· Otsi välja fondide nimekiri · Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega · Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendust fondivalitsejate esindajatega 3/19/18 4 Investeerimisfondide liigitus 1. avalikud ja mitteavalikud 2. avatud ja kinnised fondid. 3. Eurofondid 3/19/18 5 Fondide juhid, väärtus, tasud ja varahoidmine 1. Investeerimisfonde valitsevad fondivalitsejad 2. Depoopank 3. Osaku puhasväärtus 4. Fondiosaku ostuhind 5. Fondi tasud ja kulud (valitsemistasu, depootasu, maaklertasud ja muud fondi varaga tehingute tegemisega seotud kulud) 6. Märkimis- ja lunastustasud 7. Tulumaks 3/19/18 6 Investeerimisfondide tüübid 1. Börsidel kaubeldavad fondid 2. Aktsiafondid 3. Kasvufondid ja väärtusfondid 4
Minu investeerimisportfell Algaja investor ei peaks alustama aktsiatest, sest need on liiga riskantsed, vaid eelistada tuleks investeerimisfonde. Uurisin erinevaid pakutavaid (sh enda nn kodupanga Swedbank omi) ja leidsin interneti vahendusel Raha Hoiu-Laenuühistu, mille tegevuspiirkonnaks on ainult Eesti Vabariigi territoorium ja mis on mõeldud Eesti kogukonnale ning mille tingimused tundusid mulle kõige arusaadavamad. Hoiustades näiteks 5000 eurot, perioodiga 3 aastat ning valides hoiustajaks füüsilise isiku, on brutointressimäär (intress koos tulumaksuga) 7,5%, netointressimäär (intress, millelt on
VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS 2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus Antud uurimistöös võrdlevad töö autorid kolme Eesti panga AS LHV Varahalduse, Swedbank Investeerimisfondide ja AS SEB Varahalduse - kogumispensioni fonde. Neil pankadel on Eestis suurim turuosa. Kahel viimasel on suurim turuosa, mis on tingitud pankade mastaapsusest ja pikaajalisest Eesti turul eksisteerimisest. Väga paljud inimesed omavad arvelduskontosid, hoiuseid ja muid investeerimisfonde Swedbank'is ja SEB pangas ja seetõttu on viimaste kogumispension samuti antud pankades. AS LHV Varahalduse pank asutati 1999. aastal, kuid alles alates 2009. aastast tegutseb ta pangana (AS LHV Varahaldus 2011). Kuna eelnevalt oli pangas võimalik avada vaid investeerimisfonde ja puudusid hoiuste ning arveldusteenuste võimalused, olid enamik Eesti inimestest valinud Swedbank'i ja ja SEB panga. Joonisel 1 on välja toodud kohustusliku pensionisamba valitsejate turuosad protsentides 31.10
investorite kindlustunde taastumist viiakse raha suurema riskiga arenevatele turgudele. Eri regioonide vahel portfelli hajutades tasub esimesena jälgida just arenevate ja arenenud turgude osakaalu. Turud erinevad üksteisest märgatavalt riski ja tulu poolest. Kui investoril pole soovi portfelli eri regioonide vahel hajutada, tasub hajutada vähemalt regiooni sees. See vähendab ühe riigiga seotud riski, milleks võib olla näiteks poliitiline risk. Enamik regioonipõhiseid investeerimisfonde on juba riikide vahel hajutatud. (FRDN incorporated, 2011) Investeeringuid saab hajutada ka ajas. See tähendab, et paigutatav summa jagatakse osadeks ja investeeritakse kindla aja tagant. Ajas hajutamine aitab vähendada riski, et ostetakse tipust ning ollakse sunnitud madalama hinnaga müüma. Samuti aitab osade kaupa investeerimine paremini turgude põhja tabada. Paljud professionaalsed investorid kasutavad languste võimalusi ning ostavad investeeringuid juurde. Tihti võib lühiajalise
kindlustunde taastumist viiakse raha suurema riskiga arenevatele turgudele. Eri regioonide vahel portfelli hajutades tasub esimesena jälgida just arenevate ja arenenud turgude osakaalu. Turud erinevad üksteisest märgatavalt riski ja tulu poolest. Kui investoril pole soovi portfelli eri regioonide vahel hajutada, tasub hajutada vähemalt regiooni sees. See vähendab ühe riigiga seotud riski, milleks võib olla näiteks poliitiline risk. Enamik regioonipõhiseid investeerimisfonde on juba riikide vahel hajutatud. 5.3 Portfelli hajutamine ajas Investeeringuid saab hajutada ka ajas. See tähendab, et paigutatav summa jagatakse osadeks ja investeeritakse kindla aja tagant. Ajas hajutamine aitab vähendada riski, et ostetakse tipust ning ollakse sunnitud madalama hinnaga müüma. Samuti aitab osade kaupa investeerimine paremini turgude põhja tabada. Paljud professionaalsed investorid kasutavad languste võimalusi ning ostavad investeeringuid juurde
