Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Rikkad riigid maavarade pärast. 20. sajandil muutus nafta väga tähtsaks Nafta tõttu mõned riigid väga rikkad, kuid seal leidub ka hulganisti viletsust. Pärsia lahe piirkond on juba aastaid olnud üks kuumemaid kriisikoldeid. iraan: võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Nafta avastamisest algas riigi tööstuse areng, ent sellega kaasnes läänelike väärtuste sissetung Islami usujuhid tõrjuti nende traditsioonilistelt postitsioonidelt. Riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid 1960 alustas riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi uuenduskava elluviimist, et muuta oma maa läänelikumaks. Uuendused ei olnud piisavalt läbi mõeldud ja nii kaasnesid nende võimu kuritarvitamine ja segadused.
Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Temast suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidi Bbiyni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Sha al-`Arabi jõgi. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Pärsia kasakabrigaad. Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia ( Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev. Selle asutas 1882 Nasir al-Din sahh. 1917
Kolmas maailm Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas
Desarmeerimisleping näeb ette strateegilise tuumarelvastuse vähendamist 30 protsendi võrra (senisest 2200st 1700le), jättes küll mõlemale riigile alles piisavalt pomme teineteise ja ülejäänudki maailma hävitamiseks. (Kopli 2010) 2009.aastal ütles Barak Obama seoses USA-Venemaa suhetega järgmised sõnad: ,,Usun, et meil on suurepärane võimalus uuendada suhteid USA ja Venemaa vahel tervel real teemadel nagu tuumarelvade leviku piiramine, Afganistani ja Pakistani olukord, lähenemine Iraanile, Lähis- Idale, kahepoolsed majandussuhted ja üle ilma kõigi riikide majandustes pingeid tekitanud finatskriisiga tegelemine." (Tiikmaa 2009) Ameerika Ühendriikide ja Venemaa majandusalased suhtes on üha tugevnenud, ka siis, kui poliitilised suhted on nõrgenenud. Trenin toob esile koostööd tuumaenergia alal, mis on äärmiselt lootustandev. Uus president peaks seda trendi silmas pidama. Energiavaldkonnas üritab Venemaa maksimeerida oma eeliseid gaasi- ja naftatööstuse
Esimese maavärina tugevuseks mõõdeti 7,4 magnituudi ja teise maavärina tugevuseks oli 6,1 magnituudi. 2003. aastal leidis aset Iraanis 6,6 magnituudine maavärin, mille tõttu hukkus 26 271 inimest ja vigastada sai üle 30 000 inimese. Pärast maavärinat pakkus USA otsest humanitaarabi ja vastutasuks nõudis USA, et Iraan järgiks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri lepingut. 60 riiki pakkus abi Iraanile ning 44 riigist saadeti töötajaid, et abistada Iraani päästeoperatsioonidel. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Maavärina epitsenter asus India ookeanis ning maavärina tugevuseks oli 9,1 magnituudi. Selle tulemusena tekkis vägagi võimas tsunami, mis tabas kõige tugevamini Sri Lankat, Indiat ja Taid. Tsunami lained olid umbes 30 meetrit kõrged ning need ulatusid kuni Aafrikani välja
