Internetiohud paljudele inimestele meeldib aega viita internetis. Seal saab ajada äri, mängida mänge, kuulata muusikat ja lugeda uudiseid. Kuid internetiga kaasnevad ka ohud. Internetist võib tõmmata endale kogemata mingile failile vajutades viiruse. Viiruseid on mitmeid erinevaid, osad teevad ainult arvuti aeglaseks, osad viirused hakkavad sinu andmetega teistele inimestele kirju saatma ning mõned viirused mida on võimalik tõmmata võivad sinu andmetega midagi tellida interneti poest või teevad sinu pangakonto rahast tühjaks. Ka on välismaalasi kes hakkavad naistele kirju saatma ja mõjutavad neid endale raha saatma, kuid on ka perverte kes tahavad noori ära kasutada. Veel on internetis palju inimesi keda kiusatakse taga igasugustes jututubades. Paljud inimesed keda kiusatakse sellisel viisil ei räägi sellest teistele ja kardavad, et neid hakatakse mõnitama veel rohkem. Arvuti tekitab ka paljudel inimest...
Inimene tellib asja, maksab raha ning jääb kaupa ootama. Möödub nädal, kaks, kolmaski. Asja uurima hakates selgub, et firma on juba vahepeal pankrotti läinud ning mis on kadunud on kliendi raha ja asi. Need on nö. väiksemad pettused. Välismaa häkkerid üritavad aga igasugu pankadesse sisse saada ning seal küündivad rahasummad juba miljarditesse. Enamikul juhtudest aga need pettused läbi ei lähe, kuna pangad on liiga hästi turvatud. Isegi kui tulevikus internetiohud vähenevad, ei kao nad lõplikult kunagi, sest ei suuda me ju kontrollida kogu maailma. Iga inimene teeb, mis ta ise tahab. Kübermaailmas peab olema väga-väga ettevaatlik ning jälgima ka, et arvutid inimkonna üle võimust ei võtaks.
arvutimänge. Neid on miljardeid ning inimesi mõjutab see väga. Mõttemaailm muutub utoopiliseks, ei mõelda enam tagajärgedele. Statistiliselt on internet kuritegevuse taset kõvasti tõstnud ja seda tänu arvutimängudele. Kuritegevust propageeriv asjaolu internetis on väga suur võimalus jääda anonüümseks, sa võid solvata, mõnitada, pressida raha välja, teha ükskõik mida, kuid peaaegu alati jääb su isik tuvastamata. Isegi kui tulevikus internetiohud vähenevad, ei kao nad lõplikult kunagi, sest me ei suuda ju kontrollida kogu maailma. Kübermaailmas peab olema vägaväga ettevaatlik ning jälgima ka, et arvutid inimkonna üle võimust ei võtaks.
Internetiohud Arvamuslugu Helina Saar Ilma internetita ei kujuta me keegi enam oma elu ette. Internet avab nii palju uusi võimalusi ja avardab silmaringi. Internet palub meelelahutust, kuid samas väga vajalik ka koolitöid tehes. Samas on internetis nii palju ahvatlusi, et mõnikord lausa aeg lendab ja märkamatult on kätte jõudnud öö. Nii jäävad tihti tegemata vajalikud toiminud ja kohustused. Seega tuleb osata end kontrollida ja teada täpselt mida või milleks internetti minnakse. Ega liigne arvuti kasutamine mõjub ka inimese tervisele nii vaimselt kui füüsiliselt. Paraku me ise anname inimestele võimaluse sekkuda meie ellu, kas seda siis facebooki näol, kuhu me ise paneme oma pilte ja postitame infot. Nagu internetis toimuvad pettused, inimesed on kergeuslikud ja jagavad infot mida ei tohiks jagada ning mõnikord liiga pa...
Interneti ohud Sissejuhatus Internetiohud kasvavad tänapäeval suure kiirusega. Ohud pole ainult seotud viiruste ja pahavaraga vaid ka pettuste, petukirjade, identiteedivarguste jms. Viirused, ussviirused ja Troojalased Levivad elektronpostina ja lehekülgedega. Kahjustavad arvutis faile ja programme. Ussviirused levivad kiiremini kui viirused. Ussviirused võivad edasi saata viiruse aadressiraamatus olevale inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks. Nad mõlemad võivad arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel. Rämps internetis Soovimatuid massiliselt postitavaid elektronkirju kutsutakse spämmiks. Sellise kirjad...
Internetiohud Tänapäeval ei kujutaks enamus inimesi oma elu ette ilma virtuaalmaailmata. Oleme harjunud seal sõpradega suhtlema, tööd tegema ja ostlema. Internet on küll kiire ning mugav, kuid seda tuleb osata kasutada teadlikult, et ei tekiks probleeme. Noorte sotsiaalmeedia kasutamine on tihtipeale läinud liiga avalikustavaks. Postitatakse kõike, mida tehakse ning minnakse kaasa petuskeemidega, mõtlemata tagajärgedele. Kõik, mis on internetti üles riputatud on sealt leitav ka aastaid hiljem. Täiskasvanuna tööle kandideerides võib tööandja leida minevikust informatsiooni, mida tööotsija ei soovi. Aeg- ajalt kasutatakse sotsiaalmeedias ära noorte usaldust, et nad on valmis suhtlema võõrastega ning kaasa minema nende soovidega. Selle kurb näide oli enesetapumäng ,,Sinivaal", mis hukutas paljusid noori. Samasugune sõltuvust tekitav efekt oli mängul ,,Pokemon GO", mille tõttu kaotasid inimesed rea...
Vägivallaks nimetatakse jõu või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt kohtlema ning mis on selle tagajärjed? Ajalugu vaadates võiks arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised. Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. ...
Internetiohud Interneti ohtudes räägime internetis valitsevatest ohtudest. Siin saame teada, mis meid internetti kasutades ees ootavad ja kuidas käituda internetis turvaliselt. Mida peaks meelde jätma, ja kuidas käituda kui avastame midagi kahtlast. Interneti esimene oht on see, et kui sa lähed interneti satud sa sellest sõltuvusse ja oled kaua ning unustad oma kohustused ja jätad need tegemata. Tihtipeale interneti minnes jäävad paljud noored sellest sõltuvusse, ega nõustu tegelema mitte millegi muuga, kui ainult internetis istumisega. Internet on sõltuvust tegitav. Internetis tundmatute inimestega suheldes võivad nad hakata sekkuma su eraellu, ning sellega võib kaasneda palju probleeme, kuna kunagi ei või teada kes see võõras on ja mis kavatsused tal on. Parem ei tasu internetis võõrastega suhelda, ei tasu oma eraelust rääkida kellelegi keda sa ei tunne. Tihtipeale tutvustavad võõrad end kell...
Joonisel 5 on näha, et 1 poiss 8-st teab ja hoidub interneti ohtudest. 5 poissi 8-st ei tea, kuidas hoiduda internetiohtudest, kuid 3 neist sooviksid teada. 2 poissi teab, kuidas hoiduda interneti ohtudest. 9 Kokkuvõte Töö käigus sain teada, et paljud noored ei tea, millised ohud võivad internetis esineda. Interneti allikatest sain informatsiooni selle kohta, mis on levinuimad internetiohud ja kuidas neist hoiduda. Läbi küsitluse sain teada, et tüdrukud on internetiohtudest rohkem teadlikumad kui poisid ja samuti tüdrukud teavad kuidas hoiduda internetis esinevatest ohtudest. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.taninfo.ee/index.php?id=10700 2. http://www.targaltinternetis.ee/noortele/ 11 Lisa 1 Küsitlus „õpilaste teadlikkus interneti ohtudest“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
