tulemused üksteisest. • Korrelatsioon – on vastastikune seos ehk suhteseos, mis tähistab kahe või enama objekti, sündmuse, olukorra või funktsiooni seost. Korrelatsioon ei pruugi olla kausaalne. • Regressioon – on statistikas juhusliku suuruse tingliku keskväärtuse sõltuvus teisest suurusest. Kausaalne seos olemas. Ökoloogia igatepidisus ja selle mittesümmeetrilisus Mitmekesisus ja koosluse stabiilsus ja invasiivsus Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga. Koosluse invasiivsus: Koosluse stabiilsus: Haruldus ja tavalisus; dominandid ja indikaatorliigid; endeemid ja reliktid
organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime -patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt. 27
usutakse, et autoimmuunsus kujuneb geneetika, epigeneetika ja keskkonnafaktorite koosmõjul (Li ja Wakeland, 2015). Diagnoosimisel võetakse arvesse kliinilist pilti ning diagnoos kujuneb välistamise meetodi tulemusena (Hensel jt., 2015) Inimeste psoriaasi, mis kuulub naha autoimmuunhaiguste hulka, korral on võimalik teostada histopatoloogilist analüüsi. Nahabiopsia on üks levinumaid ja efektiivseimaid meetode. Selle tõhusa meetodi puuduseks on invasiivsus ning haiguse varajases kujunemisjärgus ei ole patoloogilised muutused täheldatavad (Jiang, jt., 2015). Nii nagu on seda psoriaas, on ka koerte atoopiline dermatiit (AD) multifaktoriaalne haigus, mille avaldumist mõjutab mitmete faktorite koostoime (Nutall jt., 2013). Sarnane haigusseisund on atoopia-sarnane dermatiit, mille korral esinevad samuti iseloomulikud kliinilised nähud, kuid erinevalt atoopilisest dermatiidist ei ole võimalik tuvastada IgE antikehalist vastust allergeenile
Lokalisatsiooni alusel Peensoole tüüpi diarröa Jämesoole tüüpi diarröa Gastroenteriit prevaleerub oksendamine Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 24. Mäletsejaliste eesmao ehitus ja funktsioonid. Vats, võrkmik, kiidekas Ei tooda seedeensüüme
Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus patogeensusse kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema poolt produtseeritud ained, mis vahendavad tema poolt esilekutsutud kahjustust Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E.coli). Polüsahhariidkapsel - S. pneumoniae kihnuga tüved põhjustavad invasiivseid infektsioone, kihnuta tüved vähepatogeensed. Omadus läbida barjääre - meningiiti tekitab E.coli K1:H7 serotüüp
Vähesem põlluharimine tähendab ka traktorite väiksemat kütusekulu (vähenenud süsihappegaasi emissiooni) 4. Suurem saagikus . Piisab vähemast põllualast, et saada piisav kogus saaki, seega rohkem metsa jääb puutumata. Reeglina pole mitte taimed ise saagikamad, vaid rohkem saaki jääb näiteks putukate poolt kahjustamata. 5. Fütoremediatsioon - taimede abil keskkonna puhastamine. Taimede transgeenseks tegemine laiendab fütoremediatsiooni võimalusi. Negatiivsed mõjud: 1. Invasiivsus. Transgeensete taimede võimalik vabadusse pääsemine. Transgeense taime tolmuvahetus lähedase loodusliku liigiga. Geneetiliselt muundatud raps pääses USAs vabadusse. St 2 võimalikku teed: 1. Transgeense taime ellujäämine väljaspool kultiveerimist -> reproduktsioon vabas looduses -> taastootva populatsiooni teke -> levimine -> potentsiaalne kahju. 2. Transgeense taime tolmuvahetus lähedase loodusliku liigiga -> hübriidi sünd ja
