1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. sept (Rahvus)konvendi kokkutulemine 22. sept Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 1793 21. jaan Louis XVI hukkamine 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. juuni uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele Seadusandlik Korpus, 2. nov
riigistamist, 1790. aastal kaotati aadliseisus. 1789. aastal võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seal tunnistati kõik inimesed võrdseks ja kõrgeima võimu allikaks rahvas. Aastal 1971 lõi Asutav Kogu põhiseaduse. See sätestas võimude lahususe. Kaotati sisetollid ja tsunftid. Riigi uueks võimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, mis koosnes 745-st saadikust.Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid Seadusandlikus Kogus hakati nimetema jakobiinideks. Jakobiinide kihutustöö tagajärjel toimus Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti, kuna teda süüdistati sidemetes Prantsusmaalt põgenenud aadlikega. Louis XVI-st tehti kodanik Louis Capet. Rahvas võitis.
motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, zirondiinideks. Maximillien Marie Isidor de Robespierre asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle täielikuks liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. 1793
kaotamine->kuninga põgenemiskatse->konstitutsiooniline monarhia( Asutav kogu võttis vastu 1791. A septembris prantsusmaa esimese konstittutsiooni, kujunes võimude lahutamise teooria, Seausandlik võim kujunes Seadusandlikule kogule, konstitutsiooni sissejuhatavaks osaks olid kodaniku õigused)->seadusandliku kogu kokkutulemine-> monarhi kukutamine(tõsines tööpuudus, ning prantsusmaast sai vabariik)->vabariik->jakobiinide klubi lõhenemine(jakobiinideks ja zirondiinideks)->Louis XVI hukkamine->jakobiinide diktatuur->uus põhiseadus->Marat'i tapmine->jakobiinide kukutamine->rojalistide mäss->kehtima hakkas kolmas põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.->riigipööre Pariisis- >konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek. Tähtsus: Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine
· majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a
põgeneda. Kuid rahvas tundis kuninga piiril ära, sest kuninga nägu oli vermitud müntidele. Ta toodi koos abikaasa Marie Antoinette'iga tagasi Pariisi. Kuningas arreteeriti. Olles vangis, kirjutas kuningas alla 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Asutav Kogu muutus Seadusandlikuks Koguks, kuhu valiti 745 saadikut. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Kogule, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, monarhia pooldajateks ja nn. sooks. Vabariigi väljakuulutamine ja kuninga surmamine 1792. aasta augustis toimus Pariisis väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Oma mõju olid kaotanud monarhistid ning 1792. aasta septembris toimunud valimistel olid ülekaalus vabariigi pooldajad. 22.septembril 1792. aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks.
võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, zirondiinideks ja nn. sooks. Euroopa riigid, suurem osa milledest olid monarhiad, hakkas Prantsusmaa uue riigikorra vastu välja astuma veel enne kuninga Louis XVI ja tema kuninganna hukkamist. Augustis, 1792. aastal, vallutas Prussia-Austria sõjavägi Kirde-Prantsusmaa ning hakkas liikuma Pariisi suunas. Valmy all kohtas neid segasõjavägi prantsuse regulaararmee sõduritest ja vabatahtlikest revolutsionääridest
vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a
· majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a
Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud. Põhiseadus kaotas sisetollid ja tsunftid. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Korpus, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid hakati nende kogunemiskoha- Püha Jakobi kloostri- järgi nimetama jakobiinideks. Nende hulgas olid esialgu kõige mõjukamateks zirondiinid (Girondi maakonna järgi). Nad kaitsesid maakondade huve, olles tugeva keskvõimu vastu. Samas toetasid nad Pariisi kodanlust, kes ei soovinud revolutsiooni süvenemist, vaid pooldasid maa rahustamist. Zirondiinid kuulusid revolutsiooni algaastatel veel Jakobiinide Klubisse. Peagi lahkusid nad sisemiste vastuolude tõttu ja asusid tegutsema eraldi. Jakobiinide radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat.
seisuste kaotamine 20. 1791 kuninga põgenemiskatse juuni 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. (Rahvus)konvendi kokkutulemine sept 22. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri sept alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 21. 1793 Louis XVI hukkamine jaan 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) juuni 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele 2. nov
Austriale valgustatud absolutismi kehastavad Ungari valitsejad: Mária Terézia ja József II AGA: feodaalsed eesõigused rahvusriik, rahvuslik sõltuvus, emakeel õiguste kaitsmine oli üldiselt olulisem Rákóczi vabadusvõitlusega lõppes Habsburgide võimu vastane relvastatud liikumine pikemaks ajaks Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul tekkinud salajane vabadusliikumine (1794-1795) suruti maha liikmed olid reforme pooldavad aadlikud ja intelligendid, neid nimetatakse Ungari jakobiinideks (jakobinusok), liikumise juht oli Ignác Martinovics ( Martinovics- mozgalom) umbes 200-300 liiget vahistati: 7 hukati, teisi ootas pikaajaline vangistus · 17901825: Ungari valgustusaeg · 18251848/49 a revolutsioon: reformiperiood (reformkor) Ungaris Kirjanduselu · sai selgeks, et probleemide lahendamine revolutsiooni kaudu on võimatu sellest alates: poliitiliste pürgimuste kaitsmine ja varjamine toimus kultuuri kaudu rahvusliku
hiilguse kehastus. Louis XIV ajal muutus Prantsusmaa õukonna mood ning käitumismallid eeskujuks teistele riikidele. 14. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid mida poldud tehtud 175 aastat. Revolutsioon algas Bastille kindluse vallutamise Pariisis ja rahva kaardiväe moodustamisega. USA eeskujul võeti vastu veel ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" . Neid, kes pooldasid revolutsiooni süvendamist hakati kutsuma jakobiinideks, kuningavõimu üpooldajaid aga monarhistideks. Tekkis parlamentaarne monarhia ehk kuningas valitses koos Austava Koguga. 15. Prantsuse revolutsiooniline vabariik Pärast kuningavõimu kukutamist hakati ette valmistama uut rahva esinduskogu,et koostada uus põhiseadus. 1793. aasta mai lõpul - juuni algul aset leidnud rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult ja juhtroll Prantsusmaa poliitilises elus läks jakobiinide kätte.
