Tema tuntumad tööd on: ,,Marie Underi portree", ,,Väike Alma", ,,Talvemaastik" ja ,,Aitsam". Mingi periood elas Laikmaa juures üks naisterahvas, kes lõpuks temast ka rasedaks jäi. Uudisest kuulnud Laikmaa saatis naise Soome. Talle sündis tütar, keda ta aga kunagi päriselt näinud ei ole. Tal olid olemas temast pildid ning suhtlus tütrega toimus kirjateel, ühtlasi toetas ta oma tütart ka rahaliselt. KRISTJAN RAUD 1865 1943 Pärit Viru-Jaagupist. 1892 1897 oli Kristjan Raud Peterburis . 1897-1898 Düsseldorfis ning 1899 1903 Münchenis. K.Rauale ei meeldinud eriti Peterburis kuna see oli liiga akadeemiline ning ta läks Saksamaale Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse. Seal olid meeleolud vabamad. Edasi suundus ta õppima Müncheni Kunstikooli, pärast mida Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Tol ajal jõudis Saksamaale impressionism, sümbolism ja ekspressionism (erilise väljatoomine), milledest viimane sobis K.Rauale kõige paremini
Maril Juku ja Kata ning Andrese kolmas tütar Anni ; nutused matused Vargamäe Eesperes ; laste möllamine lumetuisus sureb Anni ülejäänud lapsi hakatakse rohkem keelama ja piirama XXIX lk.376 Mari usub ikka, et õnnetust toob Jussi surm ; ainsad, kes Eesperre veidigi rõõmu toovad, on tüdruk Leena ja sulane Jaagup ; Jaagup on sisse võetud Põlluotsa Roosist, Leena aga Jaagupist ; Jaagup saab Roosi juurde minnes külapoistelt peksa roomab kuidagi koduni tüdruk Miina leiab ; Miina jääb Jaagupist rasedaks Jaagup läheb kroonusse, Miina tahabki vaid last ; Andres saadab Miina Vargamäelt minema XXX lk.408 Miinal ja Jaagupil poeg ; Jaagup saab kroonust välja läheb Miina juurde sauna elama ; Mart uuesti Eesperre sulaseks ; Andres hakkab vanadust tundma ; Pearu hakkab jälle tembutama ; segadus piiride pärast pidev
külastati 1898. aasta suvel. Pakri saari oli Raudadele soovitanud skulptor Amandus Adamson, kes viibis saartel ka ise, kui kaksikvennad sinna jõudsid. Üks kuulsamaid Muhu muljetel valminud maale on "Rauk Muhu saarelt", kus kunstniku inspireeris randlane Ado Schmuul, kirjanik Juhan Smuuli üks vanaonusid. Saarte meeleoludel on valminud motiive õuedest ja külavaheteedest, rukkilõikusest ning kartulivõtust. Kunstnik portreteeris sageli ka oma lähemaid sugulasi Viru-Jaagupist. Tuntud on südamlik "Ema portree" (1894) ning "Onu Paul piibuga" ja "Onu Paul raamatud lugemas". 1902–1903 reisis Paul Raud Itaalias ja Saksamaal, peatudes pikemalt Münchenis, kus vend Kristjan õppis kunstiakadeemias. Sealsetel kunstinäitustel tutvus ta tollal aktuaalsete kunstivoolude impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga. Impressionistlikku vormikäsitlust Raud siiski omaks ei võtnud. Kõige enam muutus saadud mõjutustest tema värvikäsitlus
elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe: peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli
Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli
Jaagup näljutas end, et mitte kroonusse minna. Käis ööseti seal ning sai sealsete poiste käest peksa, kuna nemad tahtsid Roosit endale. Nüüd ravis teda uus tüdruk Miina, kellele Jaagup ka lapse tegi. Mees hakkas salaja jälle sööma, et ikka kroonusse saada ning saigi. A viskas Miina välja, kuna talle ei meeldinud, et oma lapsed sellist asja ei näeks (laps väljaspool laulatust). Miina tahtiski ainult last, tal polnud Jaagupist lugu. XXX Jaagup läks Miina juurde tagasi. Mari kaitseb kõiki lapsi, laseb ennast peksta nende eest. Mari saabki Indreku ees peksa. Eesperre tuli sulane Mart (Matu) tagasi. Nii kui Matu jälle majas oli kohe ka probleeme jälle Pearuga. Küll jageleti piiri pärast, siis aga pani Pearu kraavi kaldale orad maa sisse. Paljud käisid ringi nüüd katkiste jalaalustega. Matu tõstis need ära Oru rahva teele ja siis jälle tõstis Pearu tagasi. Pearu tulistas poissi, aga püss oli tühi.
Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks
Jussi nime suhu võtta. Vargamäel olid ainsana rõõmsameelsed sulane Jaagup ja tüdruk Leena. Jaagupile meeldis Roosi ning ta käis sageli neiu juures ööbimas. Ükskord sai ta külapoistelt Roosi pärast korraliku keretäie. Vaevu suutis ta koju roomata. Vanatüdruku Miina abiga raviti ta terveks. Esimesel õhtul andis naine talle oma särgi selga ning pani ta oma asemele magama. Kui Jaagup juba veidi paranenud oli puges Miina tema juurde magama. Miina jäi Jaagupist rasedaks. Kui Jaagup eelmisel aastel kroonust tänu nälgimisele pääses, siis peale Miina rasedusest teada saamist sõi ta salaja, et teda kindlasti kroonusse võetaks. Kroonusse ta võetigi ning alles nüüd rääkis Miina talle, et ta tahab vaid last ja jaagup ei pea temaga abielluma. Nüüd rahunes mees. Peagi peale mehe minekut kroonusse saadeti Miina Vargamäelt minema. XXX Umbes aasta pärast lasti Jaagup kroonust tervist parandama. Ta külastas Andrest ja Marit ning
paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades
Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu
4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt. 5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust. 6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last
4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt. 5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust. 6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last
Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva, küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER Vanim teadaolev kalender Euroopas oli egiptlaste kalender (365 päeva), edasi võtsid sama kalendri üle ka roomlased.
Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva, küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva, jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva, pärtlist viis mihklipäeva. Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta. 6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER Vanim teadaolev kalender Euroopas oli egiptlaste kalender (365 päeva), edasi võtsid sama kalendri üle ka roomlased.
Sagedamini on kasutusel numbrid nullist üheksani, millest annab mitmekohalisi arve moodustada. Noorematel spiritistidel on aga üles kirjutatud kõik numbrid, mille piires ennustatakse. Ilmselt on tegemist seisukohaga, et pärast suurima numbriga tähistatud vanust ei tule inimese elus enam midagi ennustamisväärset. Peaaegu kõigis teadetes, kus kirjeldatakse vaimu väljakutsumist taldrikuga, on nõutavaks peetud küünlavalgust. Ainult Pärnu-Jaagupist on üksikteade, mille järgi toiminguks vajatakse kuuvalgust. !13 Teiseks tuntud vaimudega suhtlemise vahendiks on kõnelevad lauad või pingid. Siin on põhiatribuudiks laud, mis soovitavalt peaks olema kolmejalgne ja valmistatud ilma ühegi naelata, kuna raud on rahvausundis tuntud tõrjemaagilise toime poolest. Lauale/pingile esitatakse mitmeid küsimusi ja vastuseks kopsib laud jalaga. Alfabeeti kasutatakse analoogiliselt
- Teistele poistele ei meeldinud, et Jaagup nende Roosi juures käis, kui Jaagup vahele jääks, peksaksid need ta läbi, kord olekski ta jäänud, kuid Roosi aitas Jaagupil põgeneda, teisel korral nii hästi ei läinud ja poisid peksid Jaagupi läbi nii, et teine vaid roomates koju sai, pererahvas põetas sulast - Jaagup magas tüdruku Miina voodis, kui teda põetati, hiljem puges ka Miina voodisse Jaagupi juurde, et soojem oleks, tollest ööst jäi Miina Jaagupist rasedaks - varem oli Jaagup kroonu eest põgenenud, end selle nimel näljutanud, kuid nüüd hakkas ta jõudsalt sööma, et kroonusse saada, arvatavasti selle pärast, et Miinast ja lapsest pääseda - Miina sai aru, et Jaagup seda tema pärast teinud oli, ütles poisile, et ega ta tahtnudki, et Jaagup nüüd ta ära kosiks ja pere toitma hakkaks, Miina tahtis ainult last XXX - kui kroonu oli läbi, naasis Jaagup Miina juurde, rääkis sellest ka pererahvale, rikkus jälle
ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni 42
Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades
annaabi.ee 
