Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe Tulemus saadakse samades mõõtühikutes, milles on mõõdetud tervik. Seda ülesannet võib lahendada ka 7. klassis õpitud võrde abil. Tervik a 100% Osa x p% Näide 1. Mardil on SEB pangas 3000 eurot, millest arvutatakse aasta lõpus 2% tulu (intressi). Mitu eurot saab Mart intressina aasta lõpus? Tulu E Terviku leidmiseks protsentides p antud osa b järgi tehakse tehe Tulemus saadakse samades ühikutes, mille on mõõdetud osa. Ülesannet võib lahendada ka võrdega Osa b p% Tervik x 100% Näide 2
Garantiieraldi s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8.aastal 3-aastase garantiiajaga stereoseadmeid - tuleb teha garantiieraldis b) Teatrile laekub 20X8.aastal ettemakse hooajapiletite müügist 20X9.aastal toimuvatele teatriüritustele teatril on ettemaksed piletite näol ja tekib kohustis ÕPIK LK 316 ÜLESANDED Ü-13.3
Mobel, 2013, lk 95). Raha aegväärtuse kontseptsiooniga kasutatakse ka mõisteid nüüdis-ja tulevikuväärtus. Nüüdisväärtuseks (Present Value) nimetatakse tulevikus saadaoleva või maksmisele kuuluva raha praegust väärtust. Nüüdisväärtuse arvutamise protsessi nimetatakse diskonteerimiseks. Kui aga raha saadakse nüüd, siis nimetatakse seda väärtust tulevikuväärtuseks (Future Value) (Altmäe, 2015, lk 12). Nüüdis-ja tulevikuväärtuse vahet käsitletakse intressina (Interest). Intressi väljendatakse rahalises vääringus, intressimäära (Interest Rate) aga protsentuaalselt. 3 C PV n (1 i ) (1) Kus C - tulevikus laekuv või tasumisele kuuluv summa i - diskontomäär FV Cx(1 i ) n
maksukohustuselt intressi.8 8 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §119 5. NÄITED KOHTULAHENDITEST 5.1 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-45-10 Kohtulahend nr 3-3-1-45-10, kuupäevaga 15.09.2010, mille osapoolteks olid Palts ja Palts vs Maksu-ja Tolliamet käsitleb suuremaid maksuintressiga seotud probleeme Sätte puudumine, mis reguleeriks maksuintressi või viivise tulumaksust vabastust Intressina tasutud sisetulek ei ole juhuslikku laadi sissetulek Maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik Kohtulahendi sisu seisneb Tõnis Paltsi ja Karmen Paltsi 2007. aasta eest esitatud ühis tuludeklaratsiooni, milles nad deklareerisid maksustava tuluna saadud maksuintressi. Õiguslikud küsimused 1. Kas Tulumaksuseadus sisaldab sätet, mis näeks ette, et maksuintress või viivis on tulumaksust vabastatud.
osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus. 17. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu? §16 18. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu? § 17 Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? § 17 1 20.Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? §18
· raha laenaja (emitent) peab arvestama raha kasutamise eest makstava tasuga (intressikulu). Kapitali (raha) kasutamise eest makstavat tasu ja investeeringult teenitud tulu nimetame kapitaliintressiks ehk kasvikuks. Lihtsuse mõttes räägime edaspidi ainult intressist. Kui tulu investeeringust laekub ühe maksena, leitakse intress lõppsumma (FV) ja algsumma (PV) vahena. Summade erinevus (tasu raha kasutada andmise eest) väljendatakse intressina (I). Intress = Lõppsumma Algsumma ehk I = FV PV, kus I - intress FV raha tulevikuväärtus PV raha praegune väärtus. Et võrrelda erinevaid investeeringuid, kasutatakse ka mõisteid intressimäär ehk tulumäär, mis leitakse intressi ja algsumma suhtena ja väljendatakse protsentides. Lõppsumma - Algsumma Intressimäär = ehk Algsumma FV - PV r = PV Intressimäär = intress / algsumma
Pank tekitab lühiajaliste laenude ressursist pikaajaliste laenude ressursi 20. Intress- tasu raha kasutamise eest Intressimäär- intressisumma suhe põhisummasse väljendatuna protsentides perioodi kohta (tavaliselt 1 aasta kohta) Lihtintress- intress, mida arvutatakse laenu põhisummalt Liitintress- Intress, mille arvutamisel võetakse aluseks eelmise perioodi intressi ja laenu summa. 21. Nominaalne intress- intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Tegelik intress- erineb nominaalsest intressist, kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas. Reaalne intress- nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga 22. Hoiuste liigid- Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks
Sellist erinevust tuleb aga arvestada siis, kui just aasta intressimäärad on hinnangutele olulise tähtsusega, võimalik ehitise valmimise aeg on kaugel tulevikus ja projekt on suure maksumusega. Nominaalne ja reaalne intressimäär ning rahavoog Intressiarvutustes ning rahavoogude hindamisel eristatakse nominaalset ja reaalset tulemust. Nominaalne intress on intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Nominaalse ja reaalse intressimäära ning inflatsiooni vahel kehtib järgmine seos: Näide: Pangalaenu intress on 8%. Inflatsioon on riigis 4%. Kui suur on panga reaalne intressimäär? Vastus: 3,85% n Valem 1 – Liitintress (1+i)
Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand. Samakulujooned Samakulujoone moodustavad sisendikomplektid, mille maksumus on võrdne tootmiskulude eelarvega. Kulutused tööjõule saadakse korrutades tööjõu koguse L palgaga w. Kulutused kapitalile saadakse korrutades kapitali koguse K selle hinnaga r . Sageli hinnatakse kapitalikulu alternatiivtuluna ehk tuluna, mida kapitalikaupade ostmiseks kulutatud raha panka paigutades oleks võimalik intressina teenida. Samakulujoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) sisend-panus, kui teise teguri (tööjõu) sisendpanus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused tegurite ostmiseks ei muutuks. Tootmisfunktsioon Ettevõtte väljundiks on hüvis koguses q (toodangu maht). Tootmisfunktsioon q F ( K , L) määrab maksimaalse hulga väljundit, mida on võimalik toota konkreetse sisendikomplekti korral.
