· Väärtused toetavad. Juuruta väärtuspõhine juhtimissüsteem, ühised väärtused pakuvad raskel ajal tuge. · Ühine raskuste talumine. Nii Eestis kui mujal maailmas on mitmeid häid näiteid firmadest, kus kogu meeskond, nii juhid kui töötajad, on leppinud kokku solidaarses palga alandamises. Kõigi palk langeb mingiks ajaks võrdse protsendi võrra. KOOSTÖÖ · Strateegilised liidud. Jahtuv majandus võib kasulik olla selles mõttes, et siis tekivad sageli täiesti uued kooslused. Osapooled, keda kiire majanduskasvu ajal ühistegevus ei huvitanud, on nüüd nõus ühiselt asju ajama. Konkureerimine võib minna täiesti teisele tasemele, tekivad uued kliendid ja turud. Aga strateegiliste liitude loomisele tuleks mõelda juba enne majanduslangust. · Riskide jagamine
paisuma. Suure Paugu teooria Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Pime universum Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub
tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murrang, tektooniline kerge, tektooniline vajumine. Setete ärakanne osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Setete kuhjumine setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Happeline väheliikuv, kiiresti jahtuv, kihtvulkaan. Aluseline kiiresti liikuv ja aeglaselt jahtuv kilpvulkaan.
Suure Paugu teooria Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Pime universum Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Päikesesüsteem Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat tekkis päikesesüsteem.
Suure Paugu teooria-Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku-Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Pime universum-Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub
kütusena. Esiteks, etanool vajab aurustumiseks kolm korda rohkem soojusenergiat, kui vajab bensiin: vastavalt 663 kJ ja 251 kJ. (3),(5) Piiritusemootoril on vara kolbmootori survetaktil kütuse sissepritse. Survetaktil tekkib soojusenergia mida diiselmootor kasutab süüte eesmärgil. Piiritusemootor kasutab seda energiat kütuse aurustumiseks. See aurustumise energiavajadus on nii suur, et kõik jahtub survetaktil kolvi ees. Jahtuv etanooli/õhu segu tõmbub kokku ja annab vähem takistust survetaktil kui seda bensiinimootoril. Energiat ei ole piisavalt, et tekiks süütamine nagu juhtub diiselmootoris. On tarvis süüteküünlad ja kõrge surveaste mootoril nõuab suuremat elektripinget küünlatele kui see mis sobib bensiinimootorile. (3) Teine etanooli omapära, mida on võimalik kasutada mootori efektiivsuse tõstmiseks on see, et kütusepiiritus talub kõrget mootori surveastet detoneerimata
Ekr. toimunud olümpiamängude staadionijooksu võitja, karjus Polimnestor Mileetosest, olnud nii kiirejalgne, et püüdnud joostes kinni metsjänese. Metsjänese jooksukiiruseks loetakse ca 14m/s. Tänapäeva sprinterite suurimaks jooksukiiruseks on registreeritud 10,21 m/s. Arvutuste kohaselt võis Polimnestor niisiis olla võimeline jooksma 100 m ca 8 sekundiga ja edestama praegusi tippsprintereid ligi paarikümne meetriga. Need on muidugi oletused. Võib siiski arvata, et tsivilisatsiooni jahtuv, üha väheneb liikumisaktiivsus, mis algab juba lapsepõlvest, pole tänapäeva inimeste jooksuoskuse ja -kiiruse arengule kasuks tulnud. Kasutatud kirjandus: http://209.85.229.132/search? q=cache:CYHjSmwQuOEJ:fatman.planet.ee/Kooli%2520stuff/ %255Bkehkasv %255D_kiirjooks.doc+kiirjooks&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=fi refox-a
pekirasva, liha ja sibulat. 2 ). Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada zelatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Eesti süldi tegemine Eesti rahvustoiduna tuntud traditsiooniline sült keedetakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta kuni liha luudelt lahti tuleb (3-4 tundi). Enne keemise lõppu lisatakse maitseained sool, sibul, vürtsid. Liha tõstetakse leemest välja, tükeldatakse. Keeduleem
ei esine üldse. Samuti järeldub siit, et täieliku termodünaamilise tasakaalu korral tuumaosakeste tihinemisel muutuks kogu aine Universumis rauaks ja tema naabermetallideks Mendelejevi tabelis, sest nende lõikumiseks vajalik energia on kõige suurem. Neutronid lisavad aatomile tõmbejõudu ning on vajalikud enamiku keemiliste elementide stabiilsete isotoopide, seega vaid neutronite arvu poolest erinevate tuumade, tekkeks. Tuumasünteesiks soodsad temperatuurid 1010~109 K läbib paisuv ja jahtuv Universum mõne minutiga. Sel etapil on tuumaosakeste vahelised kaugused suhteliselt suured -- umbes 107~106 cm. Mõne aatomituuma moodustumiseks peavad aga osakesed lähenema üksteisele vähemalt 10-13 cm kaugusele. Tekibki tugev termodtünaamiline tasakaalutus nukleogeneesis. Jahtuvas Universumis jõuab moodustuda pisut deuteeriumi ja triitiumi (prootoni ühinemisel vastavalt tihe ja kahe neutroniga) ning kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevaid alfaosakesi, s.o
Formuleeriti energia üldise jäävuse seadus: liikumine + soojus + elekter + hääl + …= const Nicolas Carnot 1824 - Soojusmasin muudab soojuse mehaaniliseks tööks. Soojusmasinate töö on tsükliline, iga tsükli moodustab ringprotsess (Carnot’ tsükkel), mille lõpul masin on samas olekus nagu alguses. Soojusmasin koosneb kolmest osast: soojendi, masin ise ja jahuti. 1) Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Teist liiki perpetuum mobile on masin, mis muudab kogu soojuse tööks 2) Jahtuv keha saab kõrvalt tehtava töö abita soojendada ainult niisuguseid kehasid, mille temperatuur on tema omast madalam. 3) Isoleeritud süsteemi entroopia püüab kasvada maksimumini Entroopia on energia kvaliteedi mõõt. Negentroopia = entroopia miinusmärgiga. Mida suurem negentroopia, seda kvaliteetsem energia. Mehaaniline energia on kõrgema kvaliteediga kui soojusenergia. Siit tuleneb termodünaamika teise seaduse formuleering 3: Kui W on suurim, siis S on maksimaalne
rutiilseteks ja aluselisteks. Peale selle on olemas räbuvabad, metallipulbriga täidetud traadid. Täidistraadid grupeeritakse kasutusomaduste järgi: Kiire täitmine (fast fill) muudab täidistraadi õmbluse setvavahemiku täitmise jaoks sobivaks võimalikult kiiresti, ilma eriliste nõudmisteta mehaanilistele omadustele; kasutatakse ainult hotisontaalasendis keevitamiseks. Võimalik kasutada suurt etteandekiirust ( näit õhukses plaadi keevitamine). Kiiresti jahtuv räbu (fast freeze), tardub kiiresti ja seetõttu on võimalik keevitada kõigis asendeis. Täidistraadid Rutiiltäidistraadid on tuntud selle poolest, et neil on teatud piirangud mehaaniliste omaduste osas, eriti löögisitkusele madalatel temperatuuridel. Seetõttu on rutiiltäidistraate täiustatud mikrolegeerimise, parandatud tootmistehnika ja rangema kvaliteedikontrolliga. Keevismetalli garanteeritud vesinikusisaldus on rutiiltäidistraatides madalam, kui 5 ml 100g
meetodi nimetus. 21-Universumi vanus ja tekkimine. Universumi tekkelugu pole veel lõpuni selge.Enamik teadlasi on veendunud, et universum tekksi hiigelplahvatuse tulemusena.Seda plahvatust nimetatatakse Suureks pauguks. Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist.Pime universum - Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime.Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub.
Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas. Rifti laienedes moodustub kitsas meri, mille sarnane on tänane Punane meri. Mere kaldad on passiivsed, mis tähendab seda, et ei esine subduktsiooni ega sellega seotud vulkanismi. Merest saab laienedes passiivsete äärtega ookean, milline on nt praegune Atlandi ookean. Kui jahtuv ja setetega kattuv ookeaniline maakoor allpool lasuva astenosfääri suhtes ujuvuse kaotab, tekib subduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või teise ookeanilise maakooreploki alla. Tekib aktiivsete äärtega ookean, mis hakkab teiste pealetungivate laamade survel tasapisi sulguma nagu nt Vahemeri. Ookeani sulgudes tekib kahe mandrilise maakoore kokkupõrkepiirile mäestik. Nii on
raskus on erinev, seega Maa gravitatsiooni jõul liiguvad suurema tihedusega ainemassid planeedi sisemuse poole. Samuti põhjustavad liikumist konvektsioonivoolud ehk kivimite pidev ringlus(sulamine, jahtumine). 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. Kahe ookeanilaama vahel on tõusvad magmavoolud, mis tekitavad mäeaheliku. Pidevalt jahtuv ja seejärel tardunud magma kasvatab ahelikku, samal ajal triivivad ookeanilaamad teineteisest eemale, mille tulemusel maakoor rebeneb. Kaasnevad nähtused on veealused mäeahelikud, maavärinad. Nt. Keskahelik Atlandi ookeanis. Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku
Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas (Ida-Aafrika riftivöönd). Rifti laienedes moodustub kitsasmeri, mille sarnane on tänane Punane meri. Mere kaldad on passiivsed, mis tähendab seda, et ei esine subduktsiooni ega sellega seotud vulkanismi. Merest saab laienedes passiivsete äärtega ookean, milline on näiteks praegune Atlandi ookean. Kui jahtuv ja setetega kattuv ookeaniline maakoor allpool lasuva astenosfääri suhtes ujuvuse kaotab, tekibsubduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või teise ookeanilise maakooreploki alla. Tekib aktiivsete äärtega ookean, mis hakkab teiste pealetungivate laamade survel tasapisi sulguma. Selline on tänane Vaikne ookean (see siiski ei tähenda, et Vaikne ookean tulevikus kaob, sest Vaikne ookean on nn Panthalassa
isoleeritud systeemi energia on muutumatu suurus · looduses ei teki ega kao energiat. · ta v6ib ainult muunduda yhest liigist teise · esimest liiki perpetuum mobile on v6imatu · systeemi siseenergia muut v6rdub vahetatava soojushulga ja systeemi töö summaga Süsteemi siseenergia muut on võrdne välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga U = A+Q 169. Formuleerige termodünaamika II seadus. Termodynaamika teine seadus kooseb kolmest osast: · jahtuv keha saab k6rvalt tehtava töö abita soojendada ainult selliseid kehasid, mille temperatuur on tema omast madalam · teist liiki perpetuum mobile on v6imatu · isoleeritud systeemi entroopia pyyab kasvada maksimumini Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale. 170. Mis on entroopia? Entroopia on energia kvaliteed mõõt. 171. Kuidas on ülekantava soojushulga entroopia seotud temperatuuriga?
annaabi.ee 
