6 Laonduse komponendid Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvuses. Laoruum kujutab endast üldjuhul tarbekaupa. Selle hind võib olla suuresti muutuv sõltuvalt pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Vahel on seda üle ja vahel napib sellisel määral, et võidakse teha investeerimisotsus lisaruumi ehitamiseks. Laoruumi vähesust ja/või kõrget hinda on võimalik leevendada läbi selle eriti efektiivse kasutamise või läbi kahe ülejäänud komponendi - seadmete ja personali parema kasutamise. Samas, kui laoruum on eriti odav, kasutatakse ka inimesi ja seadmeid sageli hoopis teisel viisil. Ka laoteenus kujutab endast tarbekaupa, mida soovitakse osta üldjuhul võimalikult madala hinnaga. Laoseadmete ja -tehnika eluiga on üldjuhul mitmekordselt lühem hoonete elueast
kliendipoolne juhendamine ja kontroll sooritatavate toimingute üle. Kolmandaks alternatiiviks on kontrollida riski läbi privaatlao omamise. 6.6. Laonduse komponendid Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvuses. Laoruum kujutab endast üldjuhul tarbekaupa. Selle hind võib olla suuresti muutuv sõltuvalt pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Vahel on seda üle ja vahel napib sellisel määral, et võidakse teha investeerimisotsus lisaruumi ehitamiseks. Laoruumi vähesust ja/või kõrget hinda on võimalik leevendada läbi selle eriti efektiivse kasutamise või läbi kahe ülejäänud komponendi - seadmete ja personali parema kasutamise. Samas, kui laoruum on eriti odav, kasutatakse ka inimesi ja seadmeid sageli hoopis teisel viisil. Ka laoteenus kujutab endast tarbekaupa, mida soovitakse osta üldjuhul võimalikult madala hinnaga. Laoseadmete ja -tehnika eluiga on üldjuhul mitmekordselt lühem hoonete elueast.
investeerimine näib olevat intressi pöördfunktsioon. 5. Piirefektiivsust MEI vaadeldi staatilise ISLM mudeli osana. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aja faktor investeeringutes 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aja arvestamine investeeringutes Reeglina on põhivahendite kasutamisaeg tunduvalt pikem kui aasta. Seega investeerimisotsus tuleb rajada pikema perioodi jooksul loodetavale sissetulekule (tuleviku kasum). Aja kasutamine analüüsis lisab määramatuse faktori. Määramatuse vähendamiseks konstrueerime olulise reegli investeerimisotsuste vastuvõtmiseks - ajaldatud puhasväärtuse kriteeriumi. Leiame oodatava tulevase kasumi nüüdisväärtuse. Näide. Oletame näiteks, et teil on äriidee, mis toob sisse 5000 krooni aastas kolme järgmise aasta jooksul ehk 15000 krooni kolme aasta vältel
Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood) Investeeringute efektiivsust ehk tasuvust väljendab kogutulu (kasumi) juurdekasv ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Projektile hinnangu andmisel kõrvutatakse baasrahavoogusid ja projektist tulenevaid voogusid. Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma: 1.Esialgne rahavoog- hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks. Kui investeerimisotsus puudutab vana tehnika väljavahetamist, tuleb arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu. 2.juurdekasvuline rahavoog- projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist, pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise. 3.lõpetav rahavoog- on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi
Baasrahavoog- rahavoog, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. Projektist tulenevate rahavoogudena vaadeldakse laekunud raha ehk sissetulevat rahavoogu. Investeeringuga seotud rahavood võib jaotada kolme rühma: 1) Esialgne rahavoog, mis on seotud kohe investeerimisprojekti algu tehtavate kulutustega varade soetamiseks, käibekapitali täiendavaks vajaduseks ja väljaõppekuludega. Kui investeerimisotsus puudutab vana tehnika väljavahetamist, tuleb arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu. 2) Juurdekasvulised rahavood kogu projekti kestel, mis hõlmavad puhaskasumi kasvu käibe suurenemisest ja millele võib lisanduda tööjõu ja materjalide kokkuhoiust ning müügikulude vähenemisest tulenev osa. 3) Lõpetav rahavoog on seotud projekti lõpetamisega, hõlvates tavaliselt projekti
HINNAKINDLUS PÖÖRDVÕRDELINE HINNARISKIGA · PROJEKTEERIMIS-EHITUS TÖÖETTEVÕTT FIKSEERITUD HINNAGA: TELLIJA EHITJA VAHELINE HINNARISKI JAOTUS 1:4 * PEATÖÖETTEVÕTT, RISKIJAOTUS 1:4 , MÄÄRAMATUS TELLIJA JAOKS PIKEM · JUHTIMISTÖÖETTEVÕTT , RISKIJAOTUS 4:1. NÕUAB HINNAKONTROLLI KEHTESTAMIST MAKSUMUSE HINDAMISE VIGA: 15 · TASUVUSUURINGUD 20-25 % · INVESTEERIMISOTSUS 15% · TEHNILINE KAVAND 10% VAJALIK VASTAV RESERV MAKSUMUSPLAANIS 3.3.2. KVALITEET KVALITEET TOOTE VASTAVUS NÕUETELE NÕUDED ON MÄÄRATUD : · TELLIJA SOOVIDEGA, MIS TULEB SELGELT JA TÄPSELT FIKSEERIDA KAVANDI DOKUMENTIDES, PAKKUMISDOKUMENTIDES JA LEPINGUS · AVALIKULT KEHTESTATUD NORMIDEGA : EHITUSE JA PLANEERIMISE SEADUS, PROJEKTEERIMISNORMID EHITISTE TUGEVUSE, PÜSIVUSE,SOOJAPIDAVUSE, TULEOHUTUSE JNE KOHTA
