3. Varude inventuur Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele: 9 · kaubad; · materjalid; · valmistoodang; · väikevara; · ettemaksed. Kui kaupu, materjale, tooteid on vajadus maha kanda, koostatakse mahakandmisakt. Mahakandmisaktile märgitakse järgmised andmed: · ettevõtja nimi, aadress, registrikood; · kuupäev; · kauba, toote, materjali kood või inventarinumber; · kauba, toote, materjali nimi või inventarinumber; · mõõtühik; · kogus; · hind ühele mõõtühikule; · summa; · mahakandmise põhjus, selgitus; · koostaja nimi(nimed) ja ametikoht(ametikohad); · allkirjad. 4. Põhivarade inventuur. Põhivarade liigitus: · investeeringud; · materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade
varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja. 7 Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid: 1. kauba, toote või materjali kood või lao inventarinumber; 2. kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus; 3. mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse; 4. inventuuri läbiviimise aeg ja koht; 5. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 6. komisjoni liikmete allkirjad.
inventuuri läbiviimise aeg on kindlaks määratud, siis tuleks sellest teavitada nii kõiki inventuuri teostajaid kui ka audiitoreid, kes soovivad viibida inventeerimise juures, 15 veendumaks selle läbiviimise korrektsuses. Inventuuri läbiviimiseks tuleb eelnevalt valmistuda [2:180]. Inventuurileht sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid: 1. kauba, toote või materjali kood või lao inventarinumber; 2. kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus; 3. mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse; 4. inventuuri läbiviimise aeg ja koht; 5. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 6. komisjoni liikmete allkirjad.
raamatupidamise kuludesse. Kustutusakti alusel kustutatakse teavikute maksumus raamatukogu bilansist. · Üksikarvestus (individuaalne) iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari) registreerimine, arvelevõtmine ja arvestus üksikteavikute kaupa inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis jm. Arvele võetakse raamatud, kogumikud, ajakirjade üksiknumbrid või aastakäigud jms. Arvele tuleb võtta ilma käibemaksuta. Inventariraamat vararaamat; Inventarinumber üksikteavikule inventeerimisel omistatav järjenumber (inventariraamatus, arvutifailis) Arvestuse tüübid (jätk) · Registreeriv arvestus (bibliograafiline arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise pealkirja ja seeria alusel. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda
Toiming algab sellega, et raamatukokku 11 tuleb uus kaup ajakirjad ja raamatud. Vastavalt sellele jaguneb tegevus kaheks. Kui tulevad uued raamatud siis kõigepealt võtab raamatukoguhoidja raamatu paberil arvele ja siis hakkab arvutisse sisestama. Selleks on vajalik otsida kataloogist üles õige raamat ja teha sellest endale koopia ning täita siis lähtuvalt oma raamatukogust vajalikud andmed inventarinumber, vöötkood, UDK indeks ja kohaviit. Lõpuks tuleb kogu protsess salvestada ja siis ongi raamat arvutisse sisestatud ehk kataloogitud. Teine tegevus on see kui raamatukokku tuleb ajakiri. Siis on tegevus järgmine tuleb otsida üles sobiv ajakiri ja sellest teha koopia. Kui ajakirja ankeet on olemas siis tuleb sisestada vastavad andmed mitu numbrit ilmub, mis ajal ja kuidas on ajakiri saadud. Kui see on tehtud siis tuleb tegevus kinnitada andmete salvestamisega. Sellega on
mahakandmise akt. Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna. Põhivara likvideerimisel tuleb põhivara kas lammutada või demonteerida ning need kulud arvestatakse põhivara likvideerimiskuludesse. Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara kantakse maha mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg XXXX OÜ-s ei ole tulnud ette põhivara likvideerimist. 11 7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised:
