrdseteks osadeks jaotamist. Õpetaja kutsub klassi ette 2 õpilast, võtab ise laualt 6 kuubikut, lapsed loendavad, veenduvad, et on küll 6. Õpetaja jaotab kuubikud kahe õpilase vahel I võtte abil, seejärel esitab küsimusi. Küsimuste I voor: -Mitu kuubikut mul oli? (6) -Mitme õpilase vahel jaotan? (2) -Mitu kuubikut sai kumbki õpilane? (3) Küsimuste II voor: -Nii, tähendab, mitu kuubikut ma jaotasime? (6) -Vaadake, mitmeks osaks me jaotasime? (2-ks) -Mitu kuubikut sai igasse ossa? (3) Seejärel kutsutakse klassi ette 3-4 õpilast. Õpetaja, seejärel ka õpilased jaotavad erinevate esemete hulki, kusjuures iga kord vastatakse kollektiivselt järgmistele küsimustele: ,,Mitme lapse vahel jaotati?" ja ,,Mitmeks osaks jaotati?" Soovitatakse õpilastel jutustada, mida nad teevad
annaabi.ee 
