kaaliumkloriidis. Elemendi, ühendite kasutusalad: · väetised · klaas, läätsed · tuletikud, püssirohi · hapnikumaskid · keedusoola asendajad Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedlikus. K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide
Magneesiumioonid on kofaktoriks paljude, eelkõige raku energeetikas ja valgusünteesi protsessis toimivate ensüümide puhul. Eriti tähelepanuväärne on Mg2+ roll glükogeeni sünteesi ja lagundamist reguleerivates ensüümides. Magneesiumil on oluline regulatoorne funktsioon ka lihaskontraktsiooni mehhamismis. Ensüümide arv, kus Mg2+ esineb kofaktorina, on ligikaudu 300. Kaaliumioonide järel on Mg2+ põhiliseks intratsellulaarse vedeliku positiivselt laetud osiseks, mõjutades seeläbi membraanipotentsiaali tekkimist ja selle suurust. Rakuvälises ruumis (vereplasmas ja rakkudevahelises vedelikus) on magneeiumit vähe. Enam kui pool (ca 70%) kogu inimese orgamismis leiduvast magneesiumist paikneb luukoes. Tabelis 1.2. toodud keemilisi elemente vajab inimese organism elutalitluseks võrdlemisi suurtes kogustes. Seoses sellega kasutatakse nende kohta sageli ühist nimetust makroelemendid. V
nukleoproteiidid. Erinevate müofibrillaarvalkude paiknemine sarkomeeris, peente ja jämedate müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lôôgastumise protsessis. Lôôgastumine kui
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess.
ensüümide väljutuse. Teise rühma moodustavad sekretiin, temaga sarnased VIP, glükagoon, GIP; ka neil on samasugune järjestus polüpeptiidahelas. Need kaks rühma võivad toimida antagonistlikult, aga lõppelundil on näidatud ka sünergistlikke efekte. Pankrease näärmerakul on tõestatud ensüümide sekretsiooni stimulatsiooni nii gastriini ja koletsüstokiniini kui sekretiini ja VIPi toimel; esimesed kaks toimivad üle intratsellulaarse Ca2+ kontsentratsiooni suurenemise, teised üle cAMP-i. Sekretsioon järgneb mõlemal puhul. Peale nimetatute on ka teisi rõhmi. 3.3. Reflektoorse ja humoraalse regulatsiooni üldised seaduspärasused. Tagasiside printsiip. Otsesed ja kaudsed mõjud efektorrakkudele. Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise.
märkimisväärset tähtsust valgu molekuli kõrgema struktuuri stabiliseerimises. Magneesium (Mg) – kofaktoriks paljudele, eelkõige raku energeetikas ja valgusünteesi protsessis toimivate ensüümide puhul. Eriti tähelepanuväärne on Mg roll glükogeeni sünteesi ja lagundamist reguleeritavates ensüümides. Magneesiumil on oluline regulatoorne funktsioon ka lihaskontraktsiooni mehhanismis. Kaaliumioonide järel on Mg põhiliseks intratsellulaarse vedeliku positiivselt laetud osiseks, mõjutades seeläbi membraanipotensiaali tekkimist ja selle suurust. Mikroelemendid: Fe, Zn, Cu, I, Mn, Cr, Co, Se, F; Raud (Fe) – normaalse vereloome tagamine; hapniku transport veres (hemoglobiin) ja lokaalse hapnikuvaru loomine lihasrakus (müoglobiin); toimimine raku energeetikas 2
see suhe olla 1/1600. Kui lihase kontraktsioonist võtab osa suurem hulk motoorseid üksusi, suureneb lihase kontraktsiooni jõud. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. 4 (Vesi, lümf, veri) Inimese organismis on keskmiselt 57...65% vett. Nimetatud veekogus esineb rakusisese ehk intratsellulaarse ja rakuvälise ehk ekstratsellulaarse veena. Intratsellulaarne vesi kuulub rakkude koostisse. Ekstratsellulaarne vedelik ümblitseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkise ja regulaatorainete viimine raku sisse ja rakust välja. Ekstratsellulaarne vesi jaotub interstitsiaalkoe, vereplasma ja nn transtsellulaarse ruumi vedelike vahel. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada
molekuli kõrgema struktuuri stabiliseerimises Magneesium (Mg) - kofaktoriks paljudele, eelkõige raku energeetikas ja valgusünteesi protsessis toimivate ensüümide puhul. Eriti tähelepanuväärne on Mg roll glükogeeni sünteesi ja lagundamist reguleerivates ensüümides. Magneesiumil on oluline regulatoorne funktsioon ka lihaskontraktsiooni mehhanismis. Kaaliumioonide järel on Mg põhiliseks intratsellulaarse vedeliku positiivselt laetud osiseks, mõjutades seeläbi membraanipotensiaali tekkimist ja selle suurust Mikroelemendid : Fe, Zn, Cu, I, Mn, Cr, Co, Se, F; Raud (Fe) - normaalse vereloome tagamine; hapniku transport veres (hemoglobiin) ja lokaalse hapnikuvaru loomine lihasrakus (müoglobiin); toimimine raku energeetikas oksüdatiivsete ensüümide koostisosana (tsütokroomid); normaalse kasvu tagamine lastel ja noorukitel
mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani Difusioon ja filtratsioon – vereplasma ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel. 5 Ööpäevane veebilanss Organismi saabunud Organismist väljunud Jook 1,5l Uriin 1,5l
Valgu sünteesi mõjutavad protsessid võtavad aega Signaali ülekande positiivne ja negatiivne tagasiside. Positiivne- aktiveeritud B suurendab A aktiivsust Negatiivne- aktiveeritud B vähendab A aktiivsust Viisid kuidas märklaudrakk väldib rakuvälise signaalmolekuli toimet. Retseptori arestimine endosoomi poolt (retsptor koos signaalmoekuliga) Retseptori mahareguleerimine lüsosoomi poolt (reteptori ja signaalmoekuli lagundamine) Retseptori inaktiveerimine Intratsellulaarse signaalvalgu inaktivatsioon Inhibiitorvalgu produktsioon Atsetüülkoliini poolt esilekutsutud reaktsioonid eri tüüpi rakkudes. Südamelihasrakkudes- aktsioonpotentsiaali sageduse vähendamine, südamerütmi aeglustumine Süljenäärmetes- sekretsiooni tõus Skeletilhastes- kontraktsiooni Põhimõte, kuidas tsüklilise AMP kontsentratsioon mõjutab rakus geeniekspressiooni (proteiin kinaas A, cis-regulatoorne järjestus DNA-s).
6 F- Faraday konstant. Z- reaktsioonis ülekantavate elektronide moolide arv Ce-iooni ekstratsellulaarne kontsentratsioon. Ci- iooni intratsellulaarne kontsentratsioon. Membraani puhkepotentsiaal: olemus, suurus, tekkimise tingimused, Goldmann- Hodgkin-Katzi võrrand. Gibbs-Donnani tasakaal. Olemus: Puhkepotentsiaal Vm on elektrigradient ekstra- ja intratsellulaarse vedeliku vahel. Tekib membraani polariseerituse tõttu. Puhkepotentsiaali nimetus tuleneb sellest, et juhul, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri, püsib (närvi-ja lihas)rakkude membraanipotentsiaal pikka aega konstantsena. Suurus: -100 kuni -30 mV ,määratud suures osas K+ ioonide poolt. Stabiilne seisund, kus membraanipotentsiaal ei muutu. Esineb kõigis rakkudes. Intratsellulaarne vedelik
protsessi resultandid · Nende koosseisus harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. · Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Vesi organismis · Täiskasvanul 60 % kehamassist, so 70 kg inimesel 42 l · Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi. · NB! Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Intratsellulaarne vedelik · Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana · Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.