tuginenud. 1) Kohus mõistab alati sisse põhivõla, lähtudes õigusnormidest nagu VÕS §-d 8 lg 2; 76 lg 1; 77; 82; 85; 100; 101 lg 1 p 1, 6, 11; 108 lg 1; 396 lg l; 410 lg 1, 4. 90% juhtudest mõistab kohus põhivõla sisse nii, nagu hageja on põhinõude esitanud. 67% juhtudest kohtuotsus ei selgita, millest põhivõlg koosneb. 93% juhtudest ei käsitle kohus põhivõlas sisalduvat lepingutasu intressina, kuigi nii oleks kostjale soodsam, sest intressina arvestatud summa pealt ei tohi VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist nõuda. Samas 3% juhtudest, kus kohus hindab põhivõla koosluse ümber ja tõlgendab VÕS § 397 lõikele 1 tuginedes lepingutasu intressina, nõustub kohus keskmiselt 315%-lise aastase intressimäära sissenõudmisega. Käsitledes põhivõlana laenusummat ja muid lepingus nimetatud kulusid, rahuldab kohus vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 alati hageja
kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega TuMS § 19 lg 3 p-s 15 nimetatud summa. (TuMS § 16 lg 1) 18. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu? Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud TuMS § 15 lg-s 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. (TuMS § 17 lg 1) 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? TuMS § 171 lg-ss 2 nimetatud finantsvaralt (edaspidi finantsvara) saadud kasult või
meetodil. Erisoodustusena või kingitusena või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. Investeerimisfondi osakute vahetamine. INTRESS: Maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult, hoiuselt, muult võlakohustuselt saadud intress, sh võlakohustuselt arvestatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Viivist (viivitusintressi) ei käsitata intressina. Ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstavat intressi - sätet ei kohaldata kui intress 1) osaliselt või täielikult sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest või 2) mida saadakse raha hoiustamise eest investeerimiskontol. TULU FINANTSVARALT INVESTEERIMISKONTO: Finantsvaradelt saadud kasult või
Sellist erinevust tuleb aga arvestada siis, kui just aasta intressimäärad on hinnangutele olulise tähtsusega, võimalik ehitise valmimise aeg on kaugel tulevikus ja projekt on suure maksumusega. Nominaalne ja reaalne intressimäär ning rahavoog Intressiarvutustes ning rahavoogude hindamisel eristatakse nominaalset ja reaalset tulemust. Nominaalne intress on intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Nominaalse ja reaalse intressimäära ning inflatsiooni vahel kehtib järgmine seos: Näide: Pangalaenu intress on 8%. Inflatsioon on riigis 4%. Kui suur on panga reaalne intressimäär? Vastus: 3,85% n Valem 1 – Liitintress (1+i)
Enamikes riikides, ka Eestis, varieerub intresside maksukoormus. Üldiselt maksustatakse tulumaksuga residendi ja mitteresidendi saadud intresse laenudelt, võlakohustustelt (sh.kapitalirent, liising) või muudelt väärtpaberitelt, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse. Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta ettenähtud korras kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata Eestis
ehk viivitusintress. Mõlemal juhul kohaldatakse intressi suuruse määramisel VÕS § 94 sätteid, viivitusintressi kohaldamisel tuleb lisaks arvestada ka VÕS § 113 lg 1 sätestatud. Intressi maksmise ohustuses võidakse juba eelnevalt kokku leppida, sellisel juhul kuulub kohaldamisele kokkuleppeline intress. Seaduses sätestatud intressimäära kohaldatakse siis, kui poole don kokku leppinud intressi maksmise kohustuses, kuid jätnud lahtiseks summa, mis tuleb intressina maksta. Intessi max suurust ei ole seaduses sätestatud. Ebamõistlikult kõrge intressiga rahaliste kohustustega lepingu võib üks pool tühistada, kui esinevad raskete asjaolude ärakasutamise asjaolud. Kohustuse täitmine Alternatiivkohustus (§86-87) nimetatakse kohustust, kus võlgnetakse mitme kohustuse täitmine, kuid täita võib nendest vaid ühe (VÕS § 86 lg 1). Reeglina lepitakse lepingus kokku, kes võib valida, milline kohustus täita ning kohustused, mille hulgast valida,
annaabi.ee 