töötajate kasutusse vara teenistusalaseks kasutamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, milles on fikseeritud ka kasutusse antud vara seisukord ning vara kasutaja kohustused; Töötaja lahkumisel on tema vastutusel olnud varade tagastamine ja tagastatavate varade seisukord fikseeritud vara teenistusalaseks kasutamiseks üleandmise-vastuvõtmise aktis; - Igal olemasoleval varal, mida ei saa tuvastada ilma inventarinumbrita on peale kantud inventarinumber (kleepimise, graveerimise, vms teel), mis ühtib linna finantsinfosüsteemi (edaspidi FIS) loodud põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral on kogumisse kuuluvad objektid markeeritud täiendava, kogumina inventeerimist võimaldava tunnusega ning vastav informatsioon, ka kogumisse kuuluvate varaobjekti nimetuste kohta, on kantud varaobjekti kaardile; - Varud/varad on paigutatud nii, et neid oleks võimalik loendada
Maksumus mitte väiksem, kui ettevõte on määranud N: Kui luuakse põhivaragrupp masinad ja seaded, siis öeldakse ära, mitme aasta jooksul need varad amortiseeruvad, kas tehakse igakuiselt, kvartaalselt või üks kord aastas. Soetusviis- ostetakse, ehitatakse ise, saadakse teistelt ettevõtetelt (kas tasuta või nt. nõude katteks) või saadakse ajutiseks kasutamiseks ehk rendile. Individuaalne arvestuskaart- seda säilitatakse raamatupidamises. inventarinumber kõikidesse nendesse dokumentidesse, mis antud põhivara puudutavad Põhivara kaart - Põhivara nimetus - Põhivara seerianumber - Põhivara tehnilise dokumentatsiooni andmed ja dokumentatsiooni asukoht - Põhivara kasutusse võtmise aeg - Põhivarale omistatud inventarinumber - Põhivara arvestamise sünteetiline raamatupidamiskonto - Põhivara algmaksumus (soetusmaksumus) - Põhivara kasulik tööiga - Põhivara amortisatsiooninorm
akumuleerunud kulum. Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning müügikahjumit ärikuludes netosummana. 14 Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara kantakse maha mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise vajadust hindab inventeerimiskomisjon ja otsustab juhtkond. Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna. 6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel
· Kaksikute emakasisene arenemisperiood on umbes 3,5 päeva lühem kui üksikvasikal. · VEISEKASVATUS · JÕUDLUSKONTROLL · Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga · LOOMADE MÄRGISTAMINE püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll · Inventarinumber pandi varem veise paremasse kõrva. Alates 2000. aasta jaanuarist pannakse kollane kõrvamärk ehk nn. euromärk mõlemasse kõrva. · Veis märgistatakse kahe kõrvamärgiga, millel põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registreerimisnumber (registrinumber). · Kõrvamärk kinnitatakse veise kummassegi kõrva 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast. · Kui veise märgistamiseks kasutatakse ka elektroonilist kõrvamärki, mis sisaldab teavet
Kustutusaktis tuuakse järgmised andmed: 1) akti koostamise kuupäev; 2) akti koostaja nimi; 3) kustutatud teavikute kogumaksumus; 4) kustutatud teavikute eksemplaride arv laadide kaupa; 5) kustutatud raamatute eksemplaride arv liikide järgi; 6) kustutatud raamatute eksemplaride arv keelte järgi; 7) kustutamise põhjus; 8) akti koostaja allkiri. Kustutatud teavikute nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) ilmumisaasta; 4) liik; 5) vöötkoodi või inventarinumber; 6) keel; 7) hind. Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja asendatud või rahas tasutud teavikute üle. Vastavad parandused tehakse elektronkataloogis või inventariraamatus. Koostatakse kustutus ja vastuvõtuakt. Raamatukogu võib temale mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa valla või linnavolikogu kehtestatud korras. Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest akti ei koostata. Inventuur:
Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut. Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised inventarinumbriga sündimise või karja toomise päeval. Farmides on, noorkarjaraamat, kuhu vasikad sündimise järjekorras sisse kantakse. Neis põllumajandusettevõtetes, kus pullvasikaid kasvatatakse nii tõuloomadena kui ka lihaks võib pidada eraldi noorkarjaraamatut. Inventarinumber pandi varem veise paremasse kõrva. Alates 2000. aasta jaanuarist pannakse kollane kõrvamärk ehk nn. euromärk mõlemasse kõrva. Uue looma sünd on alati suure tähtsusega. Kui vasikas sünnib, siis hiljemalt 24 tunni jooksul tuleb vasikas märgistada. Iga looma märgistamine on vajalik selleks, et 1. jõudlusandmeid täpselt registreerida; 2. eristada looma teistest kogu tema eluea vältel (seda nii loomaomanikul, veterinaararstil, seemendustehnikul, konsulendil jne
annaabi.ee 