kursilt kõrvale kaldunud ning surus jõuga maha Poolas „Solidaarsuse“ liikumise. Kuna aga NL ei suutnud samaväärselt sõjatehnikasse investeerida kui USA olid nad valmis lõpuks alla kirjuatama „Kesktegevusraadiusega Tuumarelvastuse Lepingule, mis nägi ette kogu vastava arsenali likvideerimist. Reagani valitsuse kõige tõsisem välispoliitiline probleem oli „Iraani-kontra“ kus administratsioon oli müünud salaja relvi Iraanile, samal ajal kui Kongress oli keelustanud sõjalise abi. Segased ajad Ida-Euroopas kujundasid 90 algul NL ja USA vahelisi suhteid. 1990 aasta septembris kirjutasid suurvõimud alla leppele kus NL tunnustas ühinenud Saksamaad NATO täisliikmena. 31. juulil 1991.aastal jõudsid Ühendriigid oma viimase suurema relvastusalase kokkuleppeni NL,mis nägi ette mõlema poole tuumaarsenali vähendamist ligi poole võrra, kuid isegi eelnevat kokkulepet ületas USA kokkulepe juba Vene
aastal, tunti nii suurt muret tsiviilkaotuste pärast, et rünnakud (Sudaanis ja Afganistanis) osutusid täiesti ebaedukaks. Kuna LKA-l puudus oma luurevõrk niisugustes riikides nagu Afganistan, olid Ameerika Ühendriigid sunnitud hankima informatsiooni teiste riikide, näiteks Pakistani, agentuuridelt, kes olid ag ise tihedalt islamistidega seotud. Samuti ei olnud kavas anda vastulööki nendele riikidele, kes neid rünnakuid spondeerisid, eriti Iraagile ja Iraanile. Kogu 1990ndate teise poole oli Clintoni administratsioon ajanud Iraagi suhtes lepituspoliitikat, mis andis märku nõrkusest. Kui Saddam Husseini väed 1996. aastal tungisid üle vaherahujoone, mis oli kehtestaud Lahesõja lõpus, siis ei teinud Ameerika Ühendriigid midagi. 1998. aastal, kui Saddam saatis riigist välja ÜRO relvainspektorid, sooritati mõned üksikud USA ja Suurbritannia raketirünnakud, kuid Iraagi reziimelas need kergelt üle.
tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile leidub vähe varaseid usulisi või vähemalt antikvaarseid allikaid. Mükeene savitahvlid umbes 1200 e.m.a on proosalised arvetekstid, mis juhuslikult edastavad ka jumalate nimesid kui andami saajaid. Eepos on põhiliselt ilmaliku laadi, tegevuse üle rippuv jumaluse dekoor on juba veidi ooperlik ja peegeldab sõdalaste vaimulaadi. Homerose poeemides leiame seevastu tumedaid ja kaudseid müüdivihjeid, kus näiteks
Aasta varem oli Eesti vastu võetud Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) ja Euroopa Võrkpalliföderatsiooni (CEV) liikmeks. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. Alagrupis suudeti pingsas võitluses edestada Soomet, Tehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile 0:3 ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale 1:3.
1970. Aastal ütlesid islamimaad lahku NSV Liidu ja USA vahelisest nääklemist ning OPEC liikmesriigid viisid läbi suure naftahinna tõusu. See tekitas kriisi ka ülejäänud maailmas, kus tekkisid suured majanduslikud raskused., mis leebus alle s1980. Aastal monetarismi mõjuvõimu tõttu. Kujunes välja islamifandamentalism. Muudatusi viidi läbi ka Iraanis, kus viidi täide islamirevolutsioon-ehk keelustati läänestumine. Sellele pani piiri Iraaki juhtinud Saddam Hussein, kes tungis Iraanile kallale, jättes endast maha veriseid jälgi. Sõda läks maksma kohutavalt palju ning lõppes mõlemapoolse patiseisuga. Ladina-Ameerikas otsiti samuti väljapääsu hiidriikide võimu alt. Rühmistusliikumised olid pigem marksistliku suunitlusega. Suurem osa Ladina-Ameerikast jäi siiski USA võimu alla, ning kahjuks valitseb seetõttu siiamaani neis riikides suur nälg, kuritegevus, vaesus ja madal elatustase. Ainuke erand on Mehhiko, kus sõjavägi ei osalenud sisepoliitilises võitluses.
