13. James Fowleri usuastmete teooria. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4- 13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3)
8. James Fowleri usuastmete teooria. Teooria põhimõte, astmete sisu ja nimetused. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-
maksimaalset või minimaalset väärtust andvate punktide leidmist jooniselt saadava informatsiooni põhjal.Seda kasutatakse juhul kui: ülesannete korral, mis sisaldavad kahte tundmatut või taanduvad kahte tundmatut sisaldavaks ülesandeks. Graafilise lahendamise korral pole lineaarse planeerimisülesande viimine maksimum-põhikujule vajalik. Kahte tundmatut x1 ja x2 sisaldava planeerimisülesande graafilisel lahendamisel interpreteerime tundmatute väärtusi kui x1x2 – tasandi punkti koordinaate. Lineaarse planeerimisülesande korral peavad tundmatud rahuldama mitte ainult üht, vaid mitmeid erinevaid kitsendusi. Kõiki kitsendusi korraga rahuldavatele tundmatute väärtustele vastavad tasandil punktid, mis on ühised kõigile lubatavatele pooltasanditele. Nende punktide hulka nimetatakse lubatavaks piirkonnaks ja selleks on alati kumer hulknurk.
Selleks me kasutame kahte sorti filtreid: füsioloogilised (meie võime vastu võtta infot on piiratud) ja psühholoogilised(ootused ja eelarvamused info suhtes). 15.Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine?Me võtame informatsiooni vastu valikulilselt, kasutades erinevaid filtreid. Vastu võetud informatsiooni me organiseerime (nt telefoni numbri kombinatsioonid rühmitame gruppidesse, sest nii jääb see meile paremini meelde), interpreteerime selle enda jaoks, loome seoseid et oleks kergem meelde jätta. 16.Kuidas me loome arusaamise iseendast? Arusaamine iseendast toimub läbi teistelt saadud tagasiside, me võtame arvesse enda positsiooni sotsiaalses grupis, kui palju meie arvamus läheb teistele grupis korda. Kuivõrd head suhtlejad me oleme jne 17.Kuidas me loome arusaamise teistest?Meile mõjub palju esmamulje teisest inimesest. See määrab palju kuidas me teda enda jaoks määratleme
suremise teemaga. Võib väita, et täiskasvanuiga iseloomustavad kaks märksõna. Need on töö ja küpsus 25. James Fowleri usuastmete teooria põhisisu ja astmete tähendus. Usu sisu, ehk see mida usutakse, on Fowleri järgi määratud kolme kategooriaga. Need on esiteks väärtused, mida me teadlikult või alateadlikult tunnustame. Teiseks, väekujundid (images of power), kellele või millele omistame jõu. Kolmandaks, vägijutud (master stories), mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi ja vastame neile. Fowler usu sisu väärtuse- ja loopõhisena. Seega loovad iga religiooni omanäolisuse väärtused, kirjeldused üleloomuliku jõu allikate kohta ja narratiiv. 0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. A 1.intuiiv-projektiivne 2-7 fantaasiarikas aste, laps koguaeg imeb uut infot endasse,oluline osa on vanematel, selles usus lapsel ei ole eristust fantaasia
staatuse saanud artefaktid retsipientidele ette kirjutavad, ei saa olla mitte esteetiline hoiak, vaid interpretatsioon. Kui me nüüd aga väidame, et kohelda midagi kunstiteosena tähendab seda interpreteerida, satume raskustesse. Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma arvan, et erinevus peitub selles, et nii filosoofiliste kui teaduslike tekstide puhul me interpreteerime autori väiteid või esitatud argumente ja andmeid. Kunstiteoste puhul peame aga ütlema, mida nad kujutavad, s.o mille kohta nad on. See, millest teosed on, ei ole taandatav üksikutele prepositsioonidele. Analüüsides renessansi maale, näitas Erwin Panofsky, et kunstiteostel võib olla koguni kolm erinevat tähendustasandit ja selleks, et kunstiteost kunstiteosena kohelda, peame olema võimelised neid tähendusi interpreteerima. Esimesel
keskkonna suhtes on juba sõltuvad lihtsustatud nägemusest loodusest) Mõistmine ja ümberhindamine Omaksvõtmine Lähtuvalt inimese semiootilisest aktiivsusest keskkonna suhtes saab eristada nelja looduse tüüpi: 0-loodus on loodus iseeneses (metsik loodus, wilderness), 0-loodus muutub iseeneses, talle endale on iseloomulik sisemine dünaamika Esimene loodus on loodus nii nagu me seda näeme, kirjeldame ja interpreteerime. 1-loodus tekib tänu meie keelevõimele, see on märgisüsteemi poolt väljafiltreeritud loodus, mis kujuneb inimese semioosi tulemusena (viide dekonstruktsioonile ja vastandumisele eelmises jaotuses) see, kuidas me loodust tegelikult tajume, kuigi tahaksime tajuda 0-loodust Teine loodus on loodus, mida me oleme materiaalselt moonutanud, mõjutanud mingis suunas. 2-loodust võib ette kujutada kui 1-looduse tagasitõlkimist 0-looduseks
