Eriti kui väärindatavaks materjaliks on ülalkirjeldatud mittelikviidne kõrvaltoodang. Chris Lee: olen kuulnud ja tean, et tootmine käib. Arvan, et näevad väga head välja. Kuna puitu on erinevaid, siis saab kasutada erinevat kujundust. Ise puidust prille ei kannaks, aga kaarditaskud, telefonikorpused on päris stiilsed. 2. Kas Teie jaoks on aksessuaari või tarbeeseme ostmisel oluline keskkonnasäästlikkus? Palusime intervjueeritaval märkida vastus (väga oluline, pigem oluline, pigem ebaoluline, täiesti ebaoluline). Jürgen Kukk: pigem oluline. Martin Nassar: pigem oluline. Sven Kask: pigem oluline. Chris Lee: Täiesti ebaoluline, aga ilmselt peaks mõtlema säästlikkuse peale rohkem. 3. Sülearvuti on igapäevaselt kasutatav tarbeese. Kas teie jaoks on oluline sülearvuti koti välimus? Palusime intervjueeritaval märkida vastus (väga oluline, pigem oluline, pigem ebaoluline, täiesti ebaoluline).
Intervjuu annab loost ülevaate peategelase vaatevinklist, kuidas ta otsustava tegevuseni jõudis ja millised mõtted, tunded teda seejuures valdasid. Saatejuht esitab küsimusi antud sündmuse kohta, nooruk vastab. On märgata, et intervjueeritav ei tunne ennast küsitlemise alguses eriti kindlalt, kuid intervjueerija julgustab täpsustavate küsimuste esitamisega vestluse soravaks. Missugune roll on intervjueeritaval? Keda ta esindab: ennast, ettevõtet, organisatsiooni vm? Noormees esindab antud intervjuus iseennast. Vaadeldakse sündmust läbi tema silmade ja tunnete. Miks on saates just see inimene? Saates on tahetud kajastada ja tunnustust avalda noormehele, kes sooritas kangelasteo, mille eest president ja G4S autasustasid teda medalitega. Missuguse hoiakuga on intervjueerija? Missugune on tema keel, suhtumine jne? On ta tasakaalukas ja toetav või pigem terav, ründav
olenemata toimepandud kuritööst on kõigil õigus elada. Oluline on ka sõnavabadus, demokraatlikus riigis peab inimesel olema õigus avaldada oma arvamust ilma, et keegi talle nn sõnu suhu topiks. Meie meedias võib tihiti märgata, kuidas nt mõne poliitiku antud intervius muudetakse öeldu sõnu ja lastakse trükki. Kuid see ei tähenda, et Eesti ei oleks demokraatlik riik. Pärast sellist eksimust ajakirjaniku poolt ei keela keegi intervjueeritaval avalikult sõna võtta ja kirjutatut kas kinnitada või ümber lükata. Kellelgi ei ole õigust teisele inimesele sõnu suhu panna. See on tähtis ka valimistel, sest sõnavabadus tagab selle, et iga inimene saab tõesti valida valitsusse just need esindajad, keda tema pooldab. Kuid kas vaid nende õiguste puhul võib öelda, et Eesti on demokraatlik riik, või on olulisi tunnuseid veel? Arvan, et olulised on ka muud hüved , mida eestlastele võimaldatakse. Näiteks on meil kõigil
Ära unusta diktofoni (eriti juhul, kui tegemist on vaid ühekordse kohtumisega). Kontrolli diktofoni enne kasutamist Küsi salvestamiseks luba Võta kaasa uurimiskava lühikokkuvõte kõige olulisema informatsiooniga Intervjuuks ettevalmistatud küsimusi võib näidata eelnevalt intervjueeritavale Püüa küsimused ja nende järjekord meeles pidada ja ära loe neid paberilt Seo küsimusi omavahel; kui tekib vajadus, esita lisaküsimusi Ära sega intervjueeritava juttu, ole kuulaja Aita intervjueeritaval vastata, kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid Pea teemast kinni, ära lase vastajal teemast väga kaugele eemalduda, samas ole valmis vastu võtma lisainformatsiooni Lõpus küsi, kas on midagi, mida intervjueeritav oluliseks peab, aga intervjueerija pole küsinud Täna intervjuu eest Alati küsi, kas tohid tulevikus veel kontakti võtta, kui tekivad lisaküsimused Andmete fikseerimine Intervjuude salvestamine diktofoni või kaamera abil Transkribeerimine