Relvastuse vähendamisele ja piiramisele lisaks oli olulise tähtsusega asjaolu, et Reagani karm kommunismivastane hoiak tõi kaasa Gorbatsovi reformid NSVLis, mis aitasid kaasa kommunismi kokkukukkumisele NSVLis. 1988. a. alustasid NSVLi väed taandumist Afganistanist ja muudatused toimusid ka I-Euroopas. Kuigi USA ja NSVLi suhted paranesid, pingestusid USA suhted muude maailma riikidega, eriti Lähis-Idas. Liibanonis oli vangis USA kodanikke. Rikkudes seadusi ja lubadusi müüdi relvi Iraanile (lootuses sundida teda mõjutama terroriste) ja saadud rahaga relvastati omakorda Nicaragua kontraid, kes võitlesid sealse kommunistliku reziimi vastu. Sellise abi osutamise oli Kongress ära keelanud ja selle teostamisega rikkus Reagan seadust. Kardeti uut Watwergate skandaali, mis ristiti Irancontrasgateks ja liiga tugevat presidendivõimu. Oodati tõendeid Reagani seotusest nende protsesside algatamisega, kuid neid ei saadud
Relvastuse vähendamisele ja piiramisele lisaks oli olulise tähtsusega asjaolu, et Reagani karm kommunismivastane hoiak tõi kaasa Gorbatsovi reformid NSVLis, mis aitasid kaasa kommunismi kokkukukkumisele NSVLis. 1988. a. alustasid NSVLi väed taandumist Afganistanist ja muudatused toimusid ka I-Euroopas. Kuigi USA ja NSVLi suhted paranesid, pingestusid USA suhted muude maailma riikidega, eriti Lähis-Idas. Liibanonis oli vangis USA kodanikke. Rikkudes seadusi ja lubadusi müüdi relvi Iraanile (lootuses sundida teda mõjutama terroriste) ja saadud rahaga relvastati omakorda Nicaragua kontraid, kes võitlesid sealse kommunistliku reziimi vastu. Sellise abi osutamise oli Kongress ära keelanud ja selle teostamisega rikkus Reagan seadust. Kardeti uut Watwergate skandaali, mis ristiti Irancontrasgateks ja liiga tugevat presidendivõimu. Oodati tõendeid Reagani seotusest nende protsesside algatamisega, kuid neid ei saadud
problemaatika: rv organiseeritud kuritegevus (narkootikumide korporatsioonid kokaiin ja heroiin: Kolumbia, Boliivia; Afganistan ja Pakistan); illegaalne ja legaalne relvade eksport; RV terrorism; narkootikumid; rahapesu; inimkaubandus (lapsed orjadeks naised prostituutideks, vaestelt rikastele; detsentraliseeritud organisatsioonid) Massihävitusrelvad: USA ,Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Põhja-Korea, / Iisrael/ Tuumarelvade eksport: Põhja-Korea on tahtnud müüa Iraanile tuumarelva osasid. Paljudes riikides on teoreetiline teadmine ja kui vajalik, siis mitmed riigid saavad hakata tegema tuumarelvi. (nt Iraan. Ukraina suursaadik: peale NL kokkukukkumist olid Venemaa tuumarelvad mitmes riigis- Ukrainas, Valge-Venes, ka Eestis- allveelaevade peal). Tegelikkuses tuumarelvi omavad riigid tahavad “klubi” hoida väikese ja ei ekspordi neid. Tuumapommi tegemine nõuab selle alaseid eksperte ja materjale. 90ndatel oli palju seda saadaval.
16 raketii tabas sihtmärki, 3 aga tabas tsiviilala tappes ja vigastade 21 tsiviili. See oli rahvusvahelise seaduse rikkumine. Iraaki ähvardati veel mitmeid kordi, kui Hussein üritas viivitada UNSCOMi relvainspektsioone. Detsembris 1998 korraldati Iraagi militaarrajatistele 4-päevased kontsertreeritud rünnakud, sellesed rünnakuid korraldati veel mitme aasta vältel. 6. mail 1995 allkirjastas Clinton Käsu 12957, mis rakendas õli ja kaubandussanktsioone Iraanile. Samal päeval välja antud käsk 12959 keelustas peaaegu kogu kaubanduse USA ja Iraani vahel. 1997 aastal hakks administratsioon Iraani pehmemalt suhtuma ja kahe riigi suhted soojenesid aga kui Clinton lähkus 2001 ametist, olid need uuesti märgatavalt jahenenud. Põhja-Korea Üks suurimaid kartusi oli Põhja-Korea katsed luua tuumarelva. PK keeldus laskmast inspektoreid riiki. Oktoobris 1994 saavutati läbimurre ja PK nõustus sulgema tehaseid, mis
annaabi.ee 
