Kas me oleme internetis kaitstud? Essee Õpioskused ülikoolis (SHZU.00.005) Juhendajad: Maria Murumaa-Mengel Ene Selart Tartu 2014 Privaatsusele on igal inimesel õigus nii seaduse kui ka eetiliste kommete kohaselt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014). Internetiajastu toob kaasa varasemast suuremad võimalused rikkuda inimeste privaatsust. On teada, et noored ehk Y-generatsioon kasutavad internetti tunduvalt rohkem kui vanem põlvkond, alustades juba varajasest east. Siit tekib aga küsimus, kas me üldse oleme internetis kaitstud? Privaatsus on eriti noorte jaoks enesekehtestamise ning oma identiteedi loomisel esmatähtis tingimus (Eetikaveeb, 2014). Selle tõttu peaksid noored internetis eriti hoolikalt käituma, et
selle kõla, kui ütlen emale „Tere hommikust!“. See on suurim väärtus Eestis. Minu ema, vanaema ja nende tutvusrindkond väärtustasid oma lapsepõlves vaba aega, et ei peaks hilisõhtuni õues tööd rügama, et saaks kasvõi paar tundi väsitava päeva möödudes oma vanematega koos jutte vesta, kuulata vanaisa mälestusi nooruspõlvest. Nad rääkisid tunnetest ja oli näha emotsioone, nad väärtustasid aega, mis saab ka selle kulutamata otsa. Kuhu on see kõik kadunud? „Hei, olen internetiajastu ning kolin nüüd pikemaks ajaks sinu juurde, et ühiselt ülejäänud elu koos saaksime veeta!“ Tulid külalised. Niinimetatud „külalised“. Nad hakkasid järk järgult massi sulanduma, vaadates vanu väärtushinnanguid nagu vana ajalehte ja asendasid need uute, uhkematega. Hetked, mis olid eestlaste jaoks tähtsaimad, finišeerusid nüüd kulla asemel auväärsele kolmandale kohale. Kas õnnitleda uusi võitjaid ning jätta juba tuntud minevikku?
Kõnega oli algul raskusi, kuid pärast ei saanud enam kirjutamisega pidama. See teema on tänapäeval üsna aktuaalne ja sellepärast oli lihtne ka artikleid leida. Sain ise väga palju infot kodusünnitamise kohta ning kinnitust oma soovile sünnitada haiglas. Minu arust on see haiglane, kuidas äärmuslased harrastavad kodusünnitust ehk oma lapse tervisega mängimist. Ühte teist tööd lugedes sain teada, et lapsed on internetiga nii palju seotud. Võib öelda, et nad on internetiajastu järglased ja see pole tegelikult üldsegi hea noortele. Kui peaksin uuesti alustama selle tööga, siis ei oskakski midagi teisti teha.
aasta Riigikogu valimiste esialgseid tulemusi Valimiskomisjoni liikmed sotsiaalvõrgustike Facebooki ja Twitteri vahendusel Sotsiaalmeedia traagilised näited: · 2008. aastal sooritas enesetapu seksuaalse ahistamise ohvriks langenud Viljandi koolipoiss Sten Kalma · 2009. aasta algul tõukasid halvustavad netikommentaatorid vabasurma foorumites oma isiklikke muresid jaganud Virumaa tüdruku Meriti Sotsiaalmeedia probleemid: · Internetiajastu on suur oht autoriõiguste massilistele rikkumistele ning piraatluse soodustamisele. Foorumid, blogid ja suhtlusvõrgustikud on teinud informatsiooni jagamise imelihtsaks ja ülikiireks. Autoriõiguste rikkumisel või piraattoote turule ilmumisel peaks levitama sõna, kuidas eristada originaali ja järgitehtud toodet, millised ohud ja riskid kaasnevad järgitehtud toote kasutamisel ning kus ja kelle poolt järgitehtud toodangut pakutakse.