lestad, puugid, kärbsed, putukad). Viimased on ka vektoriks, kelle vahendusel toimub inimeste nakatumine. Inimene on seejuures riketsiate vaheperemeheks. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid. Nad võivad olla pulgakujulised, suurusega 0,3 × 0,6-1,5 µm, kokid või isegi filamendid. Riketsiad võivad asetseda ühekaupa, paaris või ahelatena, neil puuduvad viburid, nad on liikumatud ja gramnegatiivsed, kuigi värvuvad väga halvasti. Kõik riketsiad on rangelt intratsellulaarse asetusega. Riketsiate rakusein meenutab oma ehituselt gramnegatiivsete bakterite oma, kus esineb nii peptidoglükaankiht kui ka lipopolüsahhariidkiht. Viirused Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid, nende paljunemine toimub vaid elus rakus. Suurus 20-400 nm. Viirused on parasiidid geneetilisel tasemel. Definitsiooni laiendid: § viiruspartiklid "koostatakse" eelnevalt valmissünteesitud komponentidest § viiruspartiklid ei kasva, pooldu ega jagune §
dimeriseerumine adapter proteiinide aktiveerimine (TIR domään sisaldab neid) proteiin kinaaside aktiveerimine transkriptsioonifaktorite aktivatsioon geeni transkriptsioon ekspresseeritakse: põletikulisi tsütokiine (TNF, IL-1, IL-12), kemokiine (IL-8), endoteliaalseid adhesiooni molekule (E- selektiin) jne. NLR (NACHT-LRR) on perekond tsütoplasmaatilisi molekule, mis on olulised intratsellulaarse bakteriaalse infektsiooni vastu võitlemisel. NLRid seovad tsütoplasmas bakteri derivaate, nt peptiidoglükaani. RLR (RIG-1 like receptor) on samuti perekond tsütoplasmaatilisi molekule, mis on olulised viirusinfektsioonide vastu võitlemisel. Äratuntavaks viiruste molekuliks on dsRNA. Osadel RLR retseptoritel on CARD (caspase activation and recruitment domain) domään, mille kaudu aktiveeritakse
lemmik – kiire, lihtne, odav, kommertsiaalne: HP antigeen roojast. Ravi ja profülaktika. Ravis vähemalt kaks antibiootikumi ja prootonpumba inhibiitor. Soovitatavad kombinatsioonid on metronidasool+tetratsükliin, tetratsükliin+erütromütsiin, tetratsükliin+klaritromütsiin. Kasvab resistentsus metronidasoolile. Antibiootikumravi probleemid on: halb in vivo/in vitro tundlikkuse korrelatsioon, persisteerimine limaskestas ja madal pH, ekstra- ja intratsellulaarse patogeneesi staadium, antibiootikumresistentsete tüvede esinemine. Püütakse vaktsiini teha: näiteks ureaasi ja HspB vastu (need on seinas unikaalsed). Bakterid mõmm :) 05/06 Pseudomonas aeruginosa Üldist. Väike G- reeglina paaris esinev pulk. Obligaatne aeroob, oksüdeerib glükoosi. Limane polüsahhariidkapsel. Äärmiselt vähenõudlik – suudab mõne päeva ka dest. vees elada.
57..65%(70kg=40..45l vett).mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem veesisaldus ja vastupidi. Inimene vajab tavaliselt 2,2 2,8l vett ööpäevas ,mida saadakse toiduga ja endogeense veena (0,3-0,4l ), mis tekib eelkõige lipiidide oksüdatsioonil. vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Ülemäärane veekaotus- dehüdratsioon. Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid:1.rakusisese e. intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse (palju-K,Mg,fosfaate,sulfaate.4*rohkem valke kui koevedelikus) 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke (palju:Na,Cl,HCO3.vähe:K,Mg,P,proteiine).selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus
Lihase töövõime paraneb harjutamisel. Põhjuseks on lihase vereringe paranemine. Lihasrakud paksenevad ja koos nendega kogu lihas, kuid uusi lihasrakke ilmselt ei teki. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul moodustab vesi 60% kehamassist, s.o. 70 kg inimesel 42 l. Kehavedelikud jagatakse intratsellulaarseks ja ekstratsellulaarseks vedelikuks. Intratsellulaarset vedelikku on 2/3 ja ekstratsellulaarset vedelikku 1/3, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi. Nad kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Intratsellulaarne vedelik : ta ei ole kompaktne, moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Selle keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on