10. Olekufunktsiooni nõutavad omadused 1) tähtis on olekufunktsiooni kuju, käitumine, aga mitte tema väärtus. 2) Olek ei muutu, kui korrutame olekut kompleksarvuga. 2 = * Olekufunktsioon Vastavalt Heisenbergi ideele võime igale mikroobjekti iseloomustavale suurusele vastavusse seada mõnesuguse (üldiselt ka välistingimustest sõltuva) maatriksi. Kui sobivalt interpreteerime maatriksite elemente ja karakteristlikke arve, võime niisuguste maatriksite hulgaga täielikult kirjeldada objekti olekuid. Kui meid ei huvita niivõrd üksiku füüsikalise suuruse omadused kui just objekti olekud tervikuna, on maatriksite hulga asemel otstarbekam igale olekule vastavusse seada mõnesugune funktsioon, mis kannab olekufunktsiooni nimetust (nimetatakse ka lainefunktsiooniks, kuna sellist funktsiooni kasutas esmakordselt Schrödinger
Lisame baashulgale M ühekohalised predikaadid: Kx – „x on kodanik” (= Kz – „z on kodanik” jne), Sx – „x on seadus” (= Ky – „y on seadus” jne). Saame: ∀x [Kx → ∃y (Sy & Rxy)]. Seda võib sõnastada „Iga x puhul kehtib, et kui x on kodanik, siis leidub vähemalt üks y nii, et see on seadus ja see on x-i poolt rikutud”. Saadud valemiga on samaväärsed valemid nt: ∀y [Ky → ∃x (Sx & Ryx)] või ka ∀z [Kz → ∃w (Sw & Rzw)]. N8.1.2. Interpreteerime nagu ennegi: Kx – „x on kodanik”, Sx – „x on seadus”, Rxy – „x on rikkunud y” ning püüame kirja panna veel mõned laused. Igaüks on kõiki seadusi rikkunud: ∀x [Kx → ∀y (Sy→ Rxy)]. Keegi pole kõiki seadusi rikkunud: ∀x [Kx → ∃y (Sy & ¬Rxy)]. Iga seadust on keegi rikkunud: ∀y [Sy → ∃x (Kx & Rxy)]. Mõni pole ühtki seadust rikkunud: ∃x [Kx & ∀y (Sy→ ¬Rxy)]. Keegi pole ühtki seadust rikkunud: ∀x [Kx → ∀y (Sy→ ¬Rxy)].
poolt inimese kohta ning seaduse poolt seaduse kohta. Lisame baashulgale M ühekohalised predikaadid: Kx ,,x on kodanik" (= Kz ,,z on kodanik" jne), Sx ,,x on seadus" (= Ky ,,y on seadus" jne). Saame: x [Kx y (Sy & Rxy)]. Seda võib sõnastada ,,Iga x puhul kehtib, et kui x on kodanik, siis leidub vähemalt üks y nii, et see on seadus ja see on x-i poolt rikutud". Saadud valemiga on samaväärsed valemid nt: y [Ky x (Sx & Ryx)] või ka z [Kz w (Sw & Rzw)]. N8.1.2. Interpreteerime nagu ennegi: Kx ,,x on kodanik", Sx ,,x on seadus", Rxy ,,x on rikkunud y" ning püüame kirja panna veel mõned laused. Igaüks on kõiki seadusi rikkunud: x [Kx y (Sy Rxy)]. Keegi pole kõiki seadusi rikkunud: x [Kx y (Sy & ¬Rxy)]. Iga seadust on keegi rikkunud: y [Sy x (Kx & Rxy)]. Mõni pole ühtki seadust rikkunud: x [Kx & y (Sy ¬Rxy)]. Keegi pole ühtki seadust rikkunud: x [Kx y (Sy ¬Rxy)]. Keegi on vähemalt üht seadust rikkunud: x [Kx & y (Sy & Rxy)]. N8.1.3
kirjutavad, ei saa olla mitte esteetiline hoiak, vaid interpretatsioon. Kui me nüüd aga väidame, et kohelda midagi kunstiteosena tähendab seda interpreteerida, satume raskustesse. Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma arvan, et erinevus peitub selles, et nii filosoofiliste kui teaduslike tekstide puhul me interpreteerime autori väiteid või esitatud argumente ja andmeid. Kunstiteoste puhul peame aga ütlema, mida nad kujutavad, s.o mille kohta nad on. See, millest teosed on, ei ole taandatav üksikutele prepositsioonidele. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus
Kõrge negatiivse emotsionaalsusega inimesed kogevad rohkem stressi, seejuures sageli hommikul ja reageerivad intensiivsemalt stressinivoo kõrgenemisele, st näitavad päeva jooksul arvukate stressitekitavate sündmuste suuremat kumulatiivset mõju. Kõrge negatiivse afektiivsusega inimestel võtab ka stressist taastumine rohkem aega. Need andmed näitavad, et stressi ei põhjusta ainult keskkond üksinda. Stressi kogemise määr sõltub sellest, kuidas me keskkonda interpreteerime. See arusaam on kooskõlas ideega, mille kohaselt on negatiivsete meeleolude ja negatiivsete emotsioonide (ärevuse) mõistmine võtmeteguriks tunnetus. Hälbed ebamääraste stiimulite interpreteerimisel Andmed viitavad positiivsele seosele ärevuse ja maailma ähvardavana nägemise vahel. Aga mida see tähendab? McNally (1996) uuris kliiniliselt ärevaid katsealuseid ja leidis, et ärevatel inimestel on maailma interpreteerimine hälvitatud nii, et
annaabi.ee 
