Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid Kalduvus verejooksude tekeks, mis ei peatu Liigestesse, lihastesse (valu, paistetus) Peale kerget traumat Iseeneselikult (nt ninaverejooksud) Vererohked menstruatsioonid Eluohtlikud Ajusisene verejooks Hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Raske vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanueas http://kiku.hambaarst.ee/robot/103/hemofiilia-ja-von-willebrandi-tobi Pärilikkus Pärandub X-liitelisel retsessiivsel teel X-kromosoomis tekkiv geneetiline muutus põhjustab vere hüübimisfaktori tootmises probleeme Hüübimisfaktor on seotud X-kromosoomiga -
Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.Massiarv- A tuumaosakeste arv kokku.Tuumajõud- jõud, mis hoiab tuumaosakesi koos.Seosenergia- on võrdne minimaalse tööga,mis kulub liitosakeste lahutamiseks koostisosadeks.Tuumareaktsioon- tuumaenergia muutub elektrienergiaks.Termotuumareaktsioon- kergete tuumade ühinemine kõrgel temp.Ahelreaktsioon- nähtus kus tuumade reaktsioon põhjustab neutronide vabanemise mille käigus toimub uute tuumade lagunemine.Radioaktiivsus- nähtus kus aatomituumadest iseeneselikult eraldub osakesi suurel kiirusel.Alfakiirgus- tuumast eraldub aatomituumasi.Beetakiirgus- elektronide kiirgamine aatomituumast tekib siis kui prootone on neutronitest rohkem.Gammakiirgus- suure sagedusega valgusosakeste kiirgamine.
lagunemine Aatomituumast eraldub heeliumituum (kaks prootonit ja kaks neutronit) Alfaosakesed Heeliumi aatomi tuumad lagunemine Neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron Beetaosakesed Elektronid lagunemine Eraldub suure läbitungimisvõimega kiirgus ehk kiirgus Gammakiirgus Suure energiaga footonivoog 10. Võrdle tuumareaktsiooni termotuumareaktsiooniga. TuumareaktsioonToimub raskete tuumade lõhustumine, mis toimub iseeneselikult. Vabanev energia hulk on väiksem. Termotuumare aktsioon Toimub kergete tuumade ühinemine ja saab toimuda vaid väga kõrgel temperatuuril. Vabanev energia hulk on suurem. Sarnasused: 1) Tekivad uued elemendid 2) Vabaneb suur energia (võrreldes keemiliste reaktsioonidega) 11. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga. Tuumareaktor Hoitakse kontrolli all. Kasutatakse energia tootmisel. Tuumapomm Tekib tuumareaktsiooni käigus ning tuumapomm väljub kontrolli alt
LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS Avastati juhuslikult Prantsuse füüsiku Becquerel poolt, kes uuris ainete fotoluminestsentsi. Ta avastas,et uraan kiirgas kogu aeg iseeneselikult mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile. Hiljem avastati, et eriti tugev kiirgus on elemendil raadium ( ca 4x tugevam kiirgus) , millest tuletati nimetus radioaktiivsus. Eriti põhjalikult uuris radioaktiivsust Marie Curie Osutus, et see kiirgus oli olemas kogu aeg ning lisaks kiirgusele eraldus ka veidikene soojust. Osutub, et Mendelejevi tabeli kõik elemendid mille järjekorra number on suure kui 83 on looduslikult radioaktiivsed. Alfa, beeta ja gamma kiirgus
ASUKOHA MÄÄRAMINE GPS'i ABIL Asukoha määramiseks on vaja signaali vähemalt kolmelt satelliidilt.Mida rohkem on satelliite,seda väiksem on võimalus asukoha määramisel eksida.Süsteem põhineb aja mõõtmisel. RADIOSÜSINIKU MEETOD Moodus bioloogilise päritoluga objektide vanuse määramiseks.Selle meetodi kasutamine põhineb faktil,et süsiniku radioaktiivne isotoop laguneb ajas muutumatu kiirusega.Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneselikult ja vasavalt voolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra.Meetodit kastutakse peamiselt arheoloogias,bioloogias ja geoloogias. GALAKTIKA DEFINITSIOON Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme.Galaktikad võivad koosneda mitmetest tähesüsteemidest.Galaktikaid võib leida igas suuruses.Galaktika on süsteem,mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. PÄIKESESÜSTEEMI KAHEKSA PLANEETI
Vesinikupomm · Energia peaks kätte saama ka kergete tuumade liitumisel (termotuumareaktsioon). Oli vaja kõrget temperatuuri, et kerged tuumad saaksid suure kineetilise energia ja suudaksid ületada elekrilise tõukejõu. Reaktsioon on toimunud, kui tuumad on teineteisele nii lähedale jõudnud, et nad oleksid tuumajõudude mõjupiirkonnas. Eraldub energia. · See pomm osutus perspektiivikamaks, sest a) vesinik ei plahvata iseeneselikult b) uraani kaevandamine on keeruline ja kulukas, vesinikku saame aga ookeanist · Vesinikupommi lõhatakse tavalise uraani pommiga selleks, et saavutada piisavalt kõrget temperatuuri, mis käivitaks vesinikreaktsiooni. Löök- ja valguslööklaine on tohutult suured ning lõhkamisega ei kaasne radioaktiivseid jääkaineid. · Tuumaenergia kasutamine rahumeelsetel eesmärkidel: tuumaelektrijaamad (soojuselektrijaamad). Joonis:
Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ovotsüüt Viljastumine Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk-haploidne kromosoomistik Seemnerakk- haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk ehk SÜGOOT- dipolidne kromosoomistik Viljastumine Kehaväline viljastumine(kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke
27. Maavärinad ja isel. Suurused. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 28. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus 29. Maa magnetväli
Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi käsitlemine eeldab iseeneselikult juba vastanduse olemasolu, kuna kõik sünonüümne sulandub sümbioosiks ja pole seega võrreldav vastandamise teel. Rääkides religiooni ja loodusteaduse vahelisest suhtest, ei saa me mööda vaadata tõsiasjast, et tegemist on kahe eraldiseisva teadmusliku üksusega (nii nagu näiteks matemaatika on eraldatav filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei
silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus
c) Kas tarbija tunneb tootest rahuldust (ka ego rahuldus) d) Kas toode täidab kõiki funktsioone 16. Toote tarbimisväärtust hinnatakse a) Ostueelselt b) Ostujärgselt c) Ei hinnata üldse 17. S.Freud on autoriks a) Seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele b) Ekstravertide ja intorvertide teooriale c) Konflikti teooriale 18. Brändi dominante tuntus tähendab järgnevat: a) Tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd b) Tarbija mainib iseeneselikult tootekategooria mingit brändi c) Tarbija tunneb brändi ära alles peale suunava küsimuse esitamist d) Tootekategooria brändile ainukesena meenuv bränd 19. Eratarbijaid segmenditakse a) Tooteliste näitajate alusel b) Majanduslike näitajatega c) Demograafiliselt 20. Brändi välise identiteedi all mõistetakse a) Kaubamärgi graafilist tunnust b) Brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan) c) Turundajapoolset soovi brändi tajumiseks
Tuum koosneb nukleonidest. Jõud nende osakeste vahel on väga tugevad. Nende jõudude ületamiseks ja aatomituumade purustamiseks või siis tuumareaktsioonide tekitamiseks tuleb kulutada umbes miljon korda suuremaid energiaid kui aatomikiirgusel, - neeldumisel. Samal ajal on need nn. tugevad mõjujõud väga lühikese ulatusega ehk mõjuraadiusega, ulatudes praktiliselt vaid tuuma enda mõõtmetes. Tuumajõudude tugevusele vaatamata võib juhtuda, et sõltuvalt konkreetse tuuma ehitusest tuum iseeneselikult muundub või laguneb, need protsessid toimuvad pidevalt loodusliku radioaktiivsusena. Prootoni olemasolu ennustas Rutherford 1913.a. aga see avastati kuus aastat hiljem.Rutherfordi arvutused näitasid, et tuumas peavad olema ka teatud laenguta osakesed, mis avastati alles 1932.a. J.Chadwiki poolt uuringutes, et -osakestega pommitatud berülliumis tekkinud kiirgus kujutab endast neutronite voogu ( Nobeli preemia 1935 ) . Massilt prooton 1,672623
V: Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. (joonis konspektis) maa magnetiline lõunapoolus ei asu päris geograafilisel põhjapoolusel vaid sellest 2000 km eemal(Kanada põhjaosas). Seda näitab deklinatsioon – nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. 33. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. V: Radioaktiivus – Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus – lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos – same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos – 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos – iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Margus Arak Rakendusfüüsika osakonna lektor
5 Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on lloomulik suhe, riik on kunstlik riik saab tekkida vaid inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete, sealhulgas sõpruse ja poliitika, alus. Riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist arvab, et riigis tekib iseeneselikult sellest eristub ühiskond. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve (au, materiaalne kasu) 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Nauding seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima endas tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning võimalik ühishüveline poliitika
