LIPUD 1. A ALFA - MUL ON TUUKER VEE ALL. HOIDKE EEMALE VÕI MÖÖDUGE VÄIKESE KÄIGUGA. 2. B BRAVO - MA LAADIN VÕI LOSSIN ÕHTLIKKU LAADUNGIT VÕI MUL ON PARDAL OHTLIK LAADUNG 3. C CHARLIE - JAATAV VÕI EELMISE GRUPI TÄHENDUS TULEB LUGEDA JAATAVAKS 4. D - DELTA - HOIDKE MINUST EEMALE, MINU JUHITAVUS ON RASKENDATUD 5. E ECHO - MUUDAN OMA KURSI PAREMALE - ÜKS LÜHIKE HELI 6. F FOXTROT - OLEN KAOTANUD JUHITAVUSE, HOIDKE MINUGA SIDET 7. G GOLF - VAJAN LOOTSI. MEREL KALASTAV LAEV: MA VEAN PÜÜGIVAHENDEID 8. H HOTEL - MUL ON LOOTS PARDAL 9. I INDIA MUUDAN OMA KURSI VASAKULE. KAKS LÜHIKEST HELI. 10. J JULIETT HOIDKE MINUST EEMALE. LAEVAS ON TULEKAHJU
Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks . Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil . Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust . Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks
Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (Pease 1994: 45). Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks 4 liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka
Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks. Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist,
Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (Pease 1994: 45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (Nierenberg 1997:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3).
mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (1. Lk:45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (2. Lk:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (2. Lk : 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks
või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia – Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON. Otsese järelduse eelduseks on üks kategooriline lihtväide. ! ! 1. muutmine: ! ! ! eitav väide jaatavaks (või vastupidi); ! ! ! predikaat vasturääkivaga. ! 2. ümberpööramine: ! ! ! Subjekti ja predikaadi asukoht muudetakse; ! ! ! üldjaatavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osaeitavast väitest pole võimalik !järeldada. ! 3. vastandamine: muutmine + ümberpööramine ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! !
või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON. Otsese järelduse eelduseks on üks kategooriline lihtväide. ! ! 1. muutmine: ! ! ! eitav väide jaatavaks (või vastupidi); ! ! ! predikaat vasturääkivaga. ! 2. ümberpööramine: ! ! ! Subjekti ja predikaadi asukoht muudetakse; ! ! ! üldjaatavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osaeitavast väitest pole võimalik !järeldada. ! 3. vastandamine: muutmine + ümberpööramine ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! !
tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks. Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil. Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne
saab teostada õigustatud valiku mingite alternatiivide vahel.) 2_fl_vi-x OTSESED JÄRELDUSED (ik immediate inference) Otsese järelduse eelduseks on üks atributiivne lihtotsustus. Me juba tutvusime otseste järeldustega mida saab teha loogilise ruudu abil. 1. Järeldused muutmise teel (ik obversion): jaatav otsustus muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja selle-sama ütlemine teisel viisil. Järelduse skeemides on joone peal eeldus, joone all järeldus. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Ükski S ei ole mitte-P Ükski vares ei ole mittelind. SeP: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud SiP:
, Kõik konnad krooksuvad; 2) piiritlemata mahulise subjektiga otsustus on osaline; näit., Mõned seened on mürgised. Otsustuse kvaliteedi määrab koopula (side) subjekti ja predikaadi vahel. Side subjekti ja predikaadi vahel võib olla: 1) jaatav, näit., Kõik masinad on inimese valmistatud, Mõned loomad elavad vees; 2) eitav, näit., Meie ei ole kohanud maaväliseid tsivilisatsioone, Mõned inimesed ei ole heatahtlikud. Vastavalt sellele nimetatakse otsustus kas jaatavaks või eitavaks. Seega, võimalikud on kaks jaatavat ja kaks eitavat otsustust, ehk teisiti: on kaks üldist ja kaks osalist otsustust. Kuid kokku ei ole neid mitte kaheksa erinevat otsustust, vaid - neli. Kuidas on see võimalik ja millised need on, selgub allpool olevast tabelist. Olgu eelnevalt meenutatud, et otsustuse üldkujul sümboolikas ülesmärkimiseks tähistatakse subjekti suure tähega S ja predikaati - suure tähega P. Otsustuse vormid:
Otsese (vahetu) järelduse eelduseks on üks kategooriline väide. Tuntuimad otsese järelduse tüübid on muutmine (obversion), ümberpööramine (conversion), vastandamine (contraposition) ja transpositsioon (transposition). Neile lisandub veel väite vastasseisude (opositsioonide) tuletamine loogilise ruudu abil. 9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski S ei ole mitte-P Ükski tudeng ei ole mitteinimene. E: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata. Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud. I: Mõni S on P Mõni inimene on hea. Mõni S ei ole mitte-P Mõni inimene ei ole mittehea. O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole halb.
tüübid on muutmine (obversion), ümberpööramine (conversion), vastandamine (contraposition) ja transpositsioon (transposition). Neile lisandub veel väite vastasseisude (opositsioonide) tuletamine loogilise ruudu abil. 9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski S ei ole mitte-P Ükski tudeng ei ole mitteinimene. E: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata. Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud.
annaabi.ee 
