kuid see avaldus ühe uuemate süzeede väljamõtlemises ja kummalisemate detailide kombineerimises. Maailmaviisilt olid sümbolistid erinevad, osad kasutasid akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, samal ajal teised pooldasid naturalismi ja kolmandad hoopis juugendlikku. Sümbolismi ei saa nimetada stiiliks, vaid see on süzeekunst.Erinevates Euroopa osades domineeris erineva temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal olid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamine. Ida-, ja Põhja-Euroopas oli rohkem rahvusromantiline, mis osaliselt segunes sümbolismiga (loodusmüstika), kuid peamiselt siiski vastandus sellele. Juugendstiil hakkas Euroopas levima 1890-ndail. Juugendstiili iseloomustab spetsiifiline ornamentika ning kunstide sünteesi taotlus. Kujutavas kunstis tähendas see dekoratiivsuse ülekaalu looduse üle
luule otsekui päästev oalsam.Samas ei puudunud poetessi loomingus inimolemuse tumeda pooluse ja traagika subjektiivsed momendid. 1986. aastal ilmunud luulekogus "Vari ja viiv" on teemaks jätkuvalt surm kui piiripuudutus. Tähtsaima märksõnas jäi ka selles luulekogus armastus, Dorise põhiline luuleallikas. Doris Kareva on viimas kümne aastaga läbi teinud tohutu muutuse nii luule vormilises kui ka sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja ühiskonnakriitilised tundlevad luuletused, siis hilisemas loomingus on need muutunud eleegilisteks müsteeriumideks. Ristriimilistest stroofidest said siseriimilised vabavärsid. Värss on jäänud napimaks, sõnum aga muutunud intensiivsemaks just seetõttu, et osad asjad jäetakse ütlemata. Kogu varasem looming on kokku võetud 1991. aastal ilmunud valikkogus "Armuaeg" ning sellele järgneval aastal Loomingu Raamatukogus avaldatud kogus "Maailma asemel".
loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust . Gerhard Munthe (1849-1929) teostes väljendub nii rahvuslik kollektivism kui ka individualism. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) teostes toetus ta rohkem rahva etnograafiale, tema üks teos ``Vennatapja``. Rahvusromantilisi ideed innustasid ka
p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina, idas aga kreeka ( hiljem kirikuslaavi) keel. Läänes oli vaieldamatu kiriklik ülemvõim Rooma paavstil. Idas omas enam autoriteeti Konstantinoopoli patriarh, kuigi mitmed patriarhaadid olid iseseisvad. Ajapikku kujunesid lahknevused õpetuses ja usutoimingute praktikas. Läänekirikus olid enam tähelepanu all isikukesksed küsimused nagu patt, karistus, tasu ja pääsemine. Idas arutleti rohkem kolmainsuse ja Kristuse olemuse üle. Lõplik lahkulöömine toimus 1054. aastal. Ületamatuks osutus vaidlusküsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast, nagu väitis idakirik, või nii Isast kui Pojast, nagu kinnitas läänekirik. Kui varem oli kristlikku kirikut nimetatud k a t o l i i k l i k u k s ( kr. K. Catholikos - üleüldine) õ i g e u s u k i r i k u k s, siis jagunemisel jäi
Iga isik või kogukond väärib lugupidamist. Kuidas lugu pidada kurjategijast? Võrdsus, ausus ja vastastikune lugupidamine peab olema iga inimestevahelise interaktsiooni aluseks. Muutuse protsessid (ka uurimus) peavad olema arutletud ja kooskõlastatud ning ühtemoodi mõistetud, mitte ühepoolselt peale surutud ja nõutud. Igaüks avaldab lugupidamist teisele, kelle vaateid ja arusaamisi ta tundma õpib ja kes on selles protsessis isiklikult kaasatud. Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest. Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted. 8 Muutuse esilekutsuja (change agent), terapeut, uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist.