andmekogumismeetoditega: o intervjuu võtab palju aega; o eeldab hoolikat kavandamist ning intervjuu läbiviimise õppimist, mis võtab aega; o intervjuu läbiviimine on kallis (intervjueeritavate aeg, sõidukulud jms); o intervjuu transkribeerimine ja analüüs võtab palju aega (1 tunnine intervjuu võib võtta 8-10 tundi transkribeerimist + analüüs); o intervjuu võib vajada põhjalikku keeleoskust; o intervjueeritaval võib tekkida kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid või luua endast muljet (erudeeritud, hea kodanik jms); o kultuuride vahelised erinevused/töökogemus jne raskendavad intervjueerimist (peab tõlgendama vastuseid).(Ibid) Intervjuuandmestiku tõlgendamisel tuleb arvestada konteksti ja olukorda. Siit kasvab välja probleem, et intervjueerimisolukorras võivad uuritavad rääkida muud, kui mõnes teises olukorras
jne.. PS, kaob transkribeerimise vajadus. Näost-näkku on aga olulised emotsioonid jms paralingvistline info. Kuigi ka vastuseid analüüsides saab teha järeldusi, nt kas räägib tõtt või mitte. PPS, tõe küsimus on veel omaette teema. · Suuline või kirjalik Suuline eelistatud, aga vahel antakse kirjalikult meelsamini jne. Kvalitatiivsete intervjuude tüübid intervjuu kava struktureeritusest lähtuvalt · Struktureerimata süvaintervjuu Intervjueeritaval võimaldatakse rääkida teemast nii, nagu tema õigeks peab. Küsimused tekivad jooksvalt ja vastavalt sellele, mida ta räägib. Aktiivne kuulamine väga oluline. Keerukas. Peab küsimustega toetama. · Etnograafiline intervjuu Meenutab kõige rohkem vaba vestlust. · Narratiivne intervjuu Narratiive saab ka teistlaadi intervjuudest.. kuid siiski eri vorm. Koosneb kolmest
küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust Avatud küsimused annavad võimaluse kirjeldada sündmusi ja tegevusi. Partneri avamiseks võib kasutada ka osaliselt suunavaid küsimusi. Kokkuvõtvad küsimused abistavad intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada ning interpreteerivad küsimused omavad täpsustavat eesmärki, kui midagi jäi arusaamatuks. Intervjueerimine: · Usalduse loomine · Vaikimine kuld, rääkimine hõbe · Ehita järgnevad küsimused ülesse intervjueeritava poolt öeldule · Küsi üle, kui ei saanud aru · Väldi suunavaid küsimusi · Küsi avatud küsimusi · Küsi konkreetseid jutte/lugusid · Kasuta intervjuu juhendit ettevaatusega
lõppedes nad lihtsalt koliksid ümber. Minu intervjuus Reet Hiiemäega on näha osades vastustes väga erapooletut ja teadlasele omast neutraalset positsiooni. Reet mainis mitu korda Eesti rahvapärimuse materjali, millega on huvitav tutvuda igal inimesel, kes soovib saada rohkem teadmisi Eesti mütoloogia ajaloost. Eestis on kujunenud palju pärimusi ja legende vaimude uskumuste põhjal, mida kantakse edasi ka tänapäeval Huvitava aspektina võib välja tuua, et intervjueeritaval on endal kogemusi olnud kummituste ja nende uskumustega. Kuldjalg on hea näide suulisest kummitusloost, mida räägitakse jutuvestmise eesmärgil. Samuti unenäos lahkunud lähedase suhtlemine on üks viise, kuidas vaimuga kontakteeruda vahendaja kaudu. Kuid traditsioonilisem viis eesti rahvakirjandusest inspireerituna on Lydia Koidula vaimu väljakutsumine isetehtud vaimulauaga, kuhu on märgitud tähed ja numbrid. 5.Küsitluse analüüs
