Töövahendid Kkeeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber ja tehnilised kaalud Katse arvutused Katsetulemused Aine A m(liiv)+soolasegu= 7g V = 250 cm³ = 0,250 dm³ = 1,010 g/cm³ = 1,0090 g/cm³ = 1,0126 g/cm³ C% = 1,50% C% = 2,00% (andmed on võtnud juhendi tabelist) 1) Tabelist leida lahuse tihedusele vastav NaCl protsendiline sisaldus lahuses. Vajaduse lkasutada lineaarset interpoleerimist: % - % % = % + ( - ) - 2,00 - 1,50 % = 1,50 + (1,010 - 1,0090) = 1,639% 1,0126 - 1,0090 2) Arvutada lahuses oleva naatriumkloriidi mass m(NaCl), kasutades mõõtmistulemusi (lahuse maht ja tihedus) %
segust valades lahust läbi filtri ning siis korrates seda veel kaks korda. Et mõõta vee tihedust, pean filtreeritud vee valama mõõtenõusse ning lisama sinna destilleeritud vett kuni 250 cm3. Seejärel saan mõõta vee tihedust areomeetriga. Katseandmed: Areomeetriga vee tihedust mõõtes sain järgmise tulemus: vee tihedus on 1,013 g/cm 3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses kasutades lineaarset interpoleerimist: C%= C%1+ (C%2 C%1)/( 2- 1)*( 1) C%=2+2,5-2/1,0126-1,0161*(1,013-1,0126)=1,94(%) Arvutan lahuses oleva naatriumkloriidi massi. maine = Vlahus * lahus * C%/100% maine=250*1,013*1,94/100%=4,918(g) Leian NaCl molaarse kontsentratsiooni, kui NaCl molaarmass on 58,5 g/mol naine=maine/Maine naine=4,918/58.5=0,084(mol) CM=naine/Vlahus Vlahus=250cm3=0,25dm3 CM=0,084/0,25=0,336(mol/l)
Kordasin need samme veel 2 korda. Pesin filtri pärast neljandat filtrimist distileeritud veega, et viia filtrile jäänud sool lahusesse. Selge filtraat valasin keeduklaasist mõõtesilidrisse ja seejärel täitsin mõõtesilinder 250cm 3-ni distileeritud veega (lisasin ~50cm3 vett). Segasin läbi lahust mõõtesilindrist keeduklaasi mitmel korral valades. Areomeetri abil määrasin lahuse tihedus. Töö analüüs ja arvutus 1. Saadud tihedust ei olnud tabelis. Kasutasin lineaarset interpoleerimist. ρ-mõõdud tihedus; ρ1-sellest väiksem tihedus; ρ2-sellest suurem tihedus; C%-otsitav protsendilisis;C%1-protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ1;C%2- protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ2. ρ=1.015 ρ2=1.0126 ρ3=1.0161 C%1= 2% C%3= 2.5% C%=2.34% 2. Lahuses oleva NaCl massi arvutamine Vlahus= 250cm3 Ρlahus=1.015 C%= 2.34% mNaCl=5
destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Leida NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist (s.t eeldada, et seos tiheduse ja kontsentratsiooni vahel kahe tabeliväärtuse vahemikus on lineaarne): mõõdetud tihedus 1 sellest väiksem tihedus tabelis 2 sellest suurem tihedus tabelis C% otsitav massiprotsent C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 C % 2 - C %1 C %1 + ( - 1) C% = 2 - 1 Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi
vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus = 1,023 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutan interpoleerimist, kuna tabelist ei olnud võimalik täpselt määratleda NaCl'i protsendilist sisaldust lahuses. C%= C%1+ (C%2 C%1)/( 2- 1)( 1), kus mõõdetud tihedus 1- väiksem tihedus 2 suurem tihedus C% - otsitav protsendilisus C%1 protsendilisus tihedusel 1 C%2 protsendilisus tihedusel 2 C% = 3,50% + (3%- 3,50%)/ (1,0197 g/cm3 1,0233 g/cm3)(1,023 g/cm3 1,0233 g/cm3)= =3,54%
filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katseandmed: Aeromeetri tulemus oli 1016kg/m3 = 1,016 g/cm3 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a) Leidsin lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutatades lineaarset interpoleerimist: C%= C%1+ (C%2 C%1)/( 2- 1)( 1), kus mõõdetud tihedus 1,0160 g/cm3 1- väiksem tihedus 1,0126 g/cm3 2 suurem tihedus 1,0197 g/cm3 C% - otsitav protsendilisus C%1 protsendilisus tihedusel 1 2% C%2 protsendilisus tihedusel 2 3% C% = 2% + (3%- 2%)/ (1,0197 g/cm3 1,0126 g/cm3)(1,016 g/cm3 1,0126 g/cm3)=2 %
pisemagi piisa kaotsiminekut. Mitte mingil juhul ei tohi klaaspulkka panna lauale. Filtrida dekandeerida läbi sama filtripaberi. Sadet dekandeerida 3 ca 30-35ml kuuma destilleeritud veega. Selge filtraat valada 250ml mõõtesilindrisse ja lisada külma destilleeritud vett 250ml näiduni. Lahus tuleb hästi segada ja jahutada jooksva vee all kuni 20 ºC. Aeromeetriga mõõta lahuse tihedus. Tabelist tuleb leida lahuses oleva soola sisaldus %-des kasutades interpoleerimist. Eelduseks on, et seos tiheduse ja konsentratsiooni vahel on lineaarne: d- mõõdetud tihedus d1-sellest väikse mtihedus tabelis d2- sellest suurem tihedus tabelis c%- otsitav konsentratsioon c%1- konsentratsioon, mis vastab tihedusele d1 c%2- konsentratsioon, mis vastab tihedusele d2 c% - c% c% = c% + (d - d ) d-d 1.Katse andmetest arvutada keedusoola mass. 2
Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi. Nende andmetega arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus - = 1,013 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a) Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutan interpoleerimist, kuna tabelist ei olnud võimalik täpselt määratleda NaCl'i protsendilist sisaldust lahuses. C%= C%1+ (C%2 C%1)/( 2- 1)( 1), kus mõõdetud tihedus 1- väiksem tihedus 2 suurem tihedus C% - otsitav protsendilisus C%1 protsendilisus tihedusel 1 C%2 protsendilisus tihedusel 2 C% = 2,00% + (1,5%- 2,00%)/ (1,0090 g/cm3 1,0126 g/cm3)(1,0130 g/cm3 1,0126 g/cm3)= =2,05% Vastus: NaCl protsendiline sisaldus lahuses on 2,05%
q - kontsentratsiooni 1 tundlikkuse tegur q= 1+ √a √a - Neuberi konstant √r √r - pingekontsentratsiooni Neuleri konstandi leidmiseks Rm=470 MPa , tuleb kasutada interpoleerimist 600−470 √ a=0,36+ ∗( 0,57−0,36 )=0,496 ≈ 0,5 mm0,5 600−400 √ r=1 1 q= =0,6 1+ √ 0,5 1 K−1=1+q ( K −1 )=1+0,6 ( 1,3−1 )=1,18 K t > K −1 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutumist näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudi väärtus M 598 σa= = =74 MPa W 8,1∗10 6
4. Töö käik Lahustame kaalutud segu vees, et leida selles liiva-soola segus keedusoola protsendiline sisaldus. Mõõdame saadud filtraadi tiheduse areomeetri abil. Filtraadi tiheduse järgi leiam ette antud tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 5. Katse andmed Lahuse tihedus ρ = 1,015 kg/m3 Maht 250ml 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a)Leian lahuse tihedusele vastava NaCl sisalduse lahuses. Kasutan lineaarset interpoleerimist kuna ette antud tabelis ei leidunud minu poolt mõõdetud lahuse tihedust. C%= C1+ (C%2 – C%1)/( ρ 2- ρ 1)∙( ρ – ρ1), kus ρ – mõõdetud tihedus ρ 1- väiksem tihedus ρ2 – suurem tihedus C% - otsitav protsendilisus C%1 – protsendilisus tihedusel ρ1 C%2 – protsendilisus tihedusel ρ2 C%= 2% + (3.5%-2%)/(1.0161 g/cm3-1.0126 g/cm3)*(1.015 g/cm3-1.0126 g/cm3)= 2.34% Vastus: NaCl protsendiline sisaldus lahuses on 2.34%