infot nõudev tegevus seetõttu üksikkliendile suhteliselt vastuvõetamatu. Kui pank on määranud kliendi investeerimisportfelli riskitaset, siis peab investeerimis panku määratlema oma investeerimisstateegia. Kui portfelli üldine struktuur on määratud on järgmiseks sammuks valida sobilikud turuinstrumendid. Panga ülesanne on igal juhul riskide võimalik parim hajutamine. Mõne investeeringu ebaõnnestumine ei kahjustaks oluliselt kogu portfelli. Seetõttu ongi kasutusel palju investeerimisfonde, kes suudavad suuremahulise tegevusega riske juhtida ehk maandada. Kui avalikkuses kasutatakse vahendeid siis paigutab investor nad erinevatesse instrumentidesse, mida nim portfelli investeeringuks. Sageli on pangad just nendeks institutsioonideks, kes teevadki suuremahulisi investeeringuid. Lisaks võivad nad abistada ka kliente suur konsortsiumite moodustamisel. Konsortsiumid võivad olla lahtised, milles investeerimiskasum jaotatakse perioodiliselt ja osaliselt võivad
Kui investor paigutab kogu korraga ainult ühe ettevõtte aktsionär, on summa näiteks ühte aktsiasse, võib ta selle investor liigselt sõltuv selle ühe aktsia hinna hinna järsu tõusu puhul võita tunduvalt kõikumisest. Investeerimine fondiosakutesse rohkem. Fondi portfell on hajutatud ja seal võib osutuda ainsaks võimaluseks moodustab see hinnatõusu läbinud aktsia väiksemate summade investeerimisel riske ainult ühe osa. hajutada. Investeerimisfonde juhivad professionaalid, Ka professionaalid eksivad. Ei ole välistatud, kel on piisav haridus ja kogemus fondi et fondi paigutuste eest vastutav haritud ja varade paremaks paigutamiseks ning kogemustega fondijuht eksib või teeb pidevaks jälgimiseks. inimlikke vigu ja valesid otsuseid, mis võivad avaldada negatiivset mõju fondiosaku
20. Investeerimisfondi olemus, liigitused. Investeerimisfond on rahade kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest. Igal inverteerimisfondil on oma fondivalitseja, kelle ülesandeks on paigutada investorite raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse või muudesse instrumentidesse. Investeerimisfondi mõte on selles, et ta võimaldab ka väikeinvestoril, kellel ei ole individuaalse portfelli moodustamiseks piisavalt vahendeid, anda oma raha professionaalse haldamise alla. Investeerimisfonde on kahte tüüpi: kinnised ja avatud. Kinnise investeerimisfondi ülesehitus ei erine tavalise aktsiaseltsi omast. Kinnise fondi osakute (nagu ka aktsiate) arv on lõplik. Loomulikult võib fond osakuid vahetevahel juurde emiteerida, kuid siis on emissioonimaht ja -aeg täpselt kindlaks määratud. Samuti ei pea kinnine fond osakuid investorilt tagasi ostma - investor saab oma raha kätte siis, kui tal õnnestub fondiosakud järelturul mõnele teisele investorile edasi müüa.
· madalad operatsioonikulud · likviidsus osakud on likviidsemad kui aktsiad professionaalne juhtimine fonde juhivad väljaõppinud ja kogemustega professionaalid. 21. Investeerimisfondide liigitus Investeerimisfondid jagatakse kaheks: · avatud investeerimisfond. Avatud ehk lepingulist tüüpi investeerimisfond on kohustatud igal ajamomendil kui investor seda soovib ostma tagasi fondiosaku puhasväärtuse alusel. Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisfonde on lepingulised. Eestis moodustab lepingulise investeerimisfondi eriliigi pensionifond, millel on omakorda kaks alaliiki: kohustuslik pensionifond (nn II samba fond) ja vabatahtlik pensionifond (nn III samba fond). · suletud investeerimisfond. Kinnises, aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondis omandiõigust tõendavaks väärtpaberiks on lihtaktsia ning kinnisel investeerimisfondil ei lasu kohustust oma aktsiaid tagasi osta.
