vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi. Lisaks on avaldanud tammiku kohta uurimistöid ja artikleid. Ka praegusel ajal on seal hea käia Jaanitulel või sõpradega mängimas. Peale selle on tammikus võimalik korjata ka palju erinevaid lilli ja käija viinamäe tigusid vaatamas keda juba igalpool ei kohta. On väga hea, et on olemas selline paik nagu Lehmja tammik.
vanemad just nii käituvad. Näide: Siis kui peremees ja naine Tiina kodust välja viskasid läks Margus vanaemale rääkima, et ta ei mõista, kuidas nad sai Tiinale nii teha, kuigi nad olid ta ise üles kasvatanud. 6. Marit võib pidada kõige tugevamaks isiksuseks sellepärast, et ta julges alati oma arvamust välja öelda, ta jäi endale kindlaks ja ei andnud mitte kunagi alla. Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale sisistas, et ta on libahunt ja kinnitas, et ta nägi kuidas Tiina kilavate silmadega varssa vaatas ja hiljem peale varsa kadumist mitu päeva kodus midagi ei söönud. Mari on väga jäärapäine, töökas ja hooliv. Näide: Siis kui Margus talle ütles, et ta kavatseb Tiinaga abielluda, ei jätnud Mari oma jonni ja lõpuks kui Tiina kodust välja aeti abielluski Margus Mariga. 7
Pererahvas oli rahul, et Tiina lähipäevadel koju ei ilmunud, Margus aga nukrutses omaette. Ühel päeval tuli Tiina ning kutsus Margust endaga kaasa metsa elama. Mees ei läinud ning Tiina jooksis tagasi metsa. Need metsa jooksmised olid ajendiks, miks Tiinat libahundiks peeti. Mõeldi, kuidas Tiina metsas hakkama saab, kuid Tiina oli väiksest saati metsas elanud ning oskas toituda marjadest ja juurikatest. Kindlaks argumendiks arvati ka seda, kui Tiina Jaanitulel suurest vihast tunnistas, et ta on libahunt. Vastupidised argumendid aga näitavad, et Tiina ei olnud libahunt. Libahunt on saatanast, kuid Tiina palvetas alati enne sööma asumist. Samuti tõestab järgnev intsident seda, et Tiina ei olnud libahunt. Ühel tormisel õhtul, kui oli kuulda huntide ulgumist läks Margus hunte püssiga hirmutama. Püssist tulnud lask tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Margus kasutas relvas aga tavalisi kuule, libahundi
RITUAALSED TOIDUD • Lõuna-Eestis tehtis sõira • Valmistati kohupiimakorpe ja piimatoite • Väga oluline oli jaaniõlu e jaanikahi JAANILAULUD • 19.sajandi lõpul kõlasid veel arhailised laulud, milles kutsuti kõiki tule äärde • Kes tulemata jättis pidi unine ja karvane olema ning kõik tema tehtud tööd lörri minema • Lõunaeesti laulud sarnasesid läti lauludele nii oma viisi kui refrääni „liigo liigo“ poolest • 19. sajandil lauldi jaanitulel juba palju uuemaid laule, ringmängulaule ja populaarsemaid viise • Peamine oli laulmine ja üsna loomulik oli ka eelistada vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse PILDID KASUTATUD MATERJAL • https://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev • http:// www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/HEV/Rahvakal ender/Jaanip%C3%A4ev.pdf • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php • http://www.puhkaeestis
Kümne aastat huiljem pidi Margus (Tammarude poeg) omale naise võtma. Kaks tüdrukut, kes armastasid Margust olid Tiina ja Mari. Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta vandus, et see oli Tiina. Tüdruku ema tapeti kui ta oli väike. Kiusatu elas 5 aastat metsas, kuni ta korraks välja ilmus. Fakte, et ta ei olnud libahunt on palju rohkem. Tiina tänas jumalat peale igat söömist,
köögikombainis). Kuumutada pidevalt segades kuni eraldub vadak (kollakas vedelik). Kohupiim nõrutada hästi kuivaks. Või sulatada kastrulis, lisada kohupiim ja kuumutada veidi segades. Lisada munasegu ja pidevalt kuumutades segada kuni moodustub ühtlane pall. Mass kallata külma veega uhutud kaussi või vormi ja jahutada 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Võib oletada, et regivärsilisi jaanilaule lauldi samuti üheskoos või eeslaulja ja kooriga nagu teisi tavandilaule, mõnikord võib-olla ka üksi. Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde
(metsandusettevõte, ma eeldan) metskonna Viimsi metsandiku 36. kvartalis asuv inimtegevusest vähemõjutatud rabamets ja siirdesoo männik. Tootmisettevõtted Leppneeme: Leppneeme külas tagab käesoleval ajal veevarustuse kolm lokaalset veevärki.; Lageraie, et toota uusi ehituskrunte. Haabneeme: Erinevad väiketootmised (nt. Viimre, Viimsi keevitus) Traditsioonid Leppneeme: Jaanituli Jaanitulel võisteldakse naaberküladega: Randvere, Tammneeme, Kelvingi...Talgud; Mardi- ja Kadripäevade kombed; Katkenud on laste jõulupidude korraldamine, sest on ruumide puudus ürituse läbiviimiseks; Kadunud traditsioon on veel rannakalurite uusaastatervituse läbiviimine, kalurite päev. Haabneeme: Kalurite päev, Muinastulede öö, Georg Ots laevahuku mälestusrongkäik Ajaloolised sündmused Leppneeme: Muud väärtused
Kasutati odasid , sõjakirveid, vibusid ja nooli. Oli moodustatud ka malevaid. Eestlased olid valmis rünnakule vastu astuma ja nägid selle jaoks igati vaeva. 13.Miks olid muinaseestlastele tähtsad tuuleõhk, maa, vesi ja tuli ? Tuuleõhk oli puhastava toimega ( nt rajati külakiike küngastele , kus oli suur tuul ) . Maa oli viljakuse ja jõu sümbol ( maa andis vilja ) . Veel oli rahustav toime , vulin . ( allikat peeti pühaks ). Tulel oli samuti puhastav toime ( jaanitulel hüpati üle lõkke) 14.Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need arvamused tingitud ? Ühed arvavad, et enamik Eesti elanikke olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed. Teised aga et oli siiski kihistumine ehk varanduslik ebavõrdsus. Lahkarvamused tulenevad sellest,et selle aja kohta on andmeid säilinud väga vähe. 15.Nimeta pühasid kohti , kus ohverdati.
13)Kirjelda suitsutuba. Suhteliselt väike, 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati pärast lõikust samas ruumis. Suits läks välja uksest ning ka väiksest avast, mis oli seina tehtud, nagu tänapäeva aken, kuid väga väike. Põrand oli mullast. 14)Miks olid eestlastele tähtsad tuli, vesi, tuuleõhk ja maa? VESI- puhastava ja rahustava toimega. Allikad olid pühad ja toodi ka ohvreid. TULI- peletas ära halvad vaimud, näiteks jaanitulel hüpati üle lõkke ja toodi ka loomad lõkke äärde TUULEÕHK- puhastava toimega, küladesse ehitati puukiigud MAA- maa kasvatas vilja 15)Nimeta pühasid kohti, kus ohverdati. Hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed 16)Millega tegelesid targad ? loitsisid, nõidusid ja ravisid haigusi sõnadega. nad tundsid loodust ja oskasid selles olevaid jõune suunata. nad ennustasid, ning vahest võisid need väga täppi minna
Koguva küla hooned koos kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Hoonestuse mitmekesisuse kõrval muudab Koguva kordumatuks külaansambli terviklikkus looklevate ja ristuvate külatänavate ning neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega. Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt. Põllutöö kõrval etendas saare rahva elus olulist osa kalapüük. Peremeest hästi teeninud paat pandi tervena kiviaiale "vanaduspuhkust" pidama või põletati jaanitulel. Koguva küla Tooma talus on kirjanik J. Smuuli memoriaalmuuseum, millest on nüüdseks välja kasvanud kogu saare rahvakultuuri esitav Muhu Muuseum. Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest
Saab tiinale pihta. Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus. Rohkesti rahvaluule elemente(ussisõnad, hundiloitsud, mängud jaanitulel). ,,Kauka jumal" (*kaugas=rahakott) Taunib rahaahnust. Peategelane Mogri Märt, rikas taluperemees. Äärmiselt ihne ja türanniseeriv. Hoiab raha kodus, ei usalda panku. Maja läheb põlema, kogu raha põleb ära. Märt läheb hulluks. Märdi karakter jõuline ja psühholoogiliselt põhjendatud. ,,Laurits" Draama (*lauritstulekahju) Räägib kindlustatud hoonete kuritegelikust süütamisest. ,,Enne kukke ja koitu" ,,Neetud talu"
02.oktoobril 2009 astus Terminaator juba uues koosseisus Rock Cafe lavale. Tulihingelised termika fännid said kuulda esmakordselt lugusid, mis saavad olema järgmisel Terminaatori kauamängival. Termika rokkarid lõid kampa kauni superstaari-Birgitiga ja valmis pretensioonika nimega suvesingel "Maailma valitsejad". Jaagup Kreemi ja Taavi Langi kirjutatud lugu olevat inspireeritud suvest, muusika jõust ning loomulikult armastusest. Esmaettekandele tuleb lugu 23. juunil 2010 Pühajärve jaanitulel. 17.juulil 2010 toimus festivalil Summer 2010 suurejooneline Terminaatori kontsert "Tuli ja jää", mis on seni tehniliselt pretensioonikaim vabaõhukontsert Eesti artistilt. 26.märtsil 2011 esietendus Nuku- ja Noorsooteatris muusikal "Libahunt", mille muusika autorid on Jaagup Kreem (ka sõnade autor) ja Tiit Kikas. Etenduse esimest singlit "Lilled juustes" esitavad Liisi Koikson ja Arno Tamm. Terminaator on üle mitme aasta saanud valmis taas oma kauamängiva, mis kannab nime "Rakett"
Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas
juuni (12. juuli). / 2/ Surnute mälestamine Ivan Bogoslovi [?] päeval (07.07.) kalmistul. Mordva ANSV Tshamzinka raj. Bolshoje Maresjevo k (ersa). J. Karm, 1987. (Fk 2222:73) Jaanipäev on väga vana suvapüha ja ka kõige tähtsam suvepüha. Jaanipäeval oli kombeks käia saunas ja surnuaias. Õhtul süüdati jaanituli, mis oli kõige tähtsam tuli aastas. Jaanituld tehakse ka tänapäeval. Vanasti oli nii et jaanitulel käidi perega ja lõbutsesid igas vanuses inimesed, aga tänapäeval tullakse sinna tavaliselt omavanustega. Jaanituli Paljud rahvused koos eestlastega seostasid jaanituld päikesepüha ja kultusega. Jaanitules koguti palju puid ja põletusmaterjali.20. saj keskel tehti Eestis erinevalt tuld. Näiteks Lõuna- Eestis süüdati tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis ning ka elava puu otsa viidud katlas. Seda tuld kutsuti leedutuleks. Lõket tehti kõrgemates kohtades
nääride ajal. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse
Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas
(Viires s.a) 15 5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID Kindlasti teavad inimesed, kui räägitakse Villu Tammest, Tõnu Trubetskyst ja Mercast, kellega on tegu, sest kindlasti väärivad nemad oma nimetust kuulsad Eesti punkarid. Nad on oma tegutsemisaja jooksul jõudnud palju korda saata ning siinkohal üritan välja tuua nende tähtsamad tegemised ning nende loomingu perioode. Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky said tuttavaks 23. juuni 1984a. Muuga jaanitulel. Tõnu oli just demobiliseerunud Punaarmeest. Villu oli oma kambaga muru peal, muidugi olid nad täis metalli ja peas olid vikerkaarrevärvi harjad. Kui Tõnu, lühikeste mustade juuste ja valge ülikonnaga kutt, neile ligi astus ja lausus: "Tere, ametivennad!", näis see väga naljakas. Kohe küsis Tõnu, kas nood usuvad ka anarhiasse ning seletas teistele oma põhiideed ära. Siis alles nägid Villu ja ta sõbrad, et sel mehel on tõsi taga.
olid seotud nii looduse kui ka töödega. Taimede kasvu- ja õitseaeg oli jõudnud haripunkti; kevadtööd (maaharimine ja külvamine) olid lõppenud ning oli alanud viljade valmimise periood. Jaanipäeva kesksed toimingud on olnud jaanitule tegemine ning põllu- ja karjanõidus. Tehti puht maagilise (puhastava) otstarbega üheperetulesid ja meelelahutuslikke ühistulesid. Jaanitulele kogunes harilikult palju rahvast, nii noori kui vanu. Jaanitulel lauldi, naljatati, kiiguti ja mängiti. Ringmängude kõrval harrastati eriti jooksumänge. Omal kohal oli jõukatsumine: maadlemine, kivitõstmine, sõrme- ja vägipulgavedu. Tants käis torupilli, kandle, vilepilli või muu mänguriista saatel. Regivärsiliste jaanilaulude tekstid ei ole tavaliselt kuigi pikad, nende iseloom viitab rohkem maagilisele otstarbele. Enamasti
tulemas. Hõlpsam on toimida nii, nagu tehti Nõo kandis: saunavihast tuli tõmmata üksik oks ja sellel lehed ära lugeda. Paarisarv tähendas salasoovide täitumist. Jaaniöö annab viimase võimaluse enne suurt suve allikaveega näopesemisest ilusat nägu ja tugevat tervist loota. Teine soodus ettevõtmine on näopesemine jaanikastega või koguni kasteses rohus püherdamine (seda on soovitatud teha alasti, ja see komme on tuntud samuti teistelgi rahvastel). Jaani-nimeliste auks panid neiud jaanitulel Jaanidele lillepärjad pähe. See komme on enam levinud Lõuna-Eestis. Pärja pähepanekuks iseendale, selleks et oma tulevast unes näha, on ainus võimalus jaaniööl. Erinevate õpetuste kokkuvõttena on siin esile toodud kõige olulisemad nõuded. Pärg tuleb punuda endanopitud õitest või taimedest, kõige sagedasem on nõue, et neid peab olema üheksat liiki. Teine oluline nõue: pärg tuleb pähe panna ristteel ja kesköötunnil.
annaabi.ee 