vähese destileeritud veega (~10...20 cm3). Pärast kallatakse see lahus mõõtsilindrisse ning lisatakse sinna destileeritud vett kuni 250 cm3-ni. Areomeetriga mõõdetakse tihedus. Katseandmed (mõõdetud tihedus) = 1,014g/cm3 msegu=10g Vlahus=250cm3=0,25dm3 Katse jooksus natriumkloriid (NaCl) lahustus vees, kuid liiv jäi tahkes vormis. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Otsime NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist C %=C%1+(C%2-C%1)*(-1)/(2-1) 1 (sellest väiksem tihedus tabelis) =1,0126 g/cm3 2 (sellest suurem tihedus tabelis) =1,0161 g/cm3 C% (otsitav massiprotsent) C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 1) =2,00% C%2 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 2) =2,50% C%=2+ (2,5-2,0)*(1,014-1,0126)/(1,0161-1,0126)=2,2% Arvutame mõõtmistulemuste (lahuse ruumala ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass maine=Vlahus*lahus* C%/100% maine=250cm3*1,014g/cm3*2,2%/100%=5,577g
Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm . 3 Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult ning mõõta sellega lahuse tihedust. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega ning loputada destilleeritud veega. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist (s.t eeldada, et seos tiheduse ja kontsentratsiooni vahel kahe tabeliväärtuse vahemikus on lineaarne). Katse andmed Valisin segu A (mõõdetud tihedus) = 1, 0090 g/cm3 (väiksem tihedus tabelis) = 1, 0054 g/cm3 (suurem tihedus tabelis) = 1, 0126 g/cm3 C% (otsitav massiprotsent) = 1,50% C%1 ( massiprotsent) = 1,00% C%2 ( massiprotsent) = 2,00% Andmete töötlus Kokkuvõte ja järeldused Kasutatud teabeallikad: ,,Keemia alused praktikum" , A. Trikkel. http://www.chem.ttu
5770293 4 40 22.6 22.2 22.4 22.4 1.25 172.5752824 5 50 11 11.8 11.6 11.46667 1.2438 88.78246991 Glütseriini tihedus * 10 -3 kg/m3 10 oC 1.2642 20 oC 1.2594 30 oC 1.2547 o 40 C 1.25 o 50 C 1.2438 mingil suvalisel katsetemperatuuril leitakse lineaarset interpoleerimist kasutades: a 2 -a1 2 = 1 + ( 3 - 1 ) a3 - a2 Katse Temperatuur 1/T, K-1 , mPas nr ln °C T, K 1 20 293 0.00341296 741.7347616 6.608992 9 2 30 303 0.00330033 331.5770293 5.80386
destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Lahust segada hoolikalt. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses. Arvutada mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva NaCl mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Katseandmed Segu mass m=6,30 g NaCl lahuse tihedus =1,011 g/cm3 Vlahus=250 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leian NaCl protsendilise sisalduse vesilahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist Leian NaCl massi lahuses Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus Leian katse suhtelise vea, arvestades, et õige tulemus on 70% Arvutan NaCl molaarsuse lahuses M(NaCl)=58,5 g/mol Arvutan NaCl molaalsuse lahuses m(lahusti) = m(lahus) - m(aine) = 252,75 4,49920 = 248,251 g Arvutan NaCl moolimurru lahuses Arvutan NaCl normaalsuse lahuses Arvutan NaCl sisalduse lahuses g/dm3 ja kg/m3 Kokkuvõte
