Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Isemõeldud muinasjutt "Hunt ja hobune" (2)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kuidas seda kasutama peab?
Hunt ja hobune
Kord sõi hobune aasal rohtu. Sõi rahulikult , kuni järsku ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna. Hobune hakkas hunti paluma:
”Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee, mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma loodan, et minu elu talle armsam on.”
Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes:
“Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?”
“Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi,” lausus hobune.
Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud:
“Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks,”
kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast.
“Kurat! Hobune valetas,” käis hundil mõtetest läbi.
Metslased peksid hundi nuiadega surnuks ja viisid hobuse juurde. Hobune oli õnnelik, et üks tema vaenlastest ei tüüta teda enam. Ta võttis hundi kaelast keti ning viis selle peremehele tagasi, kelle rõõm oli ääretult suur. Hundist tegi peremees endale ilusa ja sooja kasuka .
Kristi Vahejõe
Isemõeldud muinasjutt-Hunt ja hobune #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kustutaaa Õppematerjali autor
Isemõeldud muinasjutt kooli tarbeks, sain hinde 5.

Sarnased õppematerjalid

Ööbik ja vaskuss
3
docx

Ööbik ja vaskuss

Kui nad mingi laulu selgeks said, tuli jälle välja, et see oli teiste lindude poolt ära võetud.Ühel päeval karjamaal kohtudes tuli kullidele mõte minna lähedal peetavasse pulma, et kuulata, et mis häält inimesed teevad, kui nad rõõmsad on...Ootasid ja ootasid, aga mitte keegi pulmalistest ei võtnud hoogu ülesse. Kui nad olid käega löömas, läks tare uks lahti ja keegi karjus:" Huu...uhuu". Esimene kull võttis selle laulu endale. Äkitselt puristas hobune rehe all:"Prrrrr!" Teine kull kohe kisama, et see on tema laul. Kui sa vahel õhtul metsas käid võid tihti kuulvat kaht lindu laulvat. Üks neis hüüab: ,, Uhuu." Teine vastab kedrates:"Prrr!" 6.Vares ja rebane Heinalised unustasid heinakuhja juurde hangu püsti. Vares juhtus sinna juurde ja kuna hang oli tugevasti maa sees, otsustas sinna pesa teha.Munes munad ja hakkas hauduma. Rebane, kes seda kõke nägi, haudus kurja plaani, kuidas pojad kätte saada. Kui pojad koorusid hüppas

Kirjandus
Nimetu
12
docx

Nimetu

elutoa diivanile.Diivan oli pehme ja valged värvi. Poisil hakkas Helenast kahju ning ta võttis teda kaissu.Tüdruk nuttis ikka veel. Poiss küsis Helenalt, kus asub neiu magamistuba, et viia teda sinna. Helena näitas teed ning poiss viis teda sinna. Ta pani tüdruku voodisse ja tõmbas talle teki peale. Ise läks ta koju. 6. Sel õhtul oli Ethanil palju, mille üle mõelda. Tema klassijuhataja on hunt ja pinginaaber on tuhat nelisada aastat vana. Poiss ei saanud aru, miks see peab olema just tema. Ta pööras pead akna suunas, kuna oli kuulda, kuidas keegi kriipis aknaklaasi, kuid seal polnud kedagi. Akna taga polnud isegi puud, mis võiks tuulise öö puhul akent kriipida. Ja järsku kuulis poiss tuttavat häält, mis ütles:" See oli vist hiir või siis rott" Hääle omanik istus poisi voodi serval, see oli Ethani ema. "See pole ju võimalik, sa oled ..

