Elektri avastamine William Gilbert Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "''De magnete''" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "''electricus''", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Alles VI sajandi teisel poolele leidis inglise arst William Gilbert (1544 - 1603) kuninglikus raamatukogus (ta oli inglise kuninganna Elizabethi õukonnaarst) vanu araabiakeelseid käsikirju uurides kirjeldusi katsetest, mida Thales tegi merevaigu ja magnetiidiga. Need katsed äratasid Gilbertis huvi.. Ta otsustas kõigepealt Thalese katseid korrata. Seejärel hakkas
ELEKTRISÄGALISED (MALAPTERURIDAE) Elektrisägaliste sugukonnas on 2 perekonda, Malapterurus ja Paradoxoglanis milles on kokku 19 liiki. Mitmel liigil selles perekonnas on on võime toota elektrilaengut kuni 350 volti, kasutades "electroplagues" (ingl.k.) elektriorganis. Malapteruridae on ainuke sägaliste grupp kellel on hästi arenenud elektrilised elundi; kuigi need elundid on laialt levinud sägades. ELEKTRISÄGA (MALAPTERURUS ELECTRICUS ) LEVIALA Teda võib leida lääne ning kesk troopilisest Aafrikast ning Niiluse jõe äärest. Neid leidub seal suuremates magedaveelistes süsteemides, jõgedes ja järvedes. KIRJELDUS Malapterurus-il on piklik ja silindri kujuline keha, mis annab neile üldjoontes vorsti välimuse. Silmad on väikesed, huuled on pigem paksud, ja ninamik on kumer eraldatud ninasöörmetega.
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks.
Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. AJALUGU Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. ELEKTRIVÄLI Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Selle mõiste pakkus esimest korda välja Michael Faraday 19. sajandil. Elektriväli on tihedalt seotud magnetväljaga ning need koos moodustavad elektromagnetvälja. Elektrivälja tekitavad elektriliselt laetud
välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut. Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.
1998. aastal,mil Apple tõi turule arvuti nimega iMac.Praeguse aja kuulsaim Appel´i toode on mp3-mängja iPod. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis.Ta õppis Tuftsi kolledzis inseneriteaduste alal.Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus, elektriseadmete testijana. Kui tehasepõleng selle töö katkestas, asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama.1919. aastal lahkus Bush Tuftsist ja hakkas tööle MIT elektriseadmete projekteerimise osakonnas. 1930. aastatest töötas ta analoogarvutite peal (suured
Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli.
elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus ,,De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna ,,electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Keemik Michael Faraday algupärasel mootoril polnud mingit praktilist väärtust. Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport Rutlandist, Vermontist 1837. aastal. 5 2. PÜSIMAGNETIGA ELEKTRIMOOTORI TÖÖPÕHIMÕTTE.
Koolis läks tal väga hästi ja ta ei jäänud millegagi hätta, kuid kõige rohkem armastas matemaatikat. Edasi hakkas ta õppima Tuftsi kolledzhis inseneriteadust. Õppekulud tasus ta stipendiumi ja tuutoritöö abil ning tavaliselt bakalaureusekraadi omandamiseks kuluva õppeajaga pistis taskusse magistri diplomi. Terve ülikooliaja tahtis ta teha kõiki asju omamoodi, eirates teiste poolt kehtestatud reegleid. Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus, elektriseadmete testijana. Kui tehasepõleng selle töö katkestas, asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama. 1940. aastast hakkas Bush juhtima USA sõjandusalast uurimistööd. Nõnda oli ta seotud nii tuumapommi valmistamise kui UFOde uurimisega. Peale sõja lõppu keskendusid tema tegemised jätkuvale teadusevalitsuse koostöö edendamisele ning kõikvõimalike talle määratud auametite ja teadusauhindade üleslugemiseks pole siinkohal lihtsalt ruumi
tähelepanuta. Vigu tuleb tunnistada ning kiiresti parandada. Jack Welch oli lapsepõlves väga püsiv. Ta oli nutikas ja ennetav. Talle ei meeldinud pisiasjadesse süveneda ning ta keskendus alati pigem strateegilistele küsimustele. Aastatel 1981-2001 oli ta General Electricu tegevjuht. Sel ajal, kui tema seal tööl oli, kasvas ettevõtte koguväärtus 30 korda- 14-lt 400 miljardi dollarini. Welchi jaoks oli oluline, et ettevõte oleks efektiivne ning modernne. Welch alustas General Electricus tööd 25aastaselt. Ta läbis kõik karjääriredeli sammud. Ta oli pidevas muutumises ja ta tahtis alati kaugemale jõuda. Ta oli endas väga kindel ning ta teadis, kuidas oma tööst rõõmu tunda. Ta tegi vigu ning õppis nendest. Welch oli hea huumorimeelega ja lahke, kuid vahepeal pidi ta siiski olema karm juht. Welch on öelnud: ,,Ülekoormatud, liiga stressis juht on parim juht, sest tal pole aega sekkuda ja inimesi ahistada.”. Welch on kuulus ka oma 20-70- 10 printsiibi poolest
bakalaureusekraadi omandamiseks kuluva edendamisele ning kõikvõimalike talle õppeajaga pistis taskusse magistri diplomi. määratud auametite ja teadusauhindade üleslugemiseks pole siinkohal lihtsalt ruumi -- Peale ülikooli asus Bush tööle General ta jõudis igale poole ning näitas end ühtaegu Electricus, elektriseadmete testijana, peale seda äärmiselt võimeka teadlase ja poliitikuna. asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama. Viljakas elutee leidis oma otsa 1974. aastal, Andekale noormehele pakuti võimalust saada mil kõrges vanuses Bush suri kopsupõletikku. doktorikraad professor Arthur Websteri käe all, Ta oli hakkama saanud nii sõja kui rahuajaga, kuid takistuseks sai aga professori nõudmine, võideldes alati eelkõige teaduse eest. Ta võitis
vastu võeti. Ning 1957. Aastal lõpetas ta seal parimate hulgas keemiatehnoloogia eriala. Aastaks 1960 oli ta juba omandanud ka doktorikraadi, mille ta omandas Illinoisi ülikoolis. Edasi oli vaja langetada valik õppejõu või laboratooriumi teadlase ametite vahel. Noormees otsustas viimase kasuks, asudes tööle General Electricu uude keemiatehasesse inseneri ja projektijuhina. 3.2 Inseneri aeg Jack Welch’i esimene tööpäev General Electricus oli 17. oktoober 1960. Tema ülessandeks sai plastiku labaratooriumist välja toomine ning tootmine, palgaks oli 10 500 dollarit aastas. Paljulubav karjäär sattus peagi ohtu, kui ta langes bürokraatia ohvriks: kuigi tal olid paremad tulemused, siis eesootav palgatõus on aga võrdne teiste töötajatega, kelle 4 töötulemused ei olnud nii tasemel. Ta isegi kirjutas juba lahukumisavalduse ning olekski
Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. 1.2 Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine.
annaabi.ee 
