Kuidas mõista kirjanduslikku teksti? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit. Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming. Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist? Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata
Tavaliselt räägitakse mõrvast tähenduses, millel on kolm komponenti: · ojektiivne komponent: süütu inimese tapmine; · subjektiivne komponent: intentsioon (kavatsus) tappa süütu inimene; · juriidiline komponent: õigusvastasus. Kuivõrd iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esilekutsutud abort sedavõrd, kuivõrd see sisaldab alanud elu lõpetamist alati süütu inimese tapmine. Kuid mitte alati ei kätke esilekutsutud abort intentsiooni tappa süütu inimene. Esiteks ei ole paljud inimesed aborti tehes teadlikud, et sellega põhjustatakse süütu inimese surm. See kehtib ennekõike aborti tegevate naiste suhtes, kuna tuleb eeldada, et iga kompetentne naistearst teab, et aborti esilekutsudes tapab ta süütu inimese. Teiseks esineb juhtumeid, kus abort on ainuke võimalus ema elu päästmiseks. Sellisel juhul on beebi surm ema elu päästmise kahetsusväärne tagajärg, mitte soovitud tulemus. (3)
Üldjuhul puudub suulisel tekstil autor ning tekst võib muutuda igal esituskorral. Miks on võimalikud erinevad kirjandusteaduse mõisted? Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne. Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist. Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Lingvistika, sõnakunst, ajalugu, kunst. Retoorika-teksti interpreteerimine. Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on väitlus- ja kõnekunst.Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat kui ka retoorilisi teksti interpreteermise võtteid.
hiljuti - renessansiajastul; teisalt näib kunst olevat kultuuri Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada universaalne komponent: pole teada ainustki vähegi arvestatavat Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit. Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming. Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist? Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata
Kommunikatsiooni mudeli alusel eristub kaks propaganda põhiliiki: 1. Proaktiivne propaganda (suhtekorraldus ning agitatsioon) INITSIATIIVNE REKLAAMITEGEVUS 2. Reaktiivne propaganda (propagnadasõda) MAJANUDSLIK vm REKLAAM KONKURENTSIVÕITLUSES 1.4 Propagandategevuse liigid Propagandategevus(kihutustöö)-vastab prop.põhivalemile- ilmneb 2 järgus: nõustumine, käitumise muutus(mobilisatsioon). Propagandategevuse liik on propaganda erinevus intentsiooni avalikkuse alusel: Avalik propaganda Varjatud propaganda Mõlemad propagandategevuse liigid on rakendatavad kummaski propaganda põhiliigis: Avalik agitatsioon Varjatud agitatsioon(kosjamoor) Avalik propagandasõda Varjatud propagandasõda(infiltratsioon 5.kolonn vastaslleri juhtpositsioonidele, õõnestustegevus, intriig konflikti esilekutsumisviis, mis seisneb vastasleeri esindajate isiklikus psühholoogilises mõjustamises.)
- Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust 9. Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? - Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? - Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist. 10. Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. - Poeetika - õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele,
15)Biosemiootika ja kultuurisemiootika- Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis 1930-ndaist aastaist alates, seoses subjektiivsete aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse: (1) märkide ja tähenduse päritolu; (2) intentsiooni ontoloogia, eesmärgipärasus; (3) emotsioonide päritolu; (4) teadvuse teke; (5) keele päritolu; (6) sekundaarsete elunähtuste elusus, n-ö elu elus, näiteks probleem keelest kui elus süsteemist. Biosemiootika probleemid ja mõned tähtsamad ideed: 1) Semioosi mehhanism- Semioos on protsess, milles toimub assotsieerimine -- st seotakse omavahel miski (kaks objekti, kaks stiimulit, etc.), millel keemilises või füüsikalises mõttes ei pruugi olla a
ja palk, sul'g ja sulg, nutt' ja nutt) Reeglina laheneb mitmetähenduslikkus konteksti toel. 27. 28.29. Stereotüübisemantika. Selle meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam oma töös ,,The meaning of meaning". Teooria eeliseks on see, et lisaks kognitiivsele aspektile võetakse arvesse ka sõnatähenduse sotsiaalne aspekt. Putnam näeb ekstensioonis tähenduse objektiivset osa, intentsiooni seevastu määratlevad stereotüüpsed tunnused, mis sisaldavad ka keelelist iseloomustust. Kõik need tunnused on esindatud vaid prototüüpesindaja puhul. Sõnatähenduse normaalne kirjeldus vee näitel näeb välja selline: Sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt verb) <-> substantiiv Semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne) <-> aine, vedelik Stereotüüpsed tunnused <-> värvitu, läbipaistev, maitsetu, lõhnatu Ekstensiooni kirjeldus <-> H2O 31.31
tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest pöördest"(Wittgenstein; John L. Austin) Seetõttu vaja uurida: autorit ennast; tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames kirjutas. Iga autor uurib kaasaja probleeme! Teooria seos praktikaga: · ideoloogid õigustavat teatavat laadi poliitlist tegutsemist ehk tegelevad legitimeerimisega
teatava subjektieelse ruumi, milles subjekt veel ei ole lõhestatud sümboolne üksus nagu fenotekstis - milles veel ei toimi sotsiaalsus, subjekti/objekti vaheline eristus; GT loob ja sisustab ruumi, kus subjekt on alles tekkimas. Fenotekst - valmis, hierarhiliselt organiseeritud, struktureeritud semiootiline produkt, millel on püsiv tähendus. Reaalselt eksisteerivad keelefraasid, erinevad diskursuse tüübid, igasugused sõnalised teosed, mis väljendavad teatud subjektiivset intentsiooni ja täidavad instrumentaalset funktsiooni: nende ülesandeks on vahetult mõjutada kommunikatsioonipartnerit. Struktuurne semiootika tegeleb fenotekstide poolt moodustatud süsteemide formaliseerimise, klassifitseerimise jmt.* Semiootika/sümboolika Kaks tähistavuse (signifiance) modaalsust. Tähistamisprotsess kätkeb kahe mooduse vastuolu. Sümboolika hõlmab keeles kõike seda, mis kuulub märgi alla (nominatsioon, süntaks, signifikatsioon,
- Usaldusväärne teooria peaks olema rakendatav võimalikult paljudel eri tüüpi mõistete puhul Kolm suunda mis seletavad kategooriate kujunemist - Klassikaline lähenemine e tunnusteooriad - Sarnasusele tuginev lähenemine e prototüübiteooriad - Seletusele tuginev lähenemine e seletusteooria Tunnusteooriad - Lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja jäetakse kõrvale erinevused - Frege eristas mõiste intentsiooni: defineerivad tunnused mis määravad ära mõiste alla kuuluvad objektid ja ekstensiooni: objektid mis kuuluvad mõiste alla - Kategooria välistamine on lihtsam kui liigitamine Defineerivate tunnuste teooria põhiideed - Mõiste tähenduse määrab teatud hulk tunnuseid - Need tunnused on elementaarosakesed – allühikud millest mõiste koosneb (millest ehitatakse mõiste). Kõik tunnused on samavõrra tähtsad
kaudu -- bioloogiasse tagasi. Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis 1930-ndaist aastaist alates, seoses subjektiivsete aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse: (1) märkide ja tähenduse päritolu; (2) intentsiooni ontoloogia, eesmärgipä-rasus (3) emotsioonide päritolu; (4) teadvuse teke; (5) keele päritolu; (6) sekundaarsete elunähtuste elusus, n-ö elu elus, näiteks probleem keelest kui elus süsteemist. Biosemiootika probleemid ja mõned tähtsamad ideed. (1) Semioosi mehhanism Semioos on protsess, milles toimub assotsieerimine -- st seotakse omavahel miski (kaks objekti, kaks stiimulit, etc
annaabi.ee 