Juhul, kui sel ajal on ilma tõttu koristusaeg piiratud, on oht suurteks saagikadudeks. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Eesti Maaviljeluse Instituudi pikaajalised uurimused on näidanud, et idakitsehernes ei levi iseeneselikult kuna taim vajab arenemiseks liigiomast bakterkultuuri (Rhizobium galegae), millega seemned tuleb vahetult enne külvi töödelda ja seetõttu ei saaks pidada ida-kitsehernest loodusesse tungivaks võõrliigiks. Vanemate ida-kitseherne põldude likvideerimine ei tohiks ka probleemiks olla, kui rakendada Eesti Maaviljeluse Instituudi poolt välja töötatud agrotehnoloogiat. · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale (nisu ja rukki hübriid), kartul, suhkrupeet
tuumajõud. Prooton positiivse laenguga (+e) osake, mass = u. Neutron neutraalne osake, mass = u, aatommassi ühik u=1,66*10-27 kg. Prootonite arv määrab elektronide arvu neutraalses aatomis. Prooton positiivse laenguga osake. Neutron neutraalne osake. Massiarv aatommassi ühik u=1,66*10-27kg Isotoop on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Radioaktiivsus on mõningate isotoopide omadus iseeneselikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopidesk või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Tehisradioaktiivsuse korral tekitatakse isotoobid tuumareaktsioonide käigus. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest aatomitest. Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutronideks
Z- jrk. nr, M- aatommass Beeta lagunemine: Seljuhul tuuma laeng suureneb ühe võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis ühe koha võrra tahapoole. Valem vihikus. ( Siit järeldub, et tuumast väljub elektron, lisandub prooton ja see kõik tekib ühest neutronist, ,,mis kaob ära". Gamma lagunemine: Seljuhul aine sisemist muutust ei toimu, muutub aine energia, mis väheneb. Tehisradioaktiivsus Senised näited, reeglid olid seotud loodusliku radioaktivsusega, st aine iseeneselikult laguneb ehk muundub. Tehisradioaktiivsuseks nim inimese poolt tekitatud radioaktiivseid muundumisi. Lihtsaim variant on pommitada mingit tuuma osakestega. Tänapäeval kasutatakse selle jaoks kiirendeid. Ja katse tulemus sõltub väga millise energiaga on pommitav osake. Esimene reaktsioon tehti 1919a Rutherfordi poolt. Ta pommitas lämmastiku N(7 üleval, 14 all) plus He(2 üleval, 4 all) = O(8 üleval, 17 all) plus H(1 üleval, 1 all)
d) kas toode täidab kõiki funktsioone - funktsionaalne 16) Toote tarbimisväärtust hinnatakse a) ostueelselt b) ostujärgselt c) ei hinnata üldse 17) S. Freud on autoriks a) seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele b) ekstravertide ja introvertide teooriale c) konflikti teooriale 18) Brändi dominantne tuntus tähendab järgnevat: a) tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd - tiputuntus b) tarbija mainib iseeneselikult tootekategooria mingit brändi - spontaanne c) tarbija tunneb brändi ära alles peale suunava küsimuse esitamist – aidatud tuntus d) tootekategooria brändile ainukesena meenuv bränd 19) Eratarbijaid segmenditakse a) tooteliste näitajate alusel b) majanduslike näitajatega c) demograafiliselt 20) Brändi välise identiteedi all mõistetakse a) kaubamärgi graafilist tunnust b) brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan)
X. Vähesed hooned jäävad püsti. Sillad purunevad. Raudteerööpad väänduvad. XI. Praktiliselt kõik kivimajad on täielikult hävitatud. Kõik sillad kokkukukkunud. Raudteerööpad raskelt väändunud. XII. Totaalne häving peaaegu kõik on purustatud. Maapind liigub lainetena. Suured maalihked. Rasked objektid algsest asukohast eemale paisatud. 29.Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe
Pm lapsed kasvutavad strateegiaid nt kordamine. Eelkooli eas lastel saab uurida, millisest juhendamisest on lapsel kasu (milliseid juhendeid sa ise kasutada), et tal meelde jääks paremini.Ehk pisematel lastel saab õpsi tegevusest aru, lapse mälu kohta. MeEnUtAmInE: uurida tuleks: kas laps ei mäleta üldse, kas tuleb meelde raskusetga: selleks tuleks anda vihjeid, viiteid. Ehk viite teete sarnaseks sellele, mis pidi meelde jääma. Meenutamisajendid: tav nt lõhna peale tuleb iseeneselikult meelde mõni asi mälust. Õpetaja saab küsida lisaküsimusi, et jõuda selle meenutamiseni. Õps peab muutma ajendeid sarnasemaks sellele, mis on eeldatavasti mälujälg. PÖÖRA tp, mis laadi info lapsele paremini meelde jääb? tihti lastel on eelistatumad valdkonnad, seda infi on tal siis kergem ka säilitada. PEP-R test (psüholoogilispedagoogiline profiil) see eeldab väljaõpet. Lastele 0,5-7 aastat. Suht paindlikult kasutatav, ül järjestust võib muuta
annaabi.ee 
