Tallinna Kopli Ametikool Lõputöö Jalutuskepp Õpilane: Ranno Tiitus Juhendaja: Heidi Solo Tallinn 2017 Sissejuhatus Minu lõputöö teemaks on maoga puidust jalutuskepp . Selle valiku tegemiseks sain inspiratsiooni ühelt USA-s elavalt mehelt, kes valmistab selliseid jalutuskeppe ja teeb nendest ka youtube videosi. Tegemist on siis käsitööna valmistatud puidust jalutuskepiga mille ümber on madu. See töö tundus mulle piisavalt keerukas ja äratas minus sügavat huvi. Selle töö käigus sain päris palju uusi oskusi ja teadmisi mida järgnevates töödes kasutada. Kindlasti tegin ma ka vigu mida edaspidi oskan vältida. Teema valik
kannused - paeltega kokkuseotu juuksed, pats, vuntsid ja lühike lõuahabe - laiaääreline jaanalinnusulgedega kaunistatud kübar Naised: - puusapadi, mitu seelikud üksteise peal - sügav neljakandiline dekoltee, püstkrae - madal soeng 17. saj. Rõivastus 17. saj. keskpaigas keskpaik Mehed: - alusseelik püksid, põlvpüksid, särk, jakk, sukad, jalutuskepp - rosettidega kaunistatud kingad - suurte lokkidega parukad Naised: - kaks kleiti üksteise peal - dekoltee õlgu paljaksjättev - esitükiga korsett - kapsapeasoeng Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses Mehed: - vestiga ülikond, põlvedeni ulatuv saterkuub - kaelaside kravatt, palju nööpe Naised: 18. saj. - sale ja rühikas algus - kõrge traatkarkassil soeng
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suh...
a klass Charles Chaplin(näitlejanimega Charlie Chaplin) on tuntud kui inglise komöödiafilmirežissöör, -stsenarist, -näitleja kui ka -produtsent. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Tema on üks kuulsamaid tummfilmi ning selle ajastu tegelasi. Chaplin osales väga paljudes komöödiafilmides(83) ning on võitnud ka 3 Oscarit. Charles Chaplini tegelaskuju tuntakse ära järgmiselt – tal on väike vunts, jalutuskepp, lohisevad kottpüksid, suured kingad ja suur must kõvakübar. Charles Chaplin sündis 1889. aastal Londonis. Tema vanemad olid näitlejad ja lauljad. Laulmist, tantsimist ja näitlemist õpetasid nad ka oma pojale. Ta sündis ja kasvas väga vaeses keskkonnas ja pidi eluga toime tulemiseks juba pisikesest peale laval esinema. Kuna ta näitlejast ema kasvatas üksi kahte poega, aitas Charles juba 8- aastaselt perele elatist teenida.
Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub. Dekoraator dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija. Ida Teater etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne
Voldemorti Inferi. Nad võtavad kapuutsi ja pöörduvad Sigatüübi poole nii kiiresti kui võimalik. Dumbledore on üsna nõrk ja kui nad jõuavad Hogsmeadeni, saavad nad näha, et Dark Mark on nähtav astronoomia torni kohal. Harry ja Dumbledore kiirustavad torni suunas. Kui nad saabuvad, kasutab Dumbledore oma maagiat Harry külmutamiseks, samal ajal kui Harry jääb peidus oma nähtamatuse varjualusesse. Draco Malfoy sprint toas, ähvardades Dumbledore elu. Nõrk ja tema jalutuskepp ei ole jõudnud, Dumbledore paneb Draco sisse, ütleb talle, et ta pole tapja ja et Phoenixi orden suudaks teda ja tema ema Voldemortist kaitsta. Drako langetab oma võlukeppi ja Snape tungib torni. Harry ei saa liikuda ega rääkida, kuid ta kuulab allpool Death Eaters võitleva võimu liikmeid. Snape tõmbab oma palka ja tapab Dumbledore'i, saates teda lendava torni serva peale. Kui Dumbledore sureb, lõpeb tema Harry kirjakoht ja
kravatt, põlvpüksid (kitsad), sukad, suurkuub, redingot, frakk, saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits trükitud puuvillane kangas Kodanliku N: S-siluett, istmikupolster, revolutsiooni ja seelik, jakk Inglismaa mõju M: kuub, vest, (1780-1804) redingotmantel, inglise frakk, jalutuskepp, kaelaside, silind- riline kaabu, caraco jakk musliin, batist, popeliin madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. käekott Ampiir N: kleit (vöökoht rinna all), (19.saj. I pool) dekoltee M: spencer-jakk, frakk, vest(id), pikad/ põlvpüksid, särk, kaelaside, redingot,
saatkonna vastuvõtt 1935 aprillis, kus Bulgakov käis, kuna ta oli Vene seltskonnas tõrjutud. Ta käis üldse tihti saatkonnas, nii suhtlemas kui filma vaatamas. Berliozi pea mahalõikamine on motiiv ka mujal. Salome lasi pea maha lõigata Ristija Johanneselt, ka Juudit lõikas pea maha. Raamatus on kokku üle 500 tegelase. On numbrilisi sümboleid. Maja 302b korter 50. 5 on Saatana number, 3+0+2=5, 5+0=5. 5 bis (+) 5 = 10, mis oli Bulgakovi maja number sellel tänaval. Wolandi jalutuskepp oli puudel, mis on Saatana sümbol (Faustis!). Margarital olid kollased lilled, mimoosid on aga surematuse sümbol. Meister ütleb, et need ei meeldi talle, nii viskab Margarita need (surematuse) maha. Meister paneb vaasi roosid, mis on maise armastuse sümbol. Ei ole teada, kas teose alus oli ikka Piibel või oli seal tegu vabamüürlusega. Romaanis on oma käsud, mis on justkui 10 käsku: 1) ,,Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga" - Woland
Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle, nähtusele, ideele vms. NÄIDE: Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. 8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva
peaga. Mees kannab ülikonda mille hõlmad on eest lahti. Ülikonna kuub on sinakat värvi, nagu ka selle all olev vest. Vesti all olev särk on harjumuspäraselt valge. Must kikilips mida mees kõige selle juurde kannab on oma kinnitusest lahti tulnud, ning nüüd viltu vajunud. Kaabu, kaunistatud punase paelaga, mis enne mehe pead kattis on nüüd tema vasakus käes mis toetub tema samapoolsele jalale. Samale jalalae toetub ka härra must jalutuskepp. On näha et neist neljast on ta kõige soliidsema olekuga ja ka kõige tumedama nahaga. Peatusin pildi ees ja algul nagu ei teadnud miks, on ju seal ,,selliseid" rahvahulka kujutavaid pilte veel. Kuid kui nüüd seda siin kirjutada mõistan, miks see pilt mind seisatama pani. See pilt on joonistatud väga ammu kuid kujutaks nagu ikka tänapäeva. Olukorda kus osad inimesed ei väsi ootamast seda mis kohe tuleb teised aga uinuvad et aega veelgi kiirendada.
Pärnu Vanalinna Põhikool Uurimustöö Filmiajalugu Hendrik Tamberg Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mina valisin oma uurimustöö teemaks filmiajaloo. Ma valisin selle, sest mulle tundus see väga huvitav ja seal on palju alateemasid, mida uurida. Siin uurimustöös käsitletakse filmi algusaastaid, filmizanritest, näitlejaid ja tuntud filme. Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks. Zanrid võimaldasid publikule teada anda, mida filmist oodata, juba enne kui tuled saalis kustusid. ...
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.................................................................4 BALZAC'I LOOMING.............................................................................................................. 5 KIRJANIKU LÕPUAASTAD....................................................................................................7 REALISM..................................................................................
Nad avasid oma kohviku Pegasuse Tall, kus püüdsid avalikkuse tähelepanu köita ekstravagantsete ideede ja pretensioonikate deklaratsioonidega, mis ülistasid vormi, ei väärtustanud aga sisu. Et neid Moskvas märgataks käisid nad ringi mustades lakitud kõvakübarates, smokingites, jalutuskepp käes. Pegasuse Tallist sai Jesseninile kodu aseaine: meelsasti oli ta seal, kus seintel rippusid tema pildid ja arvukad peeglid lõid ilusiooni luuleparadiisist. Hoogsal peol teekannust joodud viin kustutas reaalsuse ja tuimestas valu, mis avhel kippus hinge närima. Tormiline elu kajastus ka tema luules: sinna ilmuvad kõrtsimotiivid,
le de Toulouse-Lautrec-Montfaga oma vanaema linnamaja, H?tel du Bosci salongis Albi linnas Lõuna-Prantsusmaal. Nende seltskonnas oli ka isa vend onu Charles. Külla oli tulemas kohalik arst ning Henri isa Alph, nagu teda kutsuti, andis oma tavalisel hoolimatul viisil käsu, et poiss läheks külalist tervitama. Henri, kes tahtis olla hea laps, hüppas toolilt maha ja ruttas tulija poole, unustades hetkeks oma kehalise nõrkuse, mis jälitas teda kogu noorpõlveaja. Jalutuskepp, mis tal abiks oli, libises korraks poonitud põrandal, mistõttu kaotas Henri tasakaalu ja lendas pikali. Avastus, et poiss oli raskelt murdnud oma vasaku reieluu, oli äärmiselt pahaendeline. Nüüd, kui ta lamas haigevoodis, oli raske mõtteid selle õnnetuse süngetelt tagajärgedelt kõrvale juhtida ning varjata üksindust, mida ta hakkas tundma kohe, kui kõik nõbud, välja arvatud väike Jeanne d'Armagnac, olid kooli tagasi läinud. Ema Ad
(Karl kinkis, mängima pole õppinud). tahab ükskõik kuhu, peaasi, et ära kohast, kus pole inimväärikust, aga pole kusagile minna sulaseks ei taha minna, pealegi pole sügisel sulasekauplemise aeg, poeselliks ei võeta, ei tunne keeli ega oska matat. Ta tunneb end iga päev alandatud, kuigi ei tea täpselt miks.Ta on jonnakas, uhke, kangekaelne. Ta sai sõjaväekutse. Karl Aniluik-Matsi vanim poeg, kes ilmub tallu südasuvel paariks nädalaks patseerima, valge krae kaelas ja jalutuskepp käevangus. Ta ajab kõigiga lahket ja sõbralikku juttu, ei tee kellegil vahet ning ei põlga ära ka tööd, eriti varahommikust niitmist. Ta on tudeng, kes saadab isale pidevalt rahakirju ja teateid. (28) Roosi- Taaveti naineja Soola Leenu sohilaps, kes on käre ja nõudlik.Tema tõmbas talus ohjad trammi. Loeb naiste ajakirja ja käib seltsimajas käsitöökursustel. Ta on noor nägus perenaine, oma võimete ja võimaluste tipul
Harva, kui nad kõik korraga kaela tulevad. Süda on neil inimestel kaunikesti puhas, tapnud ja varastanud nad mõistagi pole; kõiki teisi käske on nad küll rikkunud. Vaikselt ja rahulikult elavad nad oma elu, paljudest maailma asjadest pole neil selget ettekujutust. Ainult unistus paremast elust ja kõige täiustumisest särab kuldse viierublalisena läbi argielu aastakümnete. Vanim poeg Karl ilmub maale südasuvel kaheks nädalaks patseerima, valge krae kaelas, jalutuskepp käevangus; lahke ja sõbralik, ei tee kellegi vahel vahet; ei põlga tööd, kuigi isa kardab, et ta vanimal pojal on tervis selleks liiga nõrk (lugupidamine); Jüri peab vurlelikuks, kummaliseks; on üks neist Aiaste perepoegadest, kellele isa otsustas hariduse anda vaid sellepärast, et üks poegadest peab talule au ja kuulsust tooma, mida suudab aga vaid koolitatud mees; piklik nägu; leeritunnistus; saadab
Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart
1Peatkk Hommikul tundi pevas 1889 , Sherlock Holmes ja dr Watson rkvel avastada , etklaline oli oma korter eelmisel htul , kuid lahkusid enne ninud kas mees . Kuid ta maha jttisjalutuskepp . Jalutuskepp kannab mrget : " James Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis
" Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine "W"-ga on tehtud ilmselt selleks, et lisada saksapärasust. Wolandis kehastub kogu romaani edasiviiv jõud, tema poolt korraldatud sündmused tingivad erinevate tegelaste kujunemist ja arenemist. Temas kehastub samuti hästi kristlik staatana kuju, kes aegade algusest tegeleb inimestega otse ja isiklikult (Aadama, Eeva ja õunasöömise
saadab head. Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine "W"-ga on tehtud ilmselt selleks, et lisada saksapärasust. Wolandis kehastub kogu romaani edasiviiv jõud, tema poolt korraldatud sündmused tingivad erinevate tegelaste kujunemist ja arenemist. Temas kehastub piiratud võimalustega saatana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
