Kui see tundub suure kogusena, siis praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas. Lisaks sellele, et enamike toodete hinnad on kas kaudselt või otseselt sõltuvuses nafta hinnast, on enamus meie ümber olevatest asjadest toodetud naftasaadustest. Nafta lõppedes jääksime ilma näiteks õhupallidest, jalgpallidest, trikoodest, mootorikütustest, igasugustest plastmasstoodedest jne. Kõige suuremad tõestatud naftavarud on Saudi-Araabial, Iraanil ja Iraagil. Tulevikus, kui suurtel naftakasutajatel, nagu näiteks USA-l endal nafta otsa saab ja suured naftatootjad lõpetavad ekspordi, võib see põhjuseks olla uutele konfliktidele ja sõdadele. Tänapäeva inimene on naftast nii sõltuv, et kui päevapealt nafta otsa saaks variseks kogu ühiskond kokku. Seda, et nafta saab kunagi otsa teavad kõik, kuid sellest ei hoolita ja naftat pumbatakse rohkem kui kunagi varem.
Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust (Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine). Mida suurem on oktaanarv, seda hiljem tekid detanatsioon. Nafta saadusteks on: toornafta, naftagaas,madala keemispunktiga nafta, madala
Lahesõda Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2.august 1990 kuni 28.veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki. Sõja põhjuseks oli Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2.augustil ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. 2. augusti hommikul 1990. Aastal okupeerisid Iraagi väeosad Kuveidi. ÜRO alustatas operatsiooniga ,,Kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda algas massiivsete pommikampaaniatega 17.jaanuaril 1991.aastal.
Lahesõda Sander Ramul Joost Podekrat Põhjus Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2. augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Osalejad Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2. august 1990 28. veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki. Tähtsamad sündmused
Kasutatakse seda peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hinnast sõltuvad ka väga paljude teiste toodete hinnad(kasutatakse energiaks, transpordiks ning tooraeinena). Naftavarud paiknedad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on LähisIdas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind alati kuumaks teemaks. Naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta
Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda oli madala intensiivsusega ehk piiratud sõda. Kuiveidi aitas sõjaliselt 24 riiki. Kes ründas ja kes kaitses? Jeddah'i läbirääkimistel osutus saatuslikuks Kuiveiti 10 mld dollarine võlg Iraagile, mis jäi Iraagil saamata Rumaila õliväljadelt. Kuveit pakkus 9 mld, kuid Iraak ei olnud sellega nõus ning kohe tuli käsk rünnata Kuveiti. Sõja tegelik põhjus ? USA saatis oma väed konfliktipiirkonda ja president Bush kirjutas alla direktiivile, mis sisaldas USA eesmärke ja nõudlusi Iraagile. Kaasatud olid ka regulaarväed. Selles sõjas puudus sissitegevus. Kasutati keemilisi relvi ning erinevaid rakette(AGM130), mis põhjustasid suurt kaost. Tuumapommi ei kasutanud kumbki osapool.
Kui Iraak augustis 1990 hõivas Kuveidi, järgnesid rahvusvahelised majandussanktsioonid ning Lahesõda jaanuaris 1991, mis majandusaktiivsust tunduvalt vähendasid. Majandust nõrgendas see, et valitsus pidas ülal suurt sõjaväge ja julgeolekuorganeid ning investeeris ressursse reziimi toetajatesse. Detsembris 1996 käivitati programm "nafta toidu vastu", mis aitas keskmise iraaklase elu parandada. Programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati Iraagil eksportida piiratud koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi. Detsembris 1999 lubas ÜRO Julgeolekunõukogu Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati ÜRO Kompensatsioonifondi ja ÜRO halduskulude katteks. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2001. aastal
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD
2.Nafta ja maailm Kus leidub naftat? Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Miks on nafta oluline? Nafta on maailmas vaieldamatult suurim energiaallikas, mis katab 40 protsenti energiavajadusest, sellele järgneb kivisüsi 26 ja maagaas umbes 24 protsendiga. Ka peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest toodetakse kaasajal naftast. Samuti põllumajandus vajab
