kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= )
2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone moondekivimid(sulamine)tagasi magmaks 2.4 Looduskivimitest lähemalt Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud. Tihedad, suurekristalliline, suure survetugevusega, ilmasikukindlat NT GRANIIT (jäme, kesk ja peeneteraline) võib olla erinevat värvi lisaks punakaspruunike Graniitkivi ja tema põhilised koostisosad mineraalid päevakivi ehk põldmagu põhiline , vilk, kvarts , plagioklass KIVIM- on üksteisega tugevalt liitunud mineraalide kristalliseerunud kogum. Põhiomadused:
Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal.
peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale, kunagise magmakoldeni. 19. Mis on tardkivimite süstematiseerimise aluseks ? Tardkivimite süstematiseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis. Tard kivimid jagatakse vastavalt Si02 sisaldusele kas happelisteks, keskmisteks, aluselisteks või ultraaluselisteks. Piirarvudeks on 75, 65, 52, 40 %; 19. Mis kujul esineb Eestis tardkivimeid ? Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt.
5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal. · Purdkivimid moodustunud murenenud lähtekivimitükkidest (liivakivi)
kogumid. (Mineraal on kindla keemilise koostisega ühend) Tekkimise ehk geneesi järgi jaotatakse kivimid järgmiselt: 1. Magma- ehk tardekivimid Tardumise koha järgi a) Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid tarduvad maa pinnal. Näiteks: basalt, lipariit, andesiit b) Süvakivid ehk intrusiivsed kivimid tarduvad maakoore sees. Näiteks: graniit, peridotiid, diroiit Koostise järgi (ränidioksiidi sisalduse järgi) a) Happelised ( 65 75 % ränidioksiidi) Näiteks: graniit, lipariit b) Keskmised (52 - 60% ränidioksiidi) Näiteks: dioriit, andesiit c) Aluselised (40 52%) Näiteks: basalt d) Ultraaluselised (30 40%) Näiteks: peridotiit
Subduktsioonivööndis tõuseb temperatuur sügavuse suunas umbes 20 kraadi kilomeetri kohta. 59. Oletatavad temperatuurid astenosfääris (100 - 200 km sügavusel)? 60. Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki: nende mineraalne aines ja tekkimis-mehhanismid. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Tekkest lähtudes eristatakse kolme kivimite suurt rühma: 1) TARDKIVIMID on tekkinud sulanud kivimimassi - magma - tardumisel nii maapõues (intrusiivsed kivimid) kui maapinnal (efusiivsed e ulkaanilised kivimid). Tardkivimite ehk magamkivimite koostis ja ehitus sõltub magma koostisest, gaasisisaldusest ja tardumiskiirusest. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. Neid eristatakse tardumissügavuse järgi: intrusiivsed ehk süvakivimid ja vulkaanilised ehk purskekivimid Ja happelisuse järgi: ultraaluseilid, aluselid, keskmised ja happelised.
komplektsed mineraalsed arregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kooslustena. Tardkivim tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO 2 sisalduse alusel. Settekivimid tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor.. 22. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt võib osa magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam,
Kivimaterjalid Jagunevad Looduskivimaterjalid ja tehiskivimaterjalid. Tehiskivimaterjalid jagunevad Põletatud tehiskivid ja põlemata telliskivid. Looduskivimaterjalid Liigitus > Geoloogilise päritolu järgi > Mineraaloogilise koostis > Füüsikalsedmehaanilist omaduste järgi > Töötlmisviiside järgi > Dekoratiivsete iseärasuste järgi > Kasutusala järgi Looduskivimaterjalidde liigitus geoloogilise päritolu järgi > Tard ehk magmakivimid massiivsed (süva e intrusiivsed ja purske e. efusiivsed ) purdsed ( sõmerad ja tsementeerunud ) > Settekivimid keemilised mehaanilised organogeensed > Moonde ehk metamorfsed kivimid > Eestis levinuim tardkivim on graniit. > Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. > Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks,mida kasutatakse betooni täitematerjaline,teedeehituses jms.