Uuriti intervjueeritavalt endalt ka, kui kannatlikuks, positiivseks ja otsustavaks ta end peab (kõrged näitajad nendes faktorites peaksid teooria kohaselt ennustama edu). (Schaefer 2010) Suhtumise koha pealt uuriti veel kui edukalt, saab ettevõtja inimestega läbi (ka ,,imelike" inimestega. Intervjueeritavalt uuriti tema suhte kohta äripartneritega. Kõigepealt küsiti, kuidas jaotati aktsiad äripartnerite vahel. See peaks andma põhiarusaama partnerlussuhtest. Seejärel paluti intervjueeritaval rääkida, kuidas ta tundis oma äripartnereid ja kui hästi said nad omavahel läbi enne ettevõtte alustamist. Intervjueeritavalt küsiti veel, miks otsustas ta valida just need äripartnerid. See peaks andma ülevaate, äripartnerite suhete kujunemisest. Seejärel uuriti intervjueeritavalt, kas äripartneriga käidi ka vabal ajal läbi ning kuidas hoiti eraelu ja ärisuhteid lahus. Lõpuks uuriti äripartnerite suhete kohta esimesel aastal. Küsiti, kas
intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Kuigi algselt oli plaanitud, et intervjuu kestab tund aega, kestsid mõlemad läbi viidud intervjuud rohkem kui ühe tunni. Intervjueeritavad aga olid lahkesti nõus kauem rääkima. Intervjuu jagas autor nelja osasse. Esimeses faasis autor tutvustas ennast, selgitas uurimuse eesmärki ja intervjuu ülesehitust. Selles faasis paluti intervjueeritaval rääkida ka oma haridusest ja töökogemusest. See andis autorile võimaluse hinnata intervjueeritava pädevust rääkimast IKT sektori personaliteemadel. Teise, kolmanda ja neljanda osa küsimusi esitas autor kaks korda, esimene kord tegevjuhist lähtudes, teine kord projektijuhist lähtudes. Teise osa küsimuste eesmärk oli välja selgitada, mida see ametikoht endast kujutab. Küsiti ametikoha põhiliste ülesannete, alluvussuhete ja
28.11.2011 Poostruktureeritud intervjuu: Kasulikud küsimuste stiilid ... küsimused · Kokkuvõtvad küsimused: abistavad · Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada küsimuse erinevaid aspekte Kas te võiksite täpsustada Mõned inimesed peavad õigeks, et magistritöö Tooge palun mõni näide tegemisel on tähtis juhendajapoolne kindel kontroll. · Interpreteerivad küsimused: omavad täpsustavat Teised arvavad, et üliõpilasel peab olema võimalus
mõista. Enne intervjuud on ametiprofiilist lähtuvalt määratletud konkreetse ametikoha põhioskused ehk omadused, mis on selles ametis kõige olulisemad. Need võivad näiteks olla koostöövalmidus, stressitaluvus, konfliktide lahendamise oskus. Põhioskuste põhjal koostatakse käitumisintervjuu küsimustik. Ühe intervjuu raames ei käsitleta üldjuhul üle kolme oskuse. Käitumisintervjuul palutakse intervjueeritaval kirjeldada kriitilisi juhtumeid, negatiivseid töötulemusi või raskeid olukordi, milles ta on tööalaselt viibinud paari viimase aasta jooksul. Seejärel palutakse kirjeldada, kuidas ta käitus ja reageeris, mida tegi, kellele ja mida ütles, missuguseid ettepanekuid tegi, kes ja kuidas probleemi lahendas. Käitumiskirjeldustes avalduvad inimese erioskused, mida saab kirjeldada. Intervjuu põhiskeem on järgmine: olukord ? tegevus ? tulemus
annaabi.ee 
