10.klass Kärdla Ühisgümnaasium Mis on internet? Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku - TCP/IP protokolli Interneti ajalugu 1. september 1969 Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Eestis ühendati esimesed arvutid Internetti 1991 Opte Project Peamised teenused Internetis Veeb (WWW) Peamised teenused internetis
Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus
infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum
See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel. 1985 ühendas ARPANet juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid. 1987 avati seoses külma sõja kadumisega ARPANet kõikidele soovijatele ning nimetati ümber Internetiks. Tol hetkel muutus Interneti areng plahvatuslikuks, sellega liitusid üksteise järel terved uued piirkonnad ja riigid. Alates sellest ajast kuni tänaseni kasvab Internet pidevalt umbes 10-15% kuus, seega ligikaudu 3-5 korda aastas. 1989 oli Internetti ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, 1990 aga 2218 ning 1991 juba ligi 5000. Sel ajajärgul vallutas Internet peaaegu kogu maailma, muutudes kiiresti uueks meediakanaliks
Arvutivõrgud Evert Veinberg Arvutivõrk • Mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones
objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja prügikastidelt tualettpaberile ,toidunõudele või kasvõi hügieenisidemetele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida. Asjad ,mida me tarbime , mõjutavad meie elu ühel või teisel moel. Mingit kaupa ostma minnes tuleb tahes tahtmata langetada otsuseid , sellest aga sõltub otseselt meie elukvaliteet. Tolle noore sõjamehe pasunahüüd on muutunud televisiooniks, ajalehtedeks ja Internetiks. Meie teadlikkust, psüühikat , ühiskonnakorraldust ja otsuseid mõjutab iga päev massimeedia. Inimeste elud on tänapäeval ilma teabeta halvasti funktsioneerivad.
See muudab majandust ja meie elustiili. Kasu saame me nendest olulistest muutustest Euroopa majanduses aga ainult juhul, kui asume lahendama mitmeid nendega seotud probleeme. Esiteks peab Interneti-põhine majandus jääma avatuks, eelkõige innovaatilistele ärimudelitele. Selleks tuleb jätkata ja tugevdada praegust elektroonilise side turgude reguleerimist konkurentsi toetaval viisil ning tagada asjakohased tarbijakaitsemeetmed. Teiseks nõuab võrkude ettevalmistamine tuleviku Internetiks suuri investeeringuid infrastruktuuri, et luua kiire Interneti-ühendus, Interneti arhitektuuri arendamist vastavalt tulevikuvajadustele ning hõlpsamat ja paindlikumat juurdepääsu spektrile, et võimaldada traadita teenuste laialdasemat käivitamist. Kolmandaks toob Interneti kasutamise plahvatuslik kasv endaga kaasa turvalisuse ja eraelu puutumatusega seotud probleeme. Avaliku võimu esindajate kohustus on garanteerida kodanikele, et tuleviku Internet on
Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvuti-võrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest proto- kollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhi- mõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühen- datud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele res- surssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites
Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid SISSEJUHATUS Ühiskond areneb, inimesed hakkavad üha enesest mõistetavaks pidama töötamist arvutiga. Arvutid naelutavad inimesi tundideks enda ette. Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma, mida nimetame internetiks. Internetist saame informatsiooni. Arvuti mõjutab elutegevust ning tervist. Arvuti kasutamine on tegelikult väga kahjulik kui vaadata sellega kaasnevaid riske. 3 Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE Arvuti liigne kasutamine võib mõjutada negatiivselt inimese psühhosotsiaalset, füüsilist
tootmise vundament. Elektri tootmiseks ei ole vaja muud kui piisavalt kiiresti pöörlevaid turbiine ja selle ülesandega saab hakkama aurumasin mis on juba läbi teinud tohutu arengu. 60 aastat peale elektromagnetismi avastamist ehitatakse esimene elektrijõujaam, sellega on elektromagnetism ja termodünaamika teineteist leidnud. Elektrijõujaamad ja telegraafikaablid moodustavad võrgustiku mida võib nimetada mineviku internetiks. Soti füüsik James Maxwell võtab 1865 aastal rohkem kui 40 aasta jooksul elektromagnetismi alal tehtud eksperimendi kokku vaid neljas võrrandis. Tema võrrandid tõestavad tihedat seost elektri- ja magnetvälja vahel. Eeter osutub kuumaks õhuks- Maxwelli võrrandite põhjal on võimalik välja arvutada eetri kiiruse. Ta eeldab ,et kogu universumit täidab eeter. Kaks füüsikut üritavad seda tõestada, kuid selleks on vaja valguskiiruse mõõtmeid mida nad ei suuda leida
reaalajas suhelda üle kogu maa annab põhjuse rääkida digitaalmajanduse tekkest. Interneti tekkimine Külmasõja perioodil, kui NSVL oli 1958.a jõudnud esimesena kosmosesse, seadsid sellest ärahirmutatud ameeriklased endi eesmärgiks kiirendada USA tehnoloogilist arengut ning parandada side kvaliteeti ja ulatust. Arenenud Uuringuprojektide Agentuuri poolt loodi omavahel ühendatud arvutite võrk ARPANET, mis arenes tänapäevaseks internetiks. Esimene üleriigiline ARPANET sideliin loodi 1970 AT&T poolt. Tärkava sidevõrgu tähistamiseks hakati üha laiemalt kasutama terminit internet. 1991. a võeti kasutusele nimi World Wide Web. 2006. a aprillis oli hinnangute kohaselt internetis avatud üle 80 miljoni võrgulehekülje. Maailma online-elanikkond 2005. a ületas internetikasutajate arv 1 miljardi piiri ja 2011. a arvatakse see ulatuvat 2 miljardini. Valdav osa kasutajate arvu kasvust tuleb
professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @- märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni.
professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @-märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese
psühholoogia" ja Diana Poudel ,,Turvaline internet" ning lisaks raamatutele kasutan erinevaid internetilehekülgi, näiteks www.targaltinternetis.ee. Vastavalt põhikooli III astmes läbivatest teemadest seostub käesolev loovtöö teemaga ,,Tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus ". INTERNET 3 Võrku, mis ühendab omavahel miljoneid arvuteid, nimetatakse internetiks. See on tohutu suur andmebaas, kuhu on kogutud informatsiooni tervest maailmast ja on ka võimalus suhelda. Internet pakub võimalust meelelahustuseks, harrastuseks ja jõudehetkedeks. Internetiga juba igav ei hakka sellepärast, et võrgus on mänge, harrastusele ja huvialadele pühendatud saite ja programme, mille abil saab kohtuda vanade ja uute sõpradega. Mõn ed arvavad, et internet on kõige suurepärasem leiutis, mis üldse välja mõeldi. Mõned arvavad aga
Indeksi alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi ning hindab erinevaid tegureid, mis seda soodustavad. Vaadeldakse kolmel tasandil indiviidid, ettevõtte ja valitsus. Eraldi vaadeldakse nende valmisolekut IKT kasutamiseks ja selle reaalsest kasutamist. 7. 1) Interneti tekkimine alguses loodi ARPANET (omavahel ühendatud arvutite võrk), mis arenes tänapäevaseks internetiks. 1991 võeti kasutusele WWW (World Wide Web) 2) maailma online elanikkond interneti kasutavad inimesed. Selle arv koguaeg kasvab. 3) sidevahendid telekommunikatsioon. Telegraaf (1792), telefon (1857), televisoon (1927), VoIP- häälsideme võimaldamine nii avalikes kui suletud süsteemides 4) e- kaubandus ostu-müügi tehingute sooritamine internetis. Üha kasvav osa paljude riikide majanduses. Võimaldab müüa efektiivsemalt, alandades kulusid. 8
Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk – on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk nt ühes ruumis või majas. Laivõrk – laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- ja raadioliinide kaudu. Interneti ajalugu- loodi 1.september 1969. Maailmas esimene kindla keskuseta hajusvõrk. Tollal kasutati sõjanduses, kandis nime ARPANET. 1987 avati kõigile kasutajatele ja nimetati internetiks. Igal võrku ühendatud arvutil on IP-aadress. IP-aadress jaguneb akheks loogiliseks osaks – võrgu ja arvuti number. Esimene number neljast määrab ära riigi, kus arvuti asub. (Eesti aadressid – 192 ja 193). Domeeninimede süsteem DNS – domeene on võimalik jagada alamdoneemideks, neid veel omakorda jagada ja nii tekib hierahiiline nimede süsteem. Igale hierarhia tasemele vastab masina nimes üks märgend. Mrgnedid on punktidega eraldatud.
avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis. Uurimiseks jagan laiali küsitlus lehed gümnaasiumi õpilaste seas, sest põhikooli õpilaste arvamus tõenäoliselt ei oleks objektiivne. Informatsiooni uurin internetist, sest raamatuid spetsiifilise teema kohta kas puuduvad, pole jõudnud Eestisse või on väga raskesti kättesaadavad. Küsitlust ei olnud võimalik läbi viia 12. klasside hulgas. 1. TRAADITA INTERNETI LIIGID JA MÕISTE Traadita internetiks peatakse igat internetivõimelise seadme ühenduse viisi internetiga, mille tulemusena seade ühendatakse internetiga juhtmevabalt ehk juhtmeid kasutamata. Tavaliselt saavutatakse see kasutades raadiolaineid. Traadita internet aitab hoida ära kulusid, mis tekkivad teenuse pakkujatel kaabli vedamisega ühest punktist teise. Üle aastate on turule tulnud mitmeid lahendusi juhtmevaba interneti teostamiseks. Loetlen mõningaid ja selgitan nad lahti. (Wifinotes, 2012) 1.1 Wide Area Network
Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP); Veatuvastus (NB! Ainult päis) ja diagnostika: „Loll“ võrk, Internet Controll Message Protocoll ICMP – ping 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste Arvutivõrk on andmevahetuseks omavahel kokku ühendatud (arvutus) seadmete kogum Võrgus olevaid seadmeid nimetatakse hostideks Kahte või enamat kokku ühendatud arvutivõrku nimetatakse internetiks - väikese algustähega Kõikide arvutivõrkude võrku nimetatakse Internetiks – suure algustähega 54. Füüsiline aadress, MAC aadress Reaalselt on igal arvutivõrgus oleval seadmel vähemalt üks füüsiline aadress Tavaliselt on selleks kaheteistkümnekohaline number mida nimetatakse MAC (Media Access Control) aadressiks. MAC – 48 bitine (kuus baiti ehk oktetti) Esitlusviisid: 01-23-45-67-89-AB 01:23:45:67:89:AB 0123.4567
802.11B- raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab raadiokohtvõrgu standardile IEEE 802.11 ning kujutab endast Ethernet- kohtvõrku, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega ja kasutatakse raadio- Etherneti otsejada-versiooni (DS). WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuid tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga 1. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht? Telefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab edastada kõnet
annaabi.ee 