EHITUSETTEVÕTTED, INSENERID, ARVUTISPETSIALISTID JA TÖÖJÕUD. PUURITAKSE MANDRILISE MAAKOORE SEEST LIGIKAUDU 2-5 KM SÜGAVUSELT. NAFTA ON RÕHUALL JA PURSKAB ISE VÄLJA. KUI VARUD AMMENDUVAD, SIIS RÕHU TÕSTMISEKS PUMBATAKSE PUURAUKU VETT VÕI CO2. KIVIMID JA MINERAALAINED EEMALDATAKSE TOORNAFTA EELTÖÖTLEMISEL. SUURIMAD NAFTA TOOTJAD ON: SAUDI- ARAABIA, VENEMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID, IRAAN JA MEHHIKO. SUURIMAD NAFTAVARUD ON: SUDI-ARAABIAL, IRAANIL, IRAAGIL, KUVEIDIL JA ARAABIA ÜHENDEMIRAADIL. SUURIMAD NAFTA EKSPORTIJAD ON:BRUNEI, LADINA- AMEERIKA. SUURIMAD IMPORTIJAD ON: JAAPAN, LÕUNA-KOREA JA SINGAPUR. MAAGAAS- KÕIGE SUURIMAD MAAGAASI VARUD ASUVAD SRÜ RIIKIDES JA LÄHIS-IDAS. PEAMISED TOOTJAD ON USA, VENEMAA, KANADA JA SUURBRITANNIA. PEAMISED TARBIJAD ON USA, VENEMAA, SUURBRITANNIA, JAAPAN JA SAKSAMAA. MAAGAASI POSITIIVSED KÜLJED- MAAGAAS EI TEKITA NII PALJU JÄÄKAINEID. EI VAJA EELTÖÖTLEMIST. MAASEEST SAAB LIHTSAMINI KÄTTE
2004 aasta seisuga olid nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni võrra aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial 12%, Iraagil (kuigi varud ise on Iraagis, selle tootja on siiski USA) 10%, Venemaal 9%. Suuremad nafta tarbijad on aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8% ja Hiina 6%. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse
· Miks on üle poole ameeriklastest selle vastu? · Miljonid inimesed ilma tervisekindlustuseta. · Mida tooks reform meedikutele? · Tervishoiureformi probleemi hakatakse arutama välis-eesti arstiga, Toomas Sõrraga. Meenutuseks möödunud aastakümnest Kadusid kaksiktornid USA kuulutas sõja Afganistaanile, hiljem ka Iraagile. · Ennetava meetmena võtmaks Sadam Husseinilt võimalust luua massihävitusrelvi, mida aga tegelikult Iraagil polnudki. Ajaloo suurim looduskatastroof Katrina. · Mis uputas New Orleansi linna. Kaks majanduskriisi. · Nii aasta alguses kui ka lõpus. Meenutuseks möödunud aastakümnest USA sai esimese mustanahalise presidendi, Barack Obama. · Loodeti, et ehk uus president suudab tagasi tuua kaotatud optimismi. · Ametiaasta lõppedes tunnistati, et seda imet pole sündinud. · Obama õlule langenud probleemid: - sõjad
Veel mõned õhutavad kõned ja meie aja suurimamõõduline sõda võis alata. Ameerika juhtimisel lähevad NATO väed Afganistani kedagi Bin Ladeni nimelist tegelast otsima. Mõne aasta möödudes on aga terrorism muutunud nii laiahaardeliseks, et okupeerida tuleb ka Iraak. Seda kõike on meil võimalik lugeda meedia vahendusel. Tegelikult teamegi me seda ainult tänu meedia vahendusele, mida maailmale ette söödetakse. Invasiooni tegelik põhjus on muidugi see, et Iraagil on maailma suuruselt teised naftavarud, mida USA Välisministeerium kirjeldas 60 aastat tagasi kui ,,tohutut strateegilise võimu allikat". Küsimus ei ole niivõrd ligipääsemises, kui kontrollimises. Massimeedia on aga kavalasti pannud maailma uskuma, et Iraagis toimub meeletu sõda terrorismiga. Ka Eesti saadab pidevalt sõdureid välismissioonile, võitlemaks parema maailma nimel. Me loeme ajalehest, näeme televiisorist, ja usume seda kõike kinni silmi
Põhimõtted eelkõige Paljusid inimesi häirivad G. W. Bushi administratsiooni välispoliitilises doktriinis eelkõige puutumatusenõue rahvusvahelise sõjakurjategusid uuriva kohtu ees ning "preventiivsete löökide" tees, mille alusel võidakse rünnata riike, mis küll esialgu ei ole midagi USA-le ohtlikku teinud, kuid võiksid seda tulevikus teha. Ühelgi riigil, ükskõik kui suurel või väikesel, ei peaks olema rahvusvahelise õiguse suhtes mingit eristaatust. Ei USA-l, Iraagil, Venemaal, Luksemburgil ega Serbial. Seetõttu, kui rahvusvahelise õiguse normid seda lubavad ja nõuavad, võib Iraaki rünnata, nagu seda tehti Lahesõjas. Eesmärk oli vabastada Kuveit ja see tegi sõja formaalselt seaduslikuks. Aga samasugustel põhjustel peaks olema kõigil teistel õigus ka USA-d rünnata, kui selleks tekib vajadus - ehkki sõda ei saa kunagi olla muud kui vaid kõige viimane viis probleemidele läheneda.