· Filtreerin segu läbi kurdfiltri. Valan segu filtrile, kasutades klaaspulka. · Valan jäägi keeduklaasi ja lisan täiendava koguse vett, et NaCl täielikult välja pesta. · Loputan ka filtrit veega, et sinna kinni jäänud viimseid NaCl'i tükke kätte saada. · Lisan NaCl lahusesse niipalju vett, et ta ruumala oleks 250 milliliitrit. 3. Mõõdan areomeetriga lahuse tiheduse. =1,006 g/cm3 4. Kasutan lineaarset interpoleerimist, et leida antud tihedusele vastavat massiprotsenti. Eeldan, et seos tiheduse ja konsentratsiooni vahel kahe tabeliväärtuse vahemikus on lineaarne. · C1 massiprotsent, mis vastab 1'le. · C2 massiprotsent, mis vastab 2'le. · mõõdetud tihedus. · 1 mõõdetud tihedusest väiksem tihedus tabelis. · 2 mõõdetud tihedusest suurem tihedus tabelis. · C otsitav massiprotsent. C = C1 + (C2 - C1)( - 1) / ( 2 - 1)=
20oC-ni. Saadud lahuse maht määrati möötesilindril asuva skaala järgi (cm 3). Areomeetri abil mõõdeti saadud NaCl lahuse tihedus. Areomeeter libistati ettevaatlikult mõõtesilindrisse valatud vedelikku nii, et ta ei puudutaks põhja ja asuks eemal silindri seintest. NaCl protsendilisuse lahuses arvutati, kasutades tabelis 3 toodud suurust: NaCl = % NaCl Täpse tulemuse saamiseks tabeli andmete põhjal tuli kasutada interpoleerimist. Leiti NaCl % lahuses ja algsegus. Leiti kui suur on molaarne kontsentratsioon. Katse andmed ja arvutused: Soola-liiva segu NR? 2.56 g Algne vee maht 45 ml Lahuse maht pärast filtreerimist 80 ml Areomeetri näit 1,0100 g · cm-1 Tabelist leitud andmed, et saada teada NaCl protsendiline sisaldus lahuses kasutades lineaarset interpoleerimist
ning kindlasti kuivatada. Katseandmed. Kasutasin segu B Liiva ja soola segu 6,1 g (mõõdetud tihedus) 1,010g/cm3 = 1,01010-3 g/dm3 1 (väiksem tihedus tabelis) 1,0090 g/dm3 2 (suurem tihedus tabelist) 1,0126 g/dm3 C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele) 1,5 % C%2 (massiprotsent, mis vastab tihedusele) 2,0 % Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Leian NaCl protsendilise sisalduse lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist: Leian mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva naatriumkloriidi massi ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus V1= 250 ml = 1,010 g/cm3 => mlahus= = 1,010 250 = 252,59->100% m(NaCl)->2,27% m(NaCl) = 4,138 g m(liiv) = 6,1-4,138 = 1,962g 6,1->100% 4,138->X % -> X=67,84 % Õige oli 70%, järelikult veaprotsent on =97
vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. 1. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. 2. Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. 3. Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: o mõõdetud tihedus 1,020 g/cm3
Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: mõõdetud tihedus 1,0051 g/cm3
2.1 Ohtliku koha eskiis L = 140mm D = 101mm d= R = 5,8mm 3. Pingekonsentratsioon paindel D 101 = =1,4 d 72 R 5,8 r= = =0,08 d 72 Tuleb kasutada interpoleerimist. 3.1 Pingekonsentratsioonitegur staatikas D Kui =1,2, siis K ≈1,78 d D Kui =1,5, siis K ≈1,85 d 1,4−1,2 K t =1,78+ ∙ ( 1,85−1,78 )=1,83 1,5−1,2 3.2 Konsentratsioonitundlikkuse tegur Tugevspiir Rm= σ m =¿ 470 MPa
Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Leida tabelist 2.1 NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist (s.t eeldada, et seos tiheduse ja kontsentratsiooni vahel kahe tabeliväärtuse vahemikus on lineaarne). Katsetulemused: ρ = 1,011g/cm3 mõõdetud tihedus ρ1 = 1,009 g/cm3 sellest väiksem tihedus tabelis ρ2 = 1,0126 g/cm3 sellest suurem tihedus tabelis C%1 = 1,5% massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 C%2 = 2,0% massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 C % 2 C %1 C % C %1 ( 1 ) 2 1