o Bakter tungib viburi abil soolelimasse, kinnitub piilide abil sooleepiteelile ja toodab toksiini · Teetanusetoksiin: o Clostridium tetani endospoorid satuvad sügavate haavade(torkehaavad, imikute nabahaavad) kaudu verre ja idanevad anaeroobsetes tingimustes vegetatiivseteks rakkudeks, kes toodavad toksiini o Peiteaeg on mõni päev kuni mitu nädalat o Toksiin levib närvijätkeid mööda; invasiivsus (organismi nakatumine on aeglane) o Esmalt kisuvad krampi haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus ja püsiv seljakangestus; surm saabub hingamislihaste krambist o Toksiin takistab erutuse ülekannet ja lihaste lõtvumist, tulemuseks on lihsate spasm ja krambid o Teetanuse puhul aitab toksiinivastase seerumi süstimine ja haava aeroobsena hoidmine o Haigestumisjärgset immuunsust ei teki
Järelmõju kestus olenevalt liigist ja agrotehnikast. Haljasväetis soodustab vihmausside elutegevust. Valge mesika järelmõju 24-28%, punase ristiku järelmõju 16-18%. Positiivne mõju mulla struktuurile. 55. Võimalused lämmastiku leostumise vähendamiseks (haljasväetiskultuuride kasutamisel). Haljasväetiskultuuride mõju toitainete püüdjate taimedena, toitainete transportijana, fütosanitaridena. Invasiivsus. Leostumise ohu vähendamiseks tuleb haljasväetist lisada hilissügisel või järgmisel kevadel. Leostumise ohtu vähendab ka talivilja külvamine pärast haljasväetise lisamist. Kui vara künname, siis võib lämmastik lihtsalt välja leostuda. 56. Vahekultuurid, nende mõju mullaviljakuse suurendamisele. Catch crop – vahekultuur Toitainete leostumise vähendamine Orgaanilise aine rikastamine Mikrobioloogilise tegevuse soodustamine
Kasvajatekke primaarne alus: DNA-järjestuse muutused e. mutatsioonid: - protoonkogeenides; - tuumor-supressorgeenides; Kasvajateke reeglina geneetiliselt determineeritud, kuid osalevad ka epigeneetilised kahjustused e. Rakkude funktsionaalse stabiilsuse muutused (proliferatsioon, diferentseerumine). Kasvajate patogenees: Klonaalsus: kasvajarakkude pärinemine ühest eellasrakust Kantserogenees on mitmeetapiline protsess! Iseloomulik fenotüüp; kontrollimatu kasv lokaalne invasiivsus: metastaseerumine Kasvajatekke etapiviisilisus Enamik vähke kannab mitmeid geneetilisi mutatsioone: 1)mitmete onkogeenide mutatsioonid; 2) kahe või enama supressorgeeni kadumine; Vähitekke molekulaarsed alused - mitteletaalne geneetiline kahjustus: mutatsioon; - osalevad normaalsed regulaatorvalgud: - kasvu indutseerivad nn. protoonkogeenid; - kasvu pidurdavad nn. kasvajate supressorgeenid; - apoptoosi regulaatorid; - DNA-reparatsiooni geenid; Onkogeenid
Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik.
Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik.
virulentsus ja paljunemisvõime, nakkusallikas, haigustekitaja levikuteed ning nakkusobjekt ehk inimene, kelle immuunsüsteemi talitusvõimest sõltub immuunsus ja organismi vastupanuvõime. Patogeensus tähendab mikroobi võimet vallandada nakkusprotsess ja põhjustada haigust. Üks tähtis patogeensuse tunnus on võime tungida organismi kaitsemehhanismi ja põhjustada rakuhävingu. Patogeensusega tihedalt on seotud virulentsus, invasiivsus ja adherentsus. Virulentsust iseloomustab mikroobi põhjustatud haiguse raskusaste. Mõõdab mikroobi patogeensust. Mikroob võib olla kas väikese, mõõduka või suure virulentsusega. Mikroobide virulentsusaste oleneb mikroobide võimest produtseerida toksiine. Invasiivsust iseloomustab mikroobivõime tungida organismi ja selle kudedesse. Adherentsust iseloomustab mikroobide võimet kinnituda kudede või nende limaskestale.
annaabi.ee 