Samuti sõltumatu, kuna Husseinil puudusid regulaarsed kokkupuuted... Toodi välja, et Husseini käitumine oli ette ennustamatu. Peale 2003 oli lõpuks Iraak sõltumatu terroristidest. Terroristi gruppid peale 2003 Iraagis: Mehdi Army Militia- šiiitide äärmusgrupp Hezbollah meetoditega. Ansar-al-Islam: kurdi-araablaste organisatsioon (uus riik). Fedayeen Saddam- “Saddami meeste ohverdus” sunnid. Ja paljud teised tundmatud grupid, palju segadust. AQ Iraagis: Väidetavalt juba 2004. a. Iraagil ja AQ juhtkonnal väidetavalt omavaheline kontakt ja suhtlus. väidetavalt toetatakse gruppe Afgaanis ja peamine toetus sunnide poolt. Tuntud Süüria võitlejad. 2004 a. viskas USA Iraagi välja “riigi toetuse” nimekirjast. Terrori juhtumid Iraagis: 2005: 3,4 tuh juhtumit. 2006 6,6 tuh juhumit ning suurenemas 91%. 2005-06 toimus maailmas 14,3 tuh terrorijuhtumit, neist 45% juhtusid Iraagis. Tihti tegemist surmajuhtumite, haavatute ja
Firma laiendab tütarettevõtetena tootmist üle maailma. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (1461012 m3), millest 481012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel- naftal ja maagaasil. 1950
kuskil. USA hakks sekkuma igasse riiki, millel olid isegi ka väiksed võimalused sidemeteks terroristidega. 1998 allkirjastas Clinton Iraagi vabastamise akti, mis näge ette Husseini kukutamise. Novembris 2001 lasi Bush USA kaitseministril Donald Rumsfieldil hakata ette valmistama plaani sõjaks Iraagiga. 2002 aasta alguses hakkas Bush avalikult Iraagi teemal sõna võtma ja tõi põhjused, miks peaks Iraaki tungima. Üks põhiväiteid oli see, Iraagil on massihävitusrelvad asjaolu, mis hiljem osutus vääraks. Ehhki sõda ei saanud ÜRO-lt heakskiitu laustas USA sõda Iraagis märtsis 2003 aastal, pärast seda, kui Bush 17. Märtsil kuulutas kõnes välja sõja. Seekord oli sõda veelgi rohkem ühepoolsem ja juba 10. Aprillil vallutati Bagdad ning Hussein läks peitu. Ta leiti ja arreteeriti detsembris. Bush ülistas võitu ja Iraagi põhiseadusliku korra
kasutamise kohta: - oht on vahetu ja kõike hõlmav - muul viisil ei ole võimlik tõrjuda - kaitse peab olema proportsionaalse selle ohu kõrvaldamise suurusega Kuid nt Iisraeli kaasus ei läha ka selle alla. Tänapäeval on saanud ennetava enesekaitse küsimus tähtsaks. Bushi doktriin on preemptive self-defence (tulevast rünnakut enesekaitse). Kui oht võib teoks saada, siis võib meil mingi situatsioon tekkida. Meil on õigus enesekaitsele, sest Iraagil võivad olla tuumarelvad ning nad võivad seda kasutada. See on samm edasi ennetavast enesekaitsest ning sellega on mindud täiesti välja ÜRO statuudi regulatsioonist. Kuigi ,,Caroline" kaasus pole kooskõlas, siis see on samm kaugemale. 12 Art 42. kollektiivse julgeoleku teostamine. Tegemist on väga harvalt kasutatavate artiklitega. Üheks juhtumiks oli Korea sõda. 1991
sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 146 miljardile tonnile . Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud keskmiselt 3 4 miljardit tonni aastas. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja...ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 13%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (146·1012 m3), millest 48·1012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna elektrijaamade tehnilistele tingimustele jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks.
annaabi.ee 