Priit Pullerits ka reklaamkirjutise peakirja valikul seksuaalse orientatsiooni küsimust ilmselt üle." ( ,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?", Eve Kitsik, lk. 26) Artiklist aga ei tulnud välja, mis on siis Linnar Priimägi orientatsiooniks. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ajakirjanduse ja poliitilise korrektsuse vahekord on suhteliselt hägune ja seda on keeruline piiritleda. Selle teeb raskeks internetiajastu, kus igal inimesel, olenemata haridusastmest ja ametikohast, on võimalik pidada päevikut ja kirjutada postitusi foorumitesse nii, et need on kõigile kättesaadavad. Kuid tõdeda tuleb, et ajakirjandus üritab siiski jääda enam-vähem korrektseks, kuigi müügiedu nimel paisutatakse paljud uudised liigagi üle. Nõustuma peaks, aga ka uurimuse läbiviijaga, kes ütleb, et: ,,Olgu öeldud: kui räägin poliitilisest korrektsusest poolehoiuga, räägin alati ajakirjanike enesetsensuurist,
Siis on jõutud järelduseni, et kui võrrelda eelnevate generatsioonide lapsi, siis praeguste laste ajud on hoopis erinevate ühendusteedega. See tähendab, et tulevane generatsioon mõtleb, reageerib ning loob erinevaid seoseid hoopis muud moodi kui praegused seda teevad. Tehnoloogia, mis on meile saadaval, määrab, kuidas me mõtleme. Nagu näiteks, kui inimesed lugesid pidevalt raamatuid, siis see aitas kaasa meie tähelepanelikkusele, loovusele ja fantaasiale. Nüüdne internetiajastu aga pooldab info kiiret ja efektiivset tarbimist. See kas tehnoloogia aitab kaasa või kahjustab meie laste mõtlemist, sõltub kasutatavast tehnoloogiast - kuidas seda kasutatakse ning kui tihti (Ibid). 3. Mõju tähelepanuvõimele Tähelepanuvõime on värav võimele iseseisvalt mõelda. Laste võime keskenduda efektiivselt ja järjekindlalt paneb aluse peaaegu igale aspektile kasvamisel ja on fundamentaalne nende arenemisel edukateks ja elurõõmsateks inimesteks (Taylor, 2012).
kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Hasso Krull, Sven Sildnik (Kivisildnik), Kauksi Ülle. 27. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Kivisildnik („Nagu härjale punane kärbseseen“). Kasutas ära internetiajastu algust Eestis, riputas üles oma teose „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist“. Elu ja kirjanduse piirid kippusid kergesti segi minema, fiktsiooni ja mittefiktsiooni ümbermõtestamine. Suurprojektid, milles on koos absurdsus ja selgete printsiipide järgimine. Hasso Krull („Luuletused 1987–1991“, „Meeter ja Demeeter“). Tutvustab teisi luuletajaid. Autor hakkab tekstides hajuma, kõnelevad mitu tegelast. Pendeldamine oma ja võõra teksti vahel. Ühelt
on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma ajaloos kui trükipressi leiutamine? Mis on e-raamat tegelikult? Just seda ma kavatsengi uurida. Uurimustöö esimeses osas võtan vaatluse alla e-raamatute ajaloo, plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen palunud inimestel avaldada nende enda arvamust e-raamatute kohta. Neid kahte osa kokku liites peaksin saama
Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? Surma kommertsialiseerumine. See ümbitseb meid igal pool, teles, lehes, internetis. Sellest on saanud norm. See on seotud viimase aja 'internetistumisega', kus arvuti taga istumine ja televiisori vaatamine on igapäevane tegevus. Samuti on meedia palju kergemini kättesaadav kui kunagi. Selle alla käib ka matusetööstus vs matuseäri. Mälestamise 'kolimine' internetiavarustesse. See on samuti internetiajastu fenomen. Nii tehakse, et ei peaks matustele kohale minema, pluss internetipõhist mälestamist näevad paljud inimesed, ka need, kes muidu matustele polnud kutsutud. Matustel mitte käimine/seal mitte pildistamine. Kunagi oli see väga suur komme, matuste piltidest tehti isegi albumeid jne. Tänapäeval on see tegevus taunitav, lahkunut soovitakse mäletada elusana, mitte surnuna.. 47. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?