Investeeringuid võib jaotada: - reaalinvesteeringud (maa, ehitised, sisseseade, kaubavaru soetamine), - finantsinvesteeringud (väärtpaberite soetamine), - mitteainelised investeeringud (R&D, koolitus, keskkonnakaitse, kaubamärgi soetamine) Projektide analüüsimisel tuleks hoiduda arvestamast nende elluviimisel kasutatavate potentsiaalsete finantseerimismeetoditega, st. finantseerimisviis ei ole oluline projekti tasuvuse üle otsustamisel. S.o. investeerimisotsus tuleks hoida lahus finantseerimisotsusest. Mudeli koostamisel arvesta: - kasutatakse üksnes inkrementaalseid (s.o. juurdekasvulisi, vaid hinnatavast projektist tulenevaid) rahavoogusid. (Kui rahavoog ei ole projektist sõltuv, siis seda sisse ei arvesta) - rahavood võiksid soovitavalt olla maksujärgsel tasemel - valitud diskontomäär peab olema rahavoogudega samal tasemel - finantseerimiskulud kajastuvad valitud diskontomääras (kapitali hinnas)
kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes. Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel
oma tööjõudu või kasutada professionaalset krediidihaldusteenust; samuti võiks põhjalikult analüüsida, kui pika saab ettevõtte määrata maksetähtaja, ilma et ettevõtte oma tegevus kliendipoolsel maksetähtaja ületamisel ei kannataks; vaba rahajäägi defitsiidi vältimiseks oleks üheks võimaluseks veel pikendada hankijatele maksmise tähtaegu; iga investeerimisotsus tuleb eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida, kuna investeeringute puhul väheneb käibevara, tuleb enne lõpliku otsuse tegemist veenduda, et raha põhivarasse paigutades ei kannataks likviidsus. Tagamaks, et ettevõttel ei tekiks probleeme maksevõimega, tuleb püstitada konkreetsed eesmärgid, panna paika strateegiad nende saavutamiseks ning kontrollida pidevalt tegeliku olukorda tehtud plaanidega.
ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid. ● Käibekapitali juhtimist – maksevõime ning piisava likviidsuse tagamine säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb ettevõtte finantsaspekte puudutavate protsesside juhtimisega (finantsotsuste tegemisega).
ostmine. 3. Karlssonil on vaba raha üle ning ta soovib selle kuskile investeerida, et sellelt kasumit teenida. Ta kohtub oma sõpradest tippjuhtidega ning saab kaks pakkumist võrdsete investeeringute puhul: 1) Elektrit tootev firma lubab talle maksta igavesti 70 eurot aastas, kui ta sinna investeerib. 2) Kütust müüv firma maksaks Karlssonile esimesel aastal 50 eurot, kuid lubab, et väljamaksed kasvaksid 5% aastas. Igavesti. a) Aita Karlssonil langetada ratsionaalne investeerimisotsus, kui alternatiivina oleks tal võimalik panna raha panka ja teenida intressi 10% aastas. Võid oletada, et investeering panka ning elektri- ja kütusefirmasse on samasuguse riskiastmega ning otsuse tegemisel loeb ainult see, mis investeering tooks Karlssonile suurema väärtuse. b) Mis peaks olema panga poolt pakutav intressimäär selleks, et Karlssonil poleks vahet, kumba firmasse investeerida? Lahendus: Millise väärtuse annavad investeeringud: a) Elektrit tootev firma: 70/10% = 700
kasvu eesmärgil investeerida, väljuvad sellelt turult või hoiduvad investeerimast. Nii võib firma, kes julgustas oma tegevusega teisi turult lahkuma, hakata ise domineerima kõige elujõulisemates segmentides. Seetõttu ei pruugi käibetõde, et kasv on alati kasulik, iga kord paika pidada. Paljudel juhtudel on kõige tähtsam strateegiline küsimus turu läbimüügi ennustamine. Strateegiline otsus, tihti investeerimisotsus, nõuab arusaamist turu liikumapanevatest jõududest. Kui koostatakse põhituru läbimüügi projekt, peab kindlaks määrama need jõud, mis seda läbimüüki võivad mõjutada. Ennustusi turu läbimüügi kohta, eriti uue turu puhul, võib teha ka sarnase tootmisharu eelnevate kogemuste põhjal. On olemas meetodeid, mis võimaldavad küllalt täpselt ennustada mitmesuguste kestvuskaupade läbimüüki. Ka toidukaupade müügi prognoosi meetodid võivad anda häid tulemusi.
kui ka raharessurss. Ülevaate saamiseks selle kohta, kuidas äriprojekti arendada ja kui suures ulatuses finantseerida, teostatakse tasuvusuuring. Tasuvuse uuring annab ülevaate, kuidas äriprojekti arendada ja kui suures ulatuses finantseerida. Rahavoogude jaotus (3): 1.Esialgne rahavoog hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks. Kui investeerimisotsus puudutab vana tehnika väljavahetamist, tuleb arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu. 2. Juurdekasvuline rahavoog projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist, pluss tööjõu või materjalide kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise. Rahavoogude puhul vaadeldakse, millisteks võivad rahavood kujuneda pärast projekti rakendust, kas *rakendusjärgne rahavoog jääb const-ks *rakendusjärgne rahavoog on muutuv 3
annaabi.ee 