Nendes kolmes kategoorias on hoiuste ja hoiustajate motiivid erinevad. Tähtajadeposiidi hoiustajate motiiviks on investeerimine või rahastamine, ehk siis nad soovivad teenida sissetulekut vabadelt fondidelt selle aja jooksul, kui nad ise neid fonde oma tavalise äritegevuse käigus ei kasuta. Panganduses saavad tähtajadeposiidi ehk tähtajalise hoiuse kategooria hoiustest investeerimishoiused. Pangad investeerivad need hoiused tehes nad kättesaadavaks neile isikutele, kes vajavad investeerimisfonde, et nende pealt teenida sissetulekut. Intressivabas panganduses oleksid need investeerimisfondid või laenud pankadele peamiseks teenimistegevuseks. Juhul kui nõudlus laenude järele on ülemäärane, saab osa fondidest võtta järgmise kategooria hoiustelt. Veelgi suurema nõudluse korral saab pank laenata keskpangast. Fondide kättesaadavus sellest allikast sõltub keskpanga rahapoliitikast. Nendelt fondidelt teenitud kasumi või dividendid saavad pangad jagada
investoritele nominaalväärtusest odavama hinnaga. Reeglina on diskontovõlakirjad lühemaajalised, alla üheaastase tähtajaga. Investeerimisfondi osak Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis näitab tema omaniku osalust avatud, lepingulises investeerimisfondis. Avatud tüüpi investeerimisfond on kohustatud igal ajamomendil kui investor seda soovib (on teatud erandid) ostma tagasi fondiosaku puhasväärtuse (NAV) alusel. Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisfonde on lepingulised. Aktsiate ositamine, fondiemissioon, aktsiate tühistamine. Aktsia ositamine Tegemist on operatsiooniga, mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga. Näiteks asendatakse üks aktsia nimiväärtusega 1000 EEK 100 aktsiaga nimiväärtusega a' 10 EEK Kuna käigusolevate aktsiate arv sajakordistus, langes ca 100 korda ka ühe aktsia turuhind
Esimese puhul koostatakse kliendile individuaalne väärtpaberiportfell, mis arvestab võimalikult täpselt kliendi vajadusi ja eelistusi. See eeldab, et tegemist on väga jõuka kliendiga. 39 Teisel juhul pakub pank kliendile standardseid raha paigutamise variante ehk võimalust paigutada raha mõnda investeerimisfondi, mis kogub kokku mitme investori raha ja paigutab selle siis väärtpaberitesse. Investeerimisfonde on kahte tüüpi: 1. kinnised investeerimisfondid osakute (või aktsiate) arv on lõplik, nad võivad osakuid vahetevahel juurde emiteerida, kuid siis on emissioonimaht ja aeg täpselt kindlaks määratud. 2. avatud investeerimisfondid osakute arv ei ole lõplik ja see muutub sedamööda, kuidas investorid fondi raha juurde panevad või seda fondist välja võtavad. HOOLDUSTEENUSED
professionaalsuse alusel. Pankade puhul oli oluline mitte korraga kasutada küll väga laiahaardelisi ning teemat hästi katvaid, kuid sarnase ärimudeliga Swedbanki ja SEB-d, vaid üheks pangaks valida Eesti turul väiksema turuosaga, kuid viimaste aastate jooksul aktiivselt tegutsenud Danske. Investorite valikul läheneti kahele kogenud, kuid ka hetkel aktiivselt investeerimisobjekte otsivale kinnisvarale keskendunud investeerimisfonde omavale ettevõttele, EfTEN Capitalile ja Northern Horizon Capitalile (endine BPT). Arendajate osas tehti koostööd Kaamos Kinnisvaraga, kes on loonud nii Tallinna ühe suurima büroohoone Tammsaare ärikeskuse, kui ka Statistikaameti uue hoone ning Norra taustaga Selvaag Eestiga, kelle portfelli kuulub Kentmanni ärimaja. Läbiviidud ekspertintervjuudes intervjueeritavad on toodud tabelis 1. Tabel 1. Autori läbiviidud ekspertintervjuud
annaabi.ee 