Kategoriseerimata
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

setuka seljas -- olgu ta siis nii hea ratsutaja kui tahes. Seepärast oligi ta isa d'Artagnani kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt surra vanadusse. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks. Kui sul on au õukonda minna,» jätkas isa d'Artagnan, «milleks sulle muuseas annab õiguse kuulumine vanasse aadlisuguvõsasse, siis kanna väärikalt oma aadlikunime, mida sinu esivanemad on juba

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal

Alusharidus
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada. Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud. Nüüd oli Mõmmi tagumik põlenud. Hiie ja Leemet jutustasid endi seiklustest, vanaisaga kohtumisest ja pulmaplaanidest. 26. Tänu vanaisale oli Leemetis süttinud võitleja hing. Kui nad Hiiega Malli poole läksid, tuli Leemetile kallale kurt hunt. Leemet tappis hundi. Ilmus veel kaks hunti, kuid need said surma läbi Intsu ja tema isa hammustuse. Ints ja vana ussikuningas olid asunud vaiku täis kõrvadega hunte tapma. Mall oli kõik mitu sada hunti lahti lasknud, sest teadis, et Tambet ei tule enam tagasi. Leemet teatas talle, et kavatseb Hiiega abielluda. Nad tahtsid pulmade jaoks maha võtta püha hiie, kus oli tahetud tappa Hiie. Mall oli selle vastu. Ta uskus, et hiiepuudes elavad haldjad. Ometi raius

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada. Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud. Nüüd oli Mõmmi tagumik põlenud. Hiie ja Leemet jutustasid endi seiklustest, vanaisaga kohtumisest ja pulmaplaanidest. 26. Tänu vanaisale oli Leemetis süttinud võitleja hing. Kui nad Hiiega Malli poole läksid, tuli Leemetile kallale kurt hunt. Leemet tappis hundi. Ilmus veel kaks hunti, kuid need said surma läbi Intsu ja tema isa hammustuse. Ints ja vana ussikuningas olid asunud vaiku täis kõrvadega hunte tapma. Mall oli kõik mitu sada hunti lahti lasknud, sest teadis, et Tambet ei tule enam tagasi. Leemet teatas talle, et kavatseb Hiiega abielluda. Nad tahtsid pulmade jaoks maha võtta püha hiie, kus oli tahetud tappa Hiie. Mall oli selle vastu. Ta uskus, et hiiepuudes elavad haldjad

Kirjandus
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad. MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt! VANAEMA. Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi! Metsakutsa saab kurjaks! MARGUS (on ukse pealislaua lahti lükanud; külma auru ja tuisku tungib tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja eemalt kostab). PERENAINE (kohmetult). Keela ja kaitse! Küll lähevad häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! Vaid mis nad ikka veel ära teevad! VANAEMA. Kui ikka lauda ustel toed taga on! PERENAINE. Et Jaani-Jaanust juba ei tule!

Kirjandus
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu
10
doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

tütar Hiie, aga tema oli väga vaikne, kuulas ainult. Hiie isa sonis ikka veel eestlaste kuldpõlvest. Ta pidas oma laudas 100 hunti, et nende seljas ratsutada saaks ja lüpsis nende piima. Mis sest et metsas mehi mõned üksikud veel alles olid. Hiiel oli mängude jaoks vähe aega, sest ta pidi huntide jaoks tapetud jäneseid kirvega puruks raiuma ja hunte lüpsma. Teised inimesed pidasid veel mõnd üksikut hunti. Tambet ütles: ,,Meie esiisade ajal ei jooksnud ükski hunt metsas vabalt ringi!" Hiie ei suutnud kuidagi hundipiima juua, talle valati seda väevõimuga suhu, aga ta oksendas kõik välja. Tambet oli vihane. Hiietark ütles, et haldjad on tütre ära nõidunud, seepärast too piima ei joogi. Hiie pidi hiies ööbikuajusid sööma, aga see ei aidanud. Ülgas hirmutas tüdrukut, et haldjas kägistab ta ära, kui ta piima maha valab ja ära ei joo. Seda muidugi ei juhtunud. Lõpuks ütles Ülgas isale, et tüdrukul on

Kirjandus




Kommentaarid (2)

Carolein profiilipilt
Carolein: Arvasin ,et see on ikka pikem :(
16:04 10-01-2010
Moderaator profiilipilt
Eikko Rekand: Suurepärane
09:44 24-09-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun