kohustuslikku nukrat iseloomu. See on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Tema väliseks tunnuseks on eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusel kujuneb kahest värsist salm – eleegiline distihhon (kaksikvärss).“ Annabel Leesalu Ellegia ja Jambid (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/eleegiad.htm) 20.10.14 „Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin – "Eleegia", Vennaskond – "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis –
Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios. Koorimeelika arenes SpartasHümnid, epiniikion, ood. Nimekaim esindaja Pindaros. SOLon Solon Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks poliitika, moraal. On ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud lendsõna "Mis liig, see liig!" RIIGIMEES SOLON TEATER Teater on sõna, muusika, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette, ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Teater on kunstiliik lavakunst, teatrikunst. Teater on teesklus, tembutus. Kreeka teater VanaKreeka teater oli hobuserauakujuline.
2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste.
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust
2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste.
kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid proosas, Levinud olid rüütliromaan, perekonnalood, aoidid, lüroeepikas, draamas. Keldi pastoraal- ja kelmi- ehk rapsoodid, eeposed, eepika: jutuvestjad, bardid, pikareskneromaan.
Mitmekesine sõja, armastus, veini, poliitiline luule 5. Koorimeelika- seotud kultusevormidega 6. Hümn- ülistuslaul jumalaile 7. Ood- pidulik ülistuslaul 8. Epiniikion- laul teatud isikutele Archilleus · Kirjutas valme, eleegiaid ja jambe, milles kujutas iroonilist palgasõduri elu Tyrtaios · Vanim kreeka eleegik. Vaprus, sõjalised vägiteod, patriotism Solon · Eleegid ja jambid. Seadusandlus, poliitika, moraal Alkaios · Poliitiline võitlusluule Sappho · Esimene naisluuletaja. Naiselik luule, tunded, meeleolu. 6 sajand ekr Anakreon · Õukonnalaulik. Vein, lõbu, kaunid naised. Simonides · Pilkeluuletused Pindaros · Ülistuslaulud. Sõnakujundite rohkus Teater 1. Skeene- orkestra taga paiknev ajutine lavaehitus, oli taustaks 2
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida)
Meelika jagunes omakorda veel monoodiliseks lüürikaks (solist väljendas üksikisiku tundeid) ja koorilüürikaks. Eleegia oli eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter) kirjutatud luuletuste üldnimetus. Sisult olid eleegiad õpetlikud, vahest poliitilised mõjutusvahendid (nt. Solonil) või filosoofilised arutlused, ülistati armastust. Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja Theognis Megarast (Unt 2001). Jambid kasvasid välja pidustustel lauldud pilkelauludest. Jambiline värss sarnaneb tavalisele kõnekeelele ja seda kasutati peamiselt tunnete ja meeleolude väljendamiseks (Kleis 1980: 49-50). Jambe kirjutasid näiteks Archilochos ja Semonides. (Unt 2001). Monoodilise lüürika sünnikohaks oli Lesbose saar. Kohalikust rahvalaulust kasvas välja rida erinevaid kultuslikke ja rituaalseid laule ning värsimõõte. Tähtsaimad autorid Lesbosel olid Alkaios ja Sappho ning Joonias Anakreon
Oraakel pühamus, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Theatron vaatamise koht, teatriplats, vaatemängupaik Sofistika inimkesksust ja traditsioone vaidlustav filosoofia, õitses Ateenas. 14. Poliitikud: Solon: Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". Perikles: Ateena riigimees, keda peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Teda peeti väga heaks demagoogiks, kes oskas rahvast end poolele kallutada
Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Deemos - (kr.k demos) rahvas. [nt. demos (rahvas) + kratos (võim) = demokraatia] Kes ta on ja millega sai tuntuks? Solon - Solonit peeti tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig" Perikles - Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. FILOSOOFIA MUISTSES KREEKAS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta:
Alkaios, Alkman, Anakreon, Bakchylides, Ibykos, Pindaros, Sappho, Simonides ja Stesichoros. 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kreeka lüürikas ei esindanud jutustaja või autor enamasti oma reaalset mina, vaid see oli võetud "mina"-roll, mask. Tihti esindas see roll ka publikut või räägiti kogu linnriigi/polise eest. 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. Jambid: Hipponax, Semonides ja Solon Eleegia: Kallinos, Simonides, Theognis, Meelika (monoodia e monoodiline meelika): Alkaios, Anakreon, Sappho Koorimeelika: Alkman, Pindaros, Simonides 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Jambizanri värsimõõduks on jamb, võimalikuks meetrumiks oli ka trohheus. Jambide sisu oli enamasti ühiskonnale vastanduv, tihti süüdistati ja sõimati, jämekoomiline sisu. Ilmselt jambe ei lauldud, vaid retsiteeriti
andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta. Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus. ................................................................. Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi; piigile toetades end ma seda veini ka joon. Värsside autor on Archilochos, tegemist on eleegilise distihhoniga (I heksa, II penta). Ta oli ülikusoost sõjaväelane ja tema jambid räägivadki sõtta läinud noormeeste elust. 27. Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingus? Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Kirjanduslikuks keskuseks kujunes Lesbose saar, kus räägiti aioolia murret. Sappho ja Alkaiose looming oli suunatud kitsamale ringile, kelleks olid autoriga samast ühiskonnakihist pärit aristokraadid samade poliitiliste eelistustega mehed Alkaiose
Theognis vs Theognidea, Anakreon vs Anacreontea Autentsus: kirjaliku kultuuri probleem Luule on seotud poeedi persona'ga, seega ei ole biograafilised detailid kindlad Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. jambid (iamboi): Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon eleegia: Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides; Tyrtaios, Solon meelika monoodia e monoodiline meelika: Sapphoc(esimene naisluuletaja), Alkaios, Ibykos, Anakreon koorimeelika: Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Ei piirdunud jambilise meetrumiga (jamb: U ), kirjutati ka trohheilistes
Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? Lüürika tänapäeval igasuguses vormis luule, mille keskne mõte on autori tunnete väljendamine (lai tähendus). Antiikajal lüürilistes värsimõõtudes (Kreeka lüürikute kasutatud) luule (kitsas tähendus). Luulezanre jagatigi osaliselt värsimõõdu alusel, nt epigramm, armueleegia, bukoolika eleegilises distihhonis, jambid jambilises värsimõõdus. 115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? Üle võetud: ajaliselt vastupidises järjekorras (kõigepealt hellenistlik lüürika, viimasena arhailine lüürika ja laulud) Eleegia Kreekas kaebe- ja leinalaulud, Roomas ka armueleegia. Satiir täiesti Rooma zanr. 116
teadaolev Ateena poeet. Soloni eleegia, jambi ja trohheilise tetrameetri vormis kirjutatud luuletustes kajastusid tema poliitilised vaated ta kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. 594. aastal sai ta arhondina erakorralised volitused, et teha lõpp majanduslikule ja poliitilisele kriisile Ateenas. Soloni eleegiad ning jambid sisaldavad sageli teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast. Seega valmistab Solon ette antiiktragöödia problemaatikat. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. · Theognis (6. saj eKr) Megarastveendunud aristokraat ,,Eleegiad Kyrnosele" u 1400 värssi . Mitte sündida, see surelikule on parim saatus,
Laululiigid: ditüramb (Dionysose ülistuslaul); al VI saj. II poolest epiniikionid (lauldi spordivõistluste võitjate jaoks), enkoomionid (lauldi kuulsate isikute või rühma auks, eriti türannide õukondades). Tunnustatud klassik koorilüürika alal on Pindaros, kellelt ülistusluulet telliti. Kirjutas ka oode jms. Tema kaasaegne võistleja oli Bakchylides (V saj.), keda hüüti Keose ööbikuks. Elas Sitsiilia türanni õukonnas. 33. Eleegiad ja jambid Eleegia (< kr elegos `kaebelaul'), distihhonidest koosnev flöödi saatel esitatav kaebelaul; al VII saj.-st e. Kr. igasugune eleegilises vormis luuletus. Eleegilise distihhoni skeem: // Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (Simonidese (?) epitaaf Termopüülides langenud spartalastele) Heksameeter + pentameeter; viimane sisaldab 6 värsitõusu nagu heksameetergi, kuid 3. ja 6.
teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon- Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem
ümberkorraldused ning Ateena riigikord muutus senisest demokraatlikumaks. Solon oli Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta valiti ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud on Soloni lendsõna "Mis liig, see liig", samuti tema vaidlus teatrimees Thespisega: "Kui lubate teatris tõemeeli valet esitada, siis hakkavad ka riigimehed näitemängudest eeskuju võtma!" Sophokles – üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Elas ühel ajal Periklesega nig oli tema hea sõber
annaabi.ee 