Ja see on absoluutselt loov ülesanne. Selleks, et need mängud oleks üheselt arendavad ja mõjutaks lapse arengut positiivses suunas, on vaja, et lapse tegevus arvutis käiks kooskõlas lapsevanemaga. Mitte põhjalikult monitoorides, aga tundes huvi, millega laps seal tegeleb, vajadusel teda suunata ja selgitusi jagada. Ühiselt teadlikkust suurendada ja ohte selliselt vältida. Agressiivne laps on minu meelest valdavalt vähese koduse kasvatuse tulem, ja mitte internetiajastu saavutus. Ka kehalise võimekuse vaates tuleb tänada digitaalsete seadmete arendajaid, et ka nemad tegelikult panustavad mitte ainult kasumi tootmisesse, aga sellesse, et arvuti taga laps ka liikumisest meelelahutust leiaks. Nii on täna ülipopulaarseks arvutimänguks WII, kus mäng käib küll arvutis, ent eeldab osalust füüsiliselt. Olgu selleks mõni sõjamäng, võrkpall või muu, lapse jaoks on see meelelahutus ja füüsilise võimekuse arendamine üheaegselt. Ning seda taas mitte
saab mõõta nii tellimustes, ühikutes, tellimusridades ja rahaliselt · Näiteks: kui tellid 1 emaplaadi, 1 protsessori, 2 mälukiipi ja 2 kõvaketast, aga laos on kõik olemas peale teise kõvaketta, siis fill rate on: tellimuses 0%, ridades 75%, ühikutes 83.3%... · Tellimisridade järgi on kõige täpsem, aga kuna see on lihtne, siis mõõda kõiki. Enamasti on lihtne saada arvutist info ,,mis tooted on otsas ja juba kui kaua" · Internetiajastu võis parandada fill rate kunstlikult tegelikult ei läinud varude saadavus paremaks, lihtsalt kadus ära osa olulist infot. · Küsimus #2: kui palju kliente tarneauku koges? · Ehk kellel oli tarneaugu ajal tegelik ostusoov ja kuidas seda teada saada? · Jaekaupluses: on teada tarneauk kui % ajast, aga kas ka % klientidest? OSA (on-shelf availability - % of time available) OSA % + OOS-time % = 100%
varustust ja filme arhiivi kokku koguma (seal ei olnud ainult etnoloogid, olid ka loodusteaduste esindajaid). Pandi alus arhiivile Entsüklopeediline cinematographica, seal olid erinevad sektsioonid. Arhiivid olid viies riigis ja osades riikides olid väiksemad arhiivid (ambitsioonikas projekt), kogunes tuhandeid filme ja eesmärk oli dokumenteerida liikuvat maailma. Palju oli antropoloogilise sisuga filme. Instituudis (töötas kuni 90ndate keskpaigani, ressurssid puudusid, tuli internetiajastu) töötati välja reeglid, kuidas tuleb filme luua: objektiivsus, autentsus, tuleb pidada päevikut jms stuff. Ja muidugi tänapäeval neid filme väga ei saa näha, tuleb see autoriõiguse küsimus ja üldse probleemne, praegu need filmid asuvad vist kuskil saksa rahvuslikus ja tehnoloogia raamatukogus. Jagatud antropoloogia – tähendab uurimisobjekti kaasamist filmiprotsessi, inimesed keda uuritakse, nad ei ole ainult
1996 Estonian Literary Magazine – 2004 Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks 2001 Eesti Kirjanduse Teabekeskus 2004 festival Prima Vista alustab Tartus 2004 Eesti saab NATO liikmeks 2007 Eesti saab Schengeni viisaruumi oskaks 2007 nn aprillirahutused 2010 festival HeadRead alustab Tallinnas 2011 Eestis tuleb kasutusele euro 2014 allkirjastatakse (taas kord) piileping Eesti ja Venemaa vahel. 90ndate keskapigas hakkab internetiajastu, olgugi et see internet on väljas juba varem, aga see, et internet muutuks igapäevaseks reaalsuseks, pole enne 90ndate keskpaika. 90ndate keskpaigas hakkavad mingit insitutsionaliseerimisvalud. Samas näeme, et teisest poolest tugevnevad katsed eesti kirjandust väljapoole pakkuda. ELM-i puhul on tegemist ingliskeelse ajakirjaga, et eesti kirjanudst levitada Eesti piirides kaugemale. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse loomine oli sama eesmärgiga nagu ELM.
Raamatud, mis 89 ilmunud, suhteliselt tänapäevastest tingimustes. Järelvalvesüsteemid kujundatakse muudmoodi, eeltsensuuri pole, muutus põhimõtteline. 30ndate keskpaigas on nii ja naa eeltsensuuriga. Enne seda tsaariaegne, veneaegne, 1991 Eesti Vabariik 1992 Eesti kroon - sümboli väärtusega. 1992 Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendiks - 1992 Eesti esimene internetiühendus välismaailmaga - tundub pusimine, mõni aasta hijem tähendab see väga palju. Algab internetiajastu. Üleminekuajast rääkides, siis internetiajastut veel pole, mobiiltelefonid on kandekotisuurused ja kõige rikkamatel. Kommunikatsioonisüsteem toimib laias laastus vanamoodi ja see kui uued tehnilised lahendused tulevad, see hakkab olukorda muutma hiljem. 1992 Eesti Kirjanduse Selts - taastatakse 1994 Eesti kultuurkapital- taastatakse. Käivitumine põhimõttelise tähtsusega. Kogu pöörane sündmusteahel tähendab, et majanduslik olukord muutub kiiresti halvemaks
annaabi.ee 