3 V= 250 cm 8. Lahust mõõtesilindris segasin hoolikalt. Selleks valasin lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. 9. Mõõtsin areomeetriga lahuse tihedus. g ρ = 1,011 cm3 10. Leidsin tabelist 2.1 NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. C 2 −C 1 C =C 1 + ∙(ρ− ρ1) ρ2 −ρ1 ρ mõõdetud tihedus g ρ = 1,011 ρ1 cm3 sellest väiksem tihedus tabelis g ρ1 = 1,0090 3
Segan lahust hoolikalt mõõtesilindris. Selleks valan lahuse korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõdan areomeetriga lahuse tiheduse. Areomeeteri viin lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesen areomeeteri kraaniveega, loputan destilleeritud veega ning kuivatan. Leian tabelist NaCl protsendilise sisalduse lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. Arvutan mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi massi ning NaCl protsendilise sisaldus liiva ja soola segus. Arvutan naatriumkloriidi sisalduse lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: mõõdetud tihedus 1,0124 g/cm3
mõõtesilindrisse. Mõõdetakse lahuse tihedust. Selleks kasutatakse areomeetrit, mis viiakse ettevaatlikult lahusesse. Loetakse skaalalt lahuse tihedus. Tabeli abiga leitakse lahuse tiheduse järgi NaCl protsendiline sisaldus. Katse andmed Liiva ja soola segu B Segu mass m = 5,40 g NaCl lahuse tihedus = 1,010 g/cm3 NaCl lahuse maht V = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan lahuse protsendilisuse, kasutades lineaarset interpoleerimist. Vajalikud andmed leian tabelist: C % 2 - C %1 C % = C %1 + ( - 1 ) = 2 - 1 2, 00% - 1,50% = 1,50% + (1, 010 g / cm3 - 1, 0090 g / cm3 ) = 1,0126 g / cm - 1, 0090 g / cm 3 3 0,5
lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). 7 Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Kõige pealt arvutasin, kui palju on vaja võtta konsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml etteantud protsendilisusega ( 1,7%) HCl lahust. Soolhappe tiheduse sõltuvuse lahuse protsendilisusest vaatasin tabelist. Arvutades kasutasin vajadusel lineaarset interpoleerimist. Teada on, et: Valmistatava lahuse protsent on 1,7% Konsentreeritud soolhappe tihedus on 1,179g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent on 36,0 % Valmistatava lahuse tihedus on1,0068g/cm3 Lahuse ruumala 100ml a.) HCl mass lahuses C% m HCl = Vlahus * 2 lahus * 100% mHCl=100ml*1,0068g/cm3*0,017%=1,711g b.) Konsentreeritud happe maht C% m aine = V HCl * lahus *
värviinfo järgi, kujutades ette, milline see välja peaks nägema -> tekitab kvaliteedikadusid - seepärast on oluline teada, kui palju on efektiivseid piksleid (neid, mille järgi arvutatakse ehk millest otseselt kujutis moodustub) - mitteaktiivseid piksleid kasutatakse töötluses, nt müraeemalduses (blurrimine) - CCD ja CMOS sensorid kasutavad mõlemad interpoleerimist, Foveon ei kasuta 7) Mis on hea pildikvaliteedi saamiseks olulisem kui pisklite arv? - Piksli suurus suhtes pildipinnaga (resolutsiooniga). - Piksli samm- kahe piksli vaheline kaugus ühe piksli keskmest teise piksli keskmesse (centre-to-centre distance between pixels). - Piksli kuju. - Kas pikslite peal on signaali võimendavad mikroläätsed või mitte.
