Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isolatsioonimaterjalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojus, isolatsioon, kivivill, puistevill, soojusisolatsioon, tulekindel, klaasvill, rockwool, katuste, isover, ehituspuusepp, nurm, enamlevinud, plus, kaitsevad, plaadid, asuvaid, kuumenemise, soojusjuhtivustegur, pakis, mineraalvill, lõikamisel, tihedusele, headele, kasutustTallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine..........................................................................................................................
Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon, torustike isolatsioon. Seveliin- kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina-või takukiht, puitkilpmajade seinte soojustamiseks. Fibroliit-puidu narmaslaastud+vesi ja mineraalained Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja.
pinnast pisut suurendada (jätta vahed). Sammude müra summutamiseks kasutatakse nn ujuvate põrandate konstruktsioonis mineraalvillast plaate või matte. Akustiliste plaatide valmistamisel kasutatakse klaaskanga või alumiiniumfooliumiga katmist. Mineraalvilla soojusisolatsioonimaterjalid on kõige rohkem levinud. Mõnede andmete järgi nende materjalide osakaal kogu soojusisolatsiooni materjalide toodetest on ca 80%. Sõltuvalt tooraine liigist mineraalvillad eristatakse järgmiselt: kivivill, klaasvill ja räbuvill KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Üks juhtivateist kõrgekvaliteetse klaasvilla tootja on ISOVER. Nende materjalide põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle
puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
VTT 65 viimistlustäistellis;jne 20. Savitelliste tugevusklassi määramine Telliste tugevusklassi määramisel kontrollitakse nende surve- ja pindetugevust. Survetugevuse määramiseks saetakse tellis pooleks ja saadud pooled kleebitakse tsemenditaignaga kokku. Saadakse ligikaudu kuubikujuline proovikeha, mis peale tsemendi kivistumist asetatakse pressi alla ja surutakse katki. Valem: RS=P/A (N/mm2) 21. Katusekivid ja keraamilised plaadid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Tema puudusteks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S-kivi ja valtskidi. Valtskivid liituvad üksteisega tihedamalt ja katuse tuisukindlus on parem. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilise harjakive. Orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400 mm, laius ca 200 mm ja paksus 10...12 mm. Nõuded katusekividele: 1. kivid peavad 150 m kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30 min 2
Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis põletamise käigus välja põleb ja tänu sellele muutub materjal kergeks ja poorseks. Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele pH on ligikaudu 8-9. Kergkruusa omadused: = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³ · Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa.
1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2.2 Uurimismetoodika ja hindamise alused 38 2.3 Katused 41 2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused 42 2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4
annaabi.ee 