kooslustena. Tardkivim tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO2 sisalduse alusel. Settekivimid tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid - tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt väike osa magmast. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas
LOODUSKIVID koosnevad erinevatest mineraalidest (üle 2000 erineva mineraali). Kivimid koosnevad kas ühest või mitmest mineraalist. Jagunevad struktuuri järgi: 1) massiivsed tugevad 2) purdsed teralised. Külmatsüklite arv on oluline (külmakindlus margid). Surrvetugevuse järgi tugevusmargid. KIVIMITE KLASSIFIKATSIOON: GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI 1) Tardkivimid e. magmakivimid 1. Massiivsed intrusiivsed (süvakivimid) GRANIIT. Tiheda ja tugeva struktuuriga. Tekkisid magma hangumisel tugeva surve all. 2. Purdsed efrusiivsed (purskekivimid) BASALT o Sõmerad PIMSS o Tsementeerunud TUFF 2) Settekivimid 1. Mehaanilised setted
Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Moondekivimid tekivad kõigi võimalike kivim- tüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu, aga samuti gaaside ja lahuste toimel maakoores. Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi: · efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e. süvakivimiteks. Intrusiivsete kivimite seas eraldatakse omakorda välja pinnalähedased (subvulkaanilised) ja soon- e. poolsüva- (hüpabüssaalsed) kivimid. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores? Magmaks nimetame kôrge temperatuuri (650-1600°C) ja rôhu (üle 3*108 Pa)
duralumiiniumit plakeeritakse puhta alumiiniumlehega. Lakkimine ja värvimine metalli katmine vedela/pastataolise ainega, mille kuivamise tagajärjel tekib pinnale tahke kelmekiht. Konserveerimine metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tardkivimid on tekkinud vedela magma hangumisel. Tardkivimeid võib jagada kaheks süvakivimiteks ja purskekivimiteks. Süvakivimid ehk intrusiivsed kivimid on tekkinud sügaval maapõues suure rõhu all. Kivimid on tugevad ja tihedad ning neid on raske töödelda. Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid on tekkinud maapinnal voolanud magma kiirel ja ebaühtlasel jahtumisel, mille tõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega, kui süvakivimid. 8 Tardkivimeid saab liigitada ka sõmerateks ja tsementeerunud kivimiteks. Sõmerad kivimid on
(N/mm2 või kg/cm²). Kivimid jagatakse veel külmakindlusemarkidesse, mis näitab külmatsüklite arvu, mida kivim talub. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse : Tard- ehk magmakivimid (Graniit) · massiivsed · purdsed settekivimid( liiv, kruus, savi, kips, dolomiit, lubjakivi, kriit) · keemilised · mehaanilised · organogeensed moonde- ehk metamorfsed kivimid (marmor, kiltkivi) 3.1.1 Tardkivimid Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud
takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. Viskoossuse vastandomadus on voolavus. Vulkaanilised kivimid o Tardkivimid tekivad magma ülesulamise käigus Efusiivsed ehk vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad peale laava pursed, tarduvad maapinnale jõudes (obsidiaan, basalt) Intrusiivsed ehk süvakivimid tekivad, kui magma tardub enne maapinnale jõudmist (graniit, gabro) Soonkivim ehk poolsüvakivim tekib, kui magma tardub kivimi lõhes. Batoliit ehk suur intrusiivne keha, mis maakoores kristalliseerub, hõlmab rohkem, kui 100km2 suuruse ala Daik ehk kihilisi kivimeid lõikavatesse lõhedesse tekkinud kivimikehad Sillid ehk kihtidega paralleelselt tekkivad kivimikehad Lakoliit on nagu väike kumera kujuga batoliit
Mingitel temperatuuridel toimub kristalliseerumine, edasisel jahtumisel see lõppeb ja mingil madalamal temperatuuril hakkab kristalliseeruma teine mineraal. Aluseline magma võib kristalliseerudes liigenduda ka gravitatsiooniliselt. Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. Aluseline magma tekib astenosfääris Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas Magmakivimite lasuvusvormid. Tekke järgi: -Intrusiivsed(süvakivimid)-daik, sill, stokk, jne -Vulkaanilised-laavavool, -kate, -kuppel, vulkaani koonus, nekk, rõngasdaik. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: -Rööpsed(ühilduvad) -Lõikavad e põiksed Viskoossus: H2O 10-2 Basaltne magma 102 Andesiitne 104 Rüoliitne 1012 5%vee juuresolekul 106 Vee juuresolek suurendab viskoossust. Happeline magma voolab väga vähe. See põhjustab tihti plahvatuslikke vulkaanipurskeid. Magma viskoossus sõltub SiO2 omavahelise liitumise astmest.
Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli.Näiteks, kui kokku viia raud (-0,44) ja tsink (-0,76), siis tsink oma hävinemisega kaitseb rauda. Seepärast kaetakse terasplekk ja torud kõige sagedamini just tsingiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Intrusiivsed ehk süvakivimidon tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmeradtardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusegaja kerged.
Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Populaarseim neist graniit. Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged.
korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 15. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. · Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. · Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. · Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast
annaabi.ee 