Kolmas rühm käske ja keelde seotub inimeste, prganisatsioonide ja nende nimede kasutamisega juhtlõigus. • Sündmusele keskenduvas juhtlõigus ei kasutata tavaliselt nimesid va siis, kui isik või organisatsioon on üldtuntud. Kui on vaja kasutada vähe tuntud nime, siis panna juurde identifitseeriv info. • Kui sündmuses on kõige olulisem konkreetne isik, kes midagi ütles või tegi, või kellega midagi juhtus, siis paigutatakse ta juhtlõiku. Isikukesksed uudised võivad olla kolme liigi: 1. Uudise väärtus on prominendi isikus. Antakse juhtlõigus nimi ja paigutatakse see juhtlõigu algusesse. 2. Uudise väärtus on see, mida ta on teinud või öelnud(nt mõrv). Tegelane pannakse tavaliselt juhtlõigu algusesse, kuid mitte nimega. Nimed ja pikad identifitseerivad andmed antakse järgnevas lõigus. Kasutatakse tihti õnnetusjuhtudes. 3
eksperimentaalse proosaga edasi minna. Tema jaoks oli see ummiktee. Vahetab teed ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane. ,,Põlev lipp" (1961) esimese triloogia raamat, kroonikate triloogia. Kirjutas üldiselt triloogiaid. Ilmub 3 triloogiat ja neile lisanduvad vaheraamatud. Esimese ja teise triloogia vahel ilmub ,,Imede saar" (1964). Teine triloogia: ,,Mõrsjalinik" (1965), ,,Rõõmulaul" (1966) ja ,,Nõiduse õpilane" neid on nim biograafia triloogiaks, isikukesksed romaanid. Siktuna väravad teise ja kolmanda triloogia vaheraamat. Kolmas triloogia: ,,Õilsad südamed", ,,Lohe hambad" (1971), ,,Kahekordne mäng" (1972). ,,Inimese teekond" (1972) omaette luulekogu. Ristikivi initsiatiivi üles ei näidanud, et see kokku panna. Teised andsid tõuke. ,,Rooma päevik" (1976) viimane ja üksik. Ühendav triloogiatel: kroonikate triloogia võtab vanade kroonikate stiili ja mängib nendega, realistliku kujutamise viisi juurde tagasiminek
· Igaüks avaldab lugupidamist teisele, kelle vaateid, maailma ja arusaamisi ta tundma õpib ja kes on selles protsessis isiklikult kaasatud. Kui kohtame uurimust tehes kedagi, kelle vaated ja arvamused minu omadest erinevad, on vahel raske teda austada ja temast lugu pidada, ent seda tuleb teha. Eesmärk eelkõige aru saada, mõista tema maailma, tema tõlgendusi. Nõustuma ega oma arvamust muutma ei pea, aga mõistma. · Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest. Uurimusest peaks olema kasu nii inimesele kui ühiskonnale tervikuna. · Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted. · Muutuse esilekutsuja (change agent), terapeut, uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule.
Sümbol kutsub analoogia abil esile sügava isikliku idee ning paiskab vaataja tundmatusse. Kunstnikke köitis naisekuju – ühtede jaoks puhas ja väärikas, vooruslik ja idealiseeritud, teiste jaoks saatuslik ilu – mida kehastavad legendaarsed Salome, Helena jne. Lilled sümboliseerivad head ja kurja ning maastikud on ebausutavad, mitterealistlikud paigad. Sümbolismil oli Euroopa eri osades mõnevõrra erinev temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi „hinge“ väljendamise püüe, Ida- ja PõhjaEuroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. ● KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND
Ülariba võeti kasutusele arvuti juhtprogrammmis Windows-2007. AutoCAD programmid hakkasid taolist arvutijoo- nestamise juhtimise moodust kasutama veidi hiljem, alates AutoCAD-17.2 (AutoCAD-2009). Ülariba kasutamisel on see eelis, et on võimalik suhtelislt kiiresti kasutada jooestamisel ühe korraga mitmesuguseid seadistusi, kuna tavalisel viisil – AutoCAD Classic – on enamus käskudest ja seadistustest „isikukesksed”. Puudusena võiks mainida, et on olemas nii mitmeidki suhteliselt keerulisi käske, mida Ülariba abil pole võimalik välja kutsuda ja neid pole ka seal mainitud. Ning sageli on Ülariba kasutamisel vaja teha mitu klõpsu, näiteks joone pikendamise ikooni (käskule EXTEND) pole tööriistakastis Draw, seal on vaid ikoon Trim ▼ (kärpida) ja alles klõps kolmnurgal avab ikooni Extend. Teiseks puuduseks on see, et Autodesk on
Sümbol kutsub analoogia abil esile sügava isikliku idee ning paiskab vaataja tundmatusse. Kunstnikke köitis naisekuju ühtede jaoks puhas ja väärikas, vooruslik ja idealiseeritud, teiste jaoks saatuslik ilu mida kehastavad legendaarsed Salome, Helena jne. Lilled sümboliseerivad head ja kurja ning maastikud on ebausutavad, mitterealistlikud paigad. Sümbolismil oli Euroopa eri osades mõnevõrra erinev temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja- Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD
Sümbol kutsub analoogia abil esile sügava isikliku idee ning paiskab vaataja tundmatusse. Kunstnikke köitis naisekuju ühtede jaoks puhas ja väärikas, vooruslik ja idealiseeritud, teiste jaoks saatuslik ilu mida kehastavad legendaarsed Salome, Helena jne. Lilled sümboliseerivad head ja kurja ning maastikud on ebausutavad, mitterealistlikud paigad. Sümbolismil oli Euroopa eri osades mõnevõrra erinev temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja-Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840-1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE
annaabi.ee 
