(Tugev ning kõrge pehmenemistemperatuuriga). · Polüstürool e. polüstüreen - klaasitaoline, kõva ja rabe ning lahustub orgaanilistes ainetes. Kasutusalad: valatud tarbeesemed (kammid, karbid, mänguasjad), soojusisolatsioonimaterjalid (vahtpolümeer). · Polüeteen (madaltihe) - läbipaistev või tuhm, veega ei märgu, pehme, painduv, vastupidav hapetele ning alustele. Sellest valmistatakse isolatsioonimaterjale, plastkotte ning kilesid. 3) Polümeeride jaotus omaduste järgi, mõlemast näide. Liitumispolümeer - polümeer, mis on saadud liitumispolümerisatsiooni teel. (Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid). Kondensatsioonipolümeer - polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. (adiphape, nailon-6,6, lavsaan, polülaktiid). 4) Teada tähtsamaid polüamiide ja polüestreid ja nende kasutusalasid. Polüamiidid: · Erinevad nailonid - sünteetlised kiudmaterjalid (nailonsukad).
Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem kui polüetüleen ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem. See on vastupidav õlile ja rasvale. Polüpropüleenist valmistatavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, topsid jne. Näiteks enamik margariini topse on valmistatud polüpropüleenist. Polüvinüülkolriidi tunneme PVC näol. Seda kasutatakse laialdaselt ehitusel. Sellest ainest toodetakse torusid, isolatsioonimaterjale kunstkiudusid ja paljuid muid selliseid aineid. Orienteeritud PVC sarnaneb välimuselt klaasiga, kuid on tunduvalt kergem ja purunemiskindlam. Sel on head omadused, näiteks ei jää talle plekke ega anna ta kõrvalmaitset. Lisaks on selle materjali eeliseks madal hind. Ka tekstiilitööstuses kasutatakse polümeere. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav.
Nad kasutavad polümeere teiste inimeste elude päästmiseks ning valu ära võtmiseks. Erinevatel polümeeridel on erinevad omadused ja kasutusalad. Polüeteeni näiteks kasutatakse kilede, mahutite, ämbrite ja pudelikastide valmistamisel. Polüpropeeni samas kasutatakse hoopis voolikute, paelade, karpide ja seadmedetailide valmistamisel. Polüvinüülkolriidi tunneme PVC näol. Seda kasutatakse laialdaselt ehitusel. Sellest ainest toodetakse torusid, isolatsioonimaterjale kunstkiudusid ja paljuid muid selliseid aineid. Meie kooli jõulukaunistusteks paljude teiste seas olid nööriga tehtud jõuluehted. Need olid eelnevalt ümber õhupalli keeratud. Selleks, et nöör kõva püsiks, kasteti seda eelnevalt PVA- liimi sisse. PVA-liim on polüvinüülatsetaat. Keegi ei tea selle aine keerulist pikka nime. Kõik ütlevad selle kohta PVA liim, mida need tähed aga tähendavad, ei tea mitte keegi. Väga laialdaselt tänapäeval on kasutusel teflon
lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse
Nad kasutavad polümeere teiste inimeste elude päästmiseks ning valu ära võtmiseks. Erinevatel polümeeridel on erinevad omadused ja kasutusalad. Polüeteeni näiteks kasutatakse kilede, mahutite, ämbrite ja pudelikastide valmistamisel. Polüpropeeni samas kasutatakse hoopis voolikute, paelade, karpide ja seadmedetailide valmistamisel. Polüvinüülkolriidi tunneme PVC näol. Seda kasutatakse laialdaselt ehitusel. Sellest ainest toodetakse torusid, isolatsioonimaterjale kunstkiudusid ja paljuid muid selliseid aineid. Meie kooli jõulukaunistusteks paljude teiste seas olid nööriga tehtud jõuluehted. Need olid eelnevalt ümber õhupalli keeratud. Selleks, et nöör kõva püsiks, kasteti seda eelnevalt PVA- liimi sisse. PVA-liim on polüvinüülatsetaat. Keegi ei tea selle aine keerulist pikka nime. Kõik ütlevad selle kohta PVA liim, mida need tähed aga tähendavad, ei tea mitte keegi. Väga laialdaselt tänapäeval on kasutusel teflon. Teflonpannid on