Vabariik 21. septembril tuli kokku kolmas revolutsiooniaegne rahvaesindus Rahvuskonvent ehk lihtsalt Konvent. Konvendi esimesel istungil võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim. Kuningas hukati. Kõike parempoolsema osa moodustasid zirondiinid, kes olid vabariigi veendunud pooldajad ja tahtsid seda kindlustada. Riigi alustoeks pidi saama ettevõtluse vabadus. Konvendi vasaku tiiva moodustasid montanjaarid, kelle tunnustatud juht oli Robespierre. Hiljem nimetati montanjaarid jakobiinideks. Jakobiinide diktatuur Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee. Oluline koht diktatuurisüsteemis oli Jakobiinide Klubil, mis etendas partei osa ja millel oli erinevates paikades sadu osakondi. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marati tapmisest 13. juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorle. Konvendi dekreediga kehtestati surmanuhtlus spekulatsiooni, kaupade kokkuostu ja nende varjamise eest. Giljotiini alla saadeti
MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Miks toimus generaalstaatide avaistung 5.05.1789 Versailles's ja mitte Pariisis? 2. Mille poolest üllatas krahv Mirabeau' riietus generaalstaatide avaistungil? 3. Põhjenda, miks on Mirabeau'l Euroopa demokraatia arengus suur roll. 4. Miks vihkas Mirabeau'd kuninganna Marie-Antoinette? 5. Mida Mirabeau Rahvuskogu alguspäevil kuninga saadikule ütles? 6. Keda hüüti Suure Prantsuse revolutsiooni ajal jakobiinideks ja miks nad Mirabeau'd ei armastanud? 7. Millisest riigikorrast unistas Mirabeau? Kas selline riik on tänapäeva Euroopas olemas? 1. 23 12. VALGET LAEVA OOTAMA (Eduard Vilde ,,Prohvet Maltsvet") Seda väljendit pole mõtet sõna-sõnalt teistesse keeltesse tõlkida, sest ta on mõistetav üksnes eesti kultuuriruumis. Valge laeva ootamine sümboliseerib imeväikest lootust raskest
Ometi jääb tema poliitilist karjääri varjutama üks näotu juhtum. Milline? 2. Keda pead selle näotu juhtumi peasüüdlaseks? Põhjenda. 3. Millist nime hakkas kandma kolmas parlament? Mida see nimi tähendab? 4. Kindlasti kujunes 21. septembril 1792 vabariigi väljakuulutamine uue parlamendi saadikute suursaavutuseks. Mis julgustas neid sellist otsust vastu võtma? 5. Kes olid montanjaarid? Neid kutsuti ka jakobiinideks. Miks? 6. Miks ei tunnetanud zirondiinid juba varakult, et montanjaarid võivad kujutada ohtu? 7. Paljudele Konvendi saadikutele jäi eluks ajaks külge halvustav tiitel régicide. Mida see sõna tähendab ning kuidas see tiitel mõjutas nende saatust hiljem? 8. Philippe d'Orléans hääletas parlamendis kuningale surmanuhtluse mõistmise poolt. Miks see paljusid üllatas? Miks ta seda tegi? Põhjenda. 9. Kas pead Louis XVI oma kodumaa reeturiks? Põhjenda oma arvamust! 10
Ometi jääb tema poliitilist karjääri varjutama üks näotu juhtum. Milline? 2. Keda pead selle näotu juhtumi peasüüdlaseks? Põhjenda. 3. Millist nime hakkas kandma kolmas parlament? Mida see nimi tähendab? 4. Kindlasti kujunes 21. septembril 1792 vabariigi väljakuulutamine uue parlamendi saadikute suursaavutuseks. Mis julgustas neid sellist otsust vastu võtma? 5. Kes olid montanjaarid? Neid kutsuti ka jakobiinideks. Miks? 6. Miks ei tunnetanud žirondiinid juba varakult, et montanjaarid võivad kujutada ohtu? 7. Paljudele Konvendi saadikutele jäi eluks ajaks külge halvustav tiitel régicide. Mida see sõna tähendab ning kuidas see tiitel mõjutas nende saatust hiljem? 8. Philippe d’Orléans hääletas parlamendis kuningale surmanuhtluse mõistmise poolt. Miks see paljusid üllatas? Miks ta seda tegi? Põhjenda. 9. Kas pead Louis XVI oma kodumaa reeturiks? Põhjenda oma arvamust! 10
riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai · tööandja & töövõtja vaheliste trikoloor. 1789a. võeti vastu ,,Inimese ja suhete reguleerimist; kodaniku õiguste deklaratsioon". · kuidas masstoodangu tootmist, Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule konkurentsi ja turustamist Korpusele. Seadusandlikus Korpuses reguleerida. jagunesid saadikud jakobiinideks, 1.2.Senine õiguslik olukord irondiinideks ja sooks. 1792a. 22. septembril 1.2.1.Tsiviilõiguse pluralismi kuulutati välja Prantsuse Vabariik. püsimine Revolutsioon murdis Ancient Regime'i, Õiguslik pluralism (positiivset selles: likvideeris seisusliku ühiskonna, lõi konkurents õiguses -> selles nähakse sugupoolte ja seaduse ees võrdsuse. vabaduste kaitset/ tagatist) 1799. a. 9
annaabi.ee 