Horisontaalide konstrueerimiseks plaanil peavad sinna olema kantud kõik mõõdistatud punktid koos nende kõrgustega. 7. Plaani koostamine - koordinaatide võrgu konstrueerimine - mõõdistuskäigu punktide plaanile kandmine koos kõrgustega - situatsiooni ja reljeefi mõõdistuspunktide plaanile kandmine koos kõrgustega - horisontaalide konstrueerimine - plaani vormistamine Horisontaalide askoha määramiseks plaanil võib kasutada kas graafilist või analüütilist interpoleerimist. Interpoleerimisel tuleb juhinduda krokii admetest ja interpoleeritakse ainult krokiil tähistatud ühesuguse kaldega suundadel. Horisontaalide konstrueerimisel peab olema ette antud nõutav horisontaalide lõikevahe. Horisontaalide absoluutsed kõrgused peavad olema lõikevahe täisarvkordsed. Interpoleerimisega saadud punktid tuleb omavahel ühendada sujuva kõverjoonega, kui punkte on plaju, siis on soovitav interpoleerimise käigus neile juurde kirjutada kõrgused
Horisontaalide konstrueerimine plaanile Esmalt tuleb valida sobiv horisontaalide lõikevahe, eeldades, et reljeefi punktide plaaniline ja kõrguslik asend on määratud. Seejärel selgitatakse välja maa-ala punktide horisontaalide kõrgused. Selleks on tarvis teada kõige madalama ja kõige kõrgema punkti absoluutkõrgust. Horisontaalide konstrueerimisel võib horisontaalide asukoha leidmiseks kasutada nii analüütilist, graafilist -kui ka silma järgi interpoleerimist. Nendest kõige täpsem on analüütiline interpoleerimine. Analüütilisel interpoleerimisel määrtakse horisontaalide asukoht sarnaste kolmnurkade lahendamisega. 61.Projektpunkti plaaniline maha märkimine 62.Kalde määramine. 63.Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64.Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel.
· Prognoosiks nimetatakse kindlatele andmetele ja objektiivsetele meetoditele tuginevat ennustust. Prognoos eeldab, et leiame olemasolevale aegreale kirjelduse. Prognoosi pole motet anda mitteusaldava näitaja järgi. Eristatakse punktprognoose, mille korral saadakse prognoositava tunnuse jaoks üks väärtus ja vahemikprognoose, mille korral hinnatakse väärtusvahemikku, millesse tunnuse väärtus teatud usaldatavusega jääb. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument), kusjuures sõltuva tunnuse väärtused on teada ainult osade argumenttunnuse väärtuste jaoks. Argumenttunnuse väärtuste vahemikku, millesse jäävate väärtuste jaoks on teada sõltuva tunnuse väärtusi, nimetame seose määramispiirkonnaks. · Interpoleerimiseks nimetatakse mitteteadaolevate sõltuva tunnuse väärtuste hindamist seose määramispiirkonnas
libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisevate keskmiste korral on probleemiks see, et neid pole võimalik arvutada kõiki rea liikmeid arvestavatena. Majanduses kasutatakse juhtimisotsustuste tegemiseks vajalikel prognoosidel ka majandusteaduse meetodeid ning eksperthinnanguid. Praktiliselt kõik aegridade kirjeldamise meetodid sobivad ka tunnuste tulevaste väärtuste prognoosimiseks. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument), kusjuures sõltuva tunnuse väärtused on teada ainult osade argumenttunnuse väärtuste jaoks. Argumenttunnuse väärtuste vahemikku, millesse jäävate väärtuste jaoks on teada sõltuva tunnuse väärtusi, nimetame seose määramispiirkonnaks. Interpoleerimiseks nimetatakse mitteteadaolevate sõltuva tunnuse väärtuste hindamist seose
Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid (ruudustiku plaanile kandmine). Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe naaberpunkti vahel on ühtlane ja seega võib horisontaalide asukohad leida interpoleerimisega. Interpoleerimist võib teha kas analüütiliselt või graafiliselt. Vormistatakse plaan. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil iseloomustab nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse
libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisevate keskmiste korral on probleemiks see, et neid pole võimalik arvutada kõiki rea liikmeid arvestavatena. Majanduses kasutatakse juhtimisotsustuste tegemiseks vajalikel prognoosidel ka majandusteaduse meetodeid ning eksperthinnanguid. Praktiliselt kõik aegridade kirjeldamise meetodid sobivad ka tunnuste tulevaste väärtuste prognoosimiseks. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument), kusjuures sõltuva tunnuse väärtused on teada ainult osade argumenttunnuse väärtuste jaoks. Argumenttunnuse väärtuste vahemikku, millesse jäävate väärtuste jaoks on teada sõltuva tunnuse väärtusi, nimetame seose määramispiirkonnaks. Interpoleerimiseks nimetatakse mitteteadaolevate sõltuva tunnuse väärtuste hindamist seose määramispiirkonnas
rahavoog ilmneb perioodi lõpu seisuga. Avansiline annuiteet (annuity due) – perioodilised annuiteedimaksed tasutakse või saadakse iga perioodi alguses, näiteks üüri- või kindlustusmaksed. Perpetuiteet (perpetuity) – annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu (näiteks eelisaktsia). Interpoleerimine (interpolation) – arvutuslik võte, mida kasutatakse täpsema vastuse saamiseks näiteks oodatava tulususe hindamisel. Interpoleerimist kasutatakse siis, kui väärtus ilmneb valimi sees. Interpoleerimise vastandiks võiks lugeda ekstrapoleerimist, mille korral väärtus ilmneb valimist väljaspool. Investori nõutav tulunorm (required rate of return) – investori poolt minimaalselt aktsepteeritav tulusus investeeringult alla mille investor ei ole nõus oma raha paigutama. Efektiivselt toimival turul võib nõutav tulunorm langeda kokku investeeringu oodatava ja ka tegelikult realiseerunud tulususega, kuid tavapärases
Annuiteedi väärtus ilmneb tavaliselt perioodi lõpus. Avansiline annuiteet (annuity due) -- perioodilised annuiteedimaksed tasutakse või saadakse iga perioodi alguses, näiteks üüri- või kindlustusmaksed. Perpetuiteet (perpetuity) -- annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu (näiteks eelisaktsia). Interpoleerimine (interpolation) -- arvutuslik võte, mida kasutatakse täpsema vastuse saamiseks intressi määramisel. Interpoleerimist kasutatakse siis, kui väärtus ilmneb valimi sees. Investori nõutav tulunorm -- investori poolt minimaalne aktsepteeritav tulusus investeeringult (tegelikult realiseerunud tulusus investeeringult võib sellest erineda). Diskonteerimine -- nüüdisväärtuse (praeguse väärtuse) leidmine/arvutamine. Diskontomäär -- vastavalt, kas intressimäär, kapitali hind või investori nõutav tulumäär, millega konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse.
4 6 6 6 9 12 9 Märkus. Tabelites 1 ja 2 toodud pulberkustutite asendamisel mõnda teist liiki tulekustutiga võib kriipsuga märgitud kohtades vastava tulekustutusaine massi arvutamiseks kasutada interpoleerimist. Päästeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Mati RAIDMA Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30.aprilli 2002.a määrusega nr 140 Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord
annaabi.ee 