külmumispiiri. Alati pole see aga võimalik või otstarbekas. [4] 3.1 Soojustusmaterjalid Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. EPS- isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. EPS-plaatidega võib hoone soojustada keldrist katuseni. Tulenevalt heast soojusisolatsioonivõimest, suurest niiskuskindlusest ja koormustaluvusest on Estplast EPS 80 parim materjal mõõduka kasutuskoormusega vundamentide ja soklite soojustamiseks. Estplast EPS 100 on mõeldud suure kasutuskoormusega pindade soojustamiseks: - suure koormusega betoonpõrandad
Toorine sulatatakse 1400-1800 oC juures. Sulatamisest saadud mass pihustatakse kiududeks. Kiud meenutavad vatti, nende jämedus on 0.005-0.008 mm ning pikkus kuni 60 mm. Seejärel pihustatakse kiududele sideainet (va puistevillad). Lint suunab villa kihi valtside vahelt läbi ning saadakse korrapärase kujuga materjal. Pressimisest sõltub, millist villa tihedust tahetakse saada. Näiteks võib eristada pressimise surve alusel järgmisi villasid: rulli keeratud isolatsioonimaterjale, isolatsiooni plaate (pehmed plaadid, jäigad, koormust-taluvad plaadid jms). Vahel kaetakse plaadid ja matid mõne kaitsva kattekihiga. Selleks võivad olla klaaskiudriie, alumiiniumpaber vms. Üleval mainitud, et mineraalvillad ei põle nad sulavad. Tavaline ehituslik mineraalvill võib kaotada oma soojaisolatsiooni omadused juba 200 kraadi juures, mitte seetõttu, et kiud hakkaksid sulama vaid kuna sideaine, mis kiudusid koos hoiab ei talu nii suurt kuumust. Kui
Üldiselt on bituumen kerge töödeldavusega ka külmalt ja keerulistel pindadel, nakkub täispinnaliselt mineraalsete pindadega, elastsed, kasutatav kõikide veekoormuste puhul, ületab kuni 5mm suurusi pragusid, moodustab vuukideta pinnakatte. Bituumen on tundlik mehaaniliste kahjustuste ja UV kiirguse suhtes. Bituumenit saab kanda pinnale kas võõbana või pritsides. [5] 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid Rullmaterjalist isolatsioonimaterjale on mitmesuguseid: bituumenpaanid klaaskiudkangal, klaaskiudvõrgul, metallvõrgul või kunstkiust kangal; polümeer-bituumenpaanid klaaskiudvõrgul; külmliimumisega bituumenpaanid; termoplastilisest kunstmaterjalist paanid. Bituumenpaanid on membraanisarnased tugevalt anisotroopsete omadustega liitmarjalid. Nad koosnevad kandekihist, mis on bituumeniga immutatud ning seejärel kaetud kaitsekihiga. Kantakse seinale eriviisidel, kas kuumutades, keevitades, kleepides. [5]
tööstusettevõtteid. Aastatel 1962-1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000-8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbeti. Nüüdseks on selgunud, et asbesti laialdast kasutamist võib nimetada üheks inimkonna rängimaks töötervishoiualaseks tragöödiaks. [1] 1.3. Kust võib leida Asbesti? Ehitistes on kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale, eriti asbesttsementtooteid ja isolatsioonimaterjale. Meil Eestis kasutati põhiliselt aastatel 1962-1994 Kundas toodetud 6 ja 8 lainega eterniitplaate, mida valmistati kokku üle 2,2 miljoni tonni (10-15% krüsotiilasbesti). Umbes 80% meie vanematest elamutest, tööstus- ja ühiskondlikest hoonetest sisaldavad erinevaid asbestmaterjale. Asbesti võib leiduda: ● katustes (eterniit, katusepapp ja –plaadid) ● seintes (eterniit, asbesttsementplaadid ja - paneelid)
Õhuvoolutakistus tuleb määrata standardi EN 29053 järgi. Õhuvoolutakistuse väärtus tuleb deklareerida 1 kPa ·s/ m³ sammuga tasemetena. 2 Tootjad 2.1 Knauf Insulation Knauf Insulation on Knauf Groupi üks ettevõtetest. Tootmisüksused asuvad mitmel pool Euroopas, Venemaal, Suurbritannias ja USA-s ning annavad toodangut kokku rohkem kui 1 miljardi euro väärtuses aastas. Knauf Insulation on kiiresti arenev ettevõte ja pakub väga laias valikus soojustus- ja isolatsioonimaterjale 7 arvestades samas pidevalt kasvavat nõudlust ja ehitustehnoloogia arengut. Säästliku energia tarbimise ja tõhusa helisiolatsiooni tagamiseks nii olemasolevates hoonetes kui uusehitustel, elamutes ja tööstusrajatistes toodab Knauf Insulation erinevaid tooteid. Klaasvilla, kivivilla, EPS ja XPS plaate turustatatkse tuntud kaubamärkidena Thermolan®, Rocksilk® ja Polyfoam®.
korrosiooniks. Igal aastal hävib korrosioon korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terasetoodangust. See on tohutu kogus metalli, mis sunnib meid korrosiooniga tõsiselt tegelema. MINERAALSED SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojustusmaterjali valides tuleb meeles pidada, et mitte iga vill ei kaitse tule eest Ehitamisel on lisaks põhikonstruktsioonide korrektsele teostamisele oluline kasutada kvaliteetseid soojustus-ja isolatsioonimaterjale, mis põhifunktsioonide kõrval piiraksid ka võimaliku kahjutule levikut. Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal
rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada
9.3 Müüri lõikumiskohad Märkus: · Lõikekohtadel kasutatakse alati kaht ¾ tellist (lõigatud tellist) · Nende telliste püstvuuk on alati müüri lõikekohas risti 4.9.4 Niiskuskindlaks muutmine Kõik müürid tuleb muuta niiskuskindlaks. See saavutatakse müüris horisontaalsete niiskuskindlate ridade abil. Samas on oluline ka kõigi välismüüride vertikaalne niiskuskindlaks muutmine. Selleks kasutatakse krohvi, kattematerjale, värvi või spetsiaalseid isolatsioonimaterjale (vt moodul 2 blokki 3). Kui laotud müür jääb nähtavale, saab selle mingil määral niiskuskindlaks muutmiseks kasutada ka spetsiaalseid telliseid ja mörte. Samas peab tähelepanu pöörama töö teostamisele. 28
Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: · soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse · niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon
kõrgemasse tulekindluse klassi A1. Ja loomulikult on tagatud ka energiasääst paigaldatud klaasvilla abil - tavaliselt on ehitusel kasutatud klaasvilla tasuvusaeg 2...3 aastat - selle aja jooksul on materjalile kulutatud summad tagasi teenitud saavutatud energiasäästu tõttu. Kasutades uusimat tehnoloogiat, toodetakse klaasvillast kvaliteetseid soojustus- ja isolatsioonimaterjale laias valikus. Viilkatuste, vaheseinte, välisseinte ja mitmete muude sõlmede isoleerimiseks on hulgaliselt tooteid. Näiteks: Knauf Insulation toodab klaasvilla, mis on keemiliselt neutraalne ja mittehügroskoopne, vastupidav nii närilistele kui putukatele, ei sisalda ohtlikke, lenduvaid ega kantserogeenseid aineid, ei soodusta hallituse ega bakterite teket ja levikut.
Trafo mähiste induktiiv- ja mahtuvuslikest takistustest koostatud aseskeem on joonisel 3.24. 55. Kondensaatorite isolatsioon Elektrivõrkudes kasutatakse kondensaatoreid · võimsusteguri tõstmiseks · pikkade liinide pikikompensatsiooniks · kõrgepingeliinidele kõrgsagedus-sideseadmete ühendamiseks kõrgepingeliini külge (sidekondensaatorid) · impulsspinge generaatorites Joonis 3.28 Kondensaatorisektsioon 56. Kaablite isolatsioon Kaablites kasutatavaid isolatsioonimaterjale: · paberõli · õli · PE polüetüleen · PELD madala tihedusega polüetüleen · PEHD suure tihedusega polüetüleen · PEX/XLPE ristsillatud polüetüleen · PVC polüvinüülkloriid · HFFR halogeenivaba tulekindel polümeerisegu · LSZH vähese suitsueritusega halogeenivaba plast Isolatsioonimaterjalide valik: · kasutustingimused o pinge o koormus o kaod o painded o temperatuurid o niiskus o kemikaalid o UV-kiirgus o turvalisus (näit. tulekindlus)
Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid; töötatakse välja üha tugevamaid teraste liike; massiliselt on hakatud kasutama ehitusmaterjalide tootmises plastmasse; toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli-isolatsioonimaterjale; bituumenite kasutamine on uuenenud, see on tõstnud katusematerjalide kvaliteeti; Eestis on arendatud põlevkivituhk-sideainete tootmist. 10 2. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass. Erimass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on tihedas olekus ja ei arvestata poore. ɣ=G/V (g/cm³), kus ɣ - materjali erimass,
kiirusest lineaarselt, kuid kuulveskite, kerimispinkide, traaditõmbepinkide ja mõningate liftide moment on kiirusega pöördvõrdeline. Elektriajamite soojenemine. Iga elektriajami töötamisel vabaneb teatud hulk soojust, mis tõstab selle osade (näiteks mootori) temperatuuri. Seadmete isolatsiooni maksimaalselt lubatavad temperatuurid ehk isolatsiooniklassid on määratud standardiga EN 60034. Tänapäeval kasutatakse kõige sagedamini B klassi isolatsioonimaterjale. Selle klassi puhul võib keskkonnatemperatuuri korral 40°C isolatsiooni lubatud temperatuur tõusta kuni 120°C-ni. Elektriajamite talitlus ja nimivõimsus on alati seotud tsüklilisusega. Ajamite talitlusviisid määrab standard EN 60034. Peamisteks talitlusviisideks on kestevtalitlus, lühiajaline talitlus ja vaheajaline talitlus. Viimast talitlust iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega st koormuse kestuse tk ja tsükli vältuse T suhtega:
annaabi.ee 
