Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaapani meri (0)

1 Hindamata
Punktid

Jaapani meri
Joonas  
puusepp
Jaapani mere asukoht
Jaapani meri asub
Aasia  mandri ning
Sahhalini, hokkaido
Ja Honsiu saare
Vahel.Jaapani meri
On ühendatud
Tsugaru,korea ja 
Tatari väinaga.
Suurus
• Pindala: umbes 978,000 km ² 
• Keskmine sügavus: 1753 m
• Suurim sügavus: 3669 m
 
 
Keskkonnaprobleemid
• 1960 aasta kiire  majanduskasv ja 
rasketööstuse  koondumine  piki Jaapani 
rannikualasid põhjustasid veereostuse. 
•  Õlireostus  on suur probleem suurtel  laeva 
teedel.
Kasutatud allikad

http://translate.google.ee/translate ?
hl=et&sl=en&u= http://en.wikipedia.org/wiki/Sea_of_Japan&ei=PQxoS5_PH8b5 -
Abp4dDKCQ&sa=X&oi= translate &ct= result &resnum=5&ved=0CBsQ7gEwBA&prev=/
search%3Fq%3DSea%2Bof%2BJapan%26hl%3Det%26lr%3D%26client%3Dfirefox-a
%26rls%3Dorg. mozilla :et:official%26sa%3DG

http://translate.google.ee/translate ?
hl=et&sl=en&u= http://www.eoearth.org/article/Sea_of_Japan_large_marine_ecosystem&ei=sH56
S6DrEI3Z-
Qa9oO1W&sa=X&oi=translate&ct=result&resnum=1&ved=0CAcQ7gEwADgK&prev=/search
%3Fq%3DJapanese%2Bmarine%2Benvironment%2Bissues%26hl%3Det%26client%3Dfirefox-a
%26rls%3Dorg.mozil a:et:official%26hs%3DRJ1%26sa%3DN%26start%3D10

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
Vasakule Paremale
Jaapani meri #1 Jaapani meri #2 Jaapani meri #3 Jaapani meri #4 Jaapani meri #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor joonaspu016 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kariibi meri
12
ppt

Kariibi meri

Kariibi meri Mirjami Uutela Kristiina Kimask Kariibi mere asukoht • Atlandi ookeani osa • On ääremeri • Piirneb . – lõunas Lõuna- Ameerikaga – läänes Kesk- Ameerikaga – Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W. Suurus Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Võrdlus Kariibi meri Läänemeri Pindala 2.754.000 373.000 km2 km2 Keskmine 7110 52 m sügavus Suurim 7.686 m 459 m sügavus Võrdlus skeemina Kariibi meri on 136 korda sügavam kui Läänemeri Kõige...

Geograafia
Knossose loss
6
doc

Knossose loss

Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Knossose loss Referaat Juhendaja: R. Vilumaa Tallinn 2009 Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Saksa teadlaste Heinrich Schliemanni ja Wilhelm Dörpfeldi poolt

Kunstiajalugu
Mongoolia uurimustöö
8
doc

Mongoolia uurimustöö

Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on maailmal kahe silma vahele jäänud Mongoolia. See on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik, mille elanikke peetakse endiselt metsikuiks nagu Tsingis-khaani ajal Pindala: 1 565 000 km2 Rahvaarv: 2 569 000 Pealinn: Ulaanbaatar Keel: mongoli (riigikeel) Rahaühik: tugrik President: Natsagiyin Bagabandi Iseseisvus: 11. juuli 1921 Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -) · Selenge - (Sühbaatar - ) · Keskaima

Geograafia
Referaat Tongast
9
doc

Referaat Tongast

Tonga Lipp Vapp Rahvaarv (2006): 101990. Vanuseline struktuur: 38% alla 15, 8% üle 60 aasta. Iga-aastane kasv (2006): 0,4%. Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%. Usk: Kristlus Keeled: Tonga ja inglise. Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000. Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat. Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%. Töötus (2003): 5,2%. Valitsus Liik: põhiseaduse pärilik monarhia. Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970). Sõltumatus: 4. juunil 1970. Filiaalid: riigipea monarh, peaminister, ühekojaline assamblee. Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine. Valimised: Võib valida kui vanust on 21. Keskvalitsuse eelarve (2008/2009): $ 132 miljonit. Majandus (kõik arvud USA dollarit) SKT (2006): $ 232 miljonit. SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%. Loodusvarad: Kala. Põllumaja

Geograafia
Kreeka referaat
12
odt

Kreeka referaat

Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. 9 Turism Kreeka on kahtlemata üks Euroopa tuntumatest turismiriikidest. Teavad ju kõik juba koolipõlvest Olümpose jumalate perekonda ning kuulsaid antiik-Kreeka kangelasi. Lisaks eelpooltoodule veel kreeklaste toidu- ja veinikultuur, helesinine meri ja võrratud päikesepaistelised ilmad ­ ning mitte miski ei suuda Kreeka külgetõmbejõule vastu panna! Igasuguses eas ning erineva kultuurilise taustaga reisijad leiavad Kreekast palju huvipakkuvat. Kes soovib, võib enda jaoks avastada tänaseni säilinud Vana-Kreeka iidsete ehitiste varemeid ning nautida nende sajanditevanust hõngu, kel aga soov rannamõnusid nautida, võib leida meeldivat lõõgastust Vahemere lainetes, kirkalt sinise ning päikeselise taeva all.

Kategoriseerimata
VÕRGUPÜÜK- referaat
13
doc

VÕRGUPÜÜK- referaat

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.Võrgupüük......................................................................................................................4 2.Seisevvõrgupüük............................................................................................................6 2.1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9 2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9 2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust.....................

Kalapüügitehnika
Maadeuurijad
19
doc

Maadeuurijad

1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3.5.1 Bellingshauseni meri 3.5.2 Bellingshauseni saar 2 Sissejuhatus Tänapäevase maailmapildi kujunemisel on väga palju kaasa aidanud maadeuurijad. Geograafia arengus on suur teene ka Eestis pärit teadlastel. Käesoleva töö eemärgiks on anda ülevaade Eestimaa pinnalt võrsunud baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija Ferdinand von Wrangelli, kolmekordse

Geograafia
Ungari
13
doc

Ungari

Ungari Greete Liht Tallinna Järveotsa Gümnaasium 10B Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid. Ungari on mitmele välisriigile kõige parem ühenduskanal Lääne-Euroopa poole ­ Serbiale, Rumeeniale, Bulgaariale. Koostöös Rumeenia ja Horvaatia valitsustega on lähiaastatel kavas ulatuslik maanteede ja raudteede võrgustike uuendamine, laiendamine ja ühendamine. Koostatud on ka üleriigiline kiirteede ehitamise programm. Enamik kiirteid on tasulised. Ühistransport Budapestis on väga hästi arendatud. Ungari peamine rahvusvaheline lennujaam Ferihegy teenindab igal aastal ligi 3 miljonit reisijat. Ferihegy asub asub Budapesti külje all ning sell

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun