Inimene on hinge ja keha ühendus. Hing annab kehale elu. (Elus on kõik, mis suudab ennast ise liigutada. Aga meri, jõgi, kosmos?). Aristoteles tõi veel kolmanda hinge juurde: inimene koosneb kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest. Antiikajast on arusaam, et inimene on mikrokosmos. Sisemiselt, mõtlemise teel, oma "sisemaailmas", on inimene kõiges suuteline; justkui inim-jumal. Tuuakse välja ka põhikomponendid, millel on oma võimed ja intentsionaalsed objektid. Need on: Keha (võime (V) oleks iha ja int.obj. (IO) nauding), kehaline hing (V: iseloomu omadused ja IO: armastus ning tunnustus), Intellekt (V: mõtlemine, IO: tõde). Platoni arvates on hing surematu. · kristlik antropoloogia inimene on eriline see tõttu, et ta on jumala palge järele loodud ja see läbi ta kogu loodu hulgast esile tõstetud nii et inimene on seatud loodust valitsema. Inimene ainsana on eetiline olen, kes on võimaline head ja kurja eristama
midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähenduses. Verbum on sõna ja tähendab sõna. Märkide klassifikatsioon: 1) sõltuvalt teate edastamise viisist (mis meelele) 2) päritolult ja teate edastamise viisist - märgid loomult (nt peldik) - intentsionaalsed märgid (esemed, mis on loodud, et kasutada neid märgina sõnad, loomade häälitsused, või liiklusmärk) 3) sõltuvalt sotsiaalsest staatusest: a) loomulikud universaalsed (imiku kisa) b) institutsionaalsed intentsionaalsed (õpitavad) 4) sõltuvalt sümboolse seose olemasolust (kord on märk tähistatav, kord tähistaja) 5) Sõltuvalt tähistatava (designaadi) märgi või eseme loomusest
Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat – objekt Designaat – moodus, kuidas märk maailma nimetab. R. Carnap 1920-ndatel kirjutas „Maailma loogilise struktuuri” ; veel üks teos: „Tähendus ja kohustuslikkus” – toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: Formaalsed süsteemid – ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) → I(intensionaal) → E(ekstensionaal) Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud
9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat objekt. Märgistaja Designaat moodus, kuidas märk maailma nimetab. Märgi sisu Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) I(intensionaal) E(ekstensionaal)· Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene ja
Nt kui klaviatuurile valada kohvi, siis lakkab arvuti töötamast. Kavandatuse seisukoht (design stance): kuidas süsteem peab toimima vastavalt sellele, kuidas ta on kavandatud (oma programmile). Elusolendite käitumist saab disaini põhjal ennustada kui lähtuda evolutsioonist. Intentsionaalne seisukoht (intentional stance): süsteemi kohtlemine ratsionaalse toimijana. Süsteemi käitumist seletatakse rahvapsühholoogia mõistete kaudu, talle omistatakse intentsionaalsed jt vaimuseisundeid. Omistatakse need uskumused ning soovid, mis tal peaksid olema tema olukorras ja tema eesmärkidega. Ennustatakse, et ta tegutseb, et täita oma eesmärke vastavalt oma uskumustele ja soovidele. Kui süsteemile saab läheneda intentsionaalsest seisukohast, siis saab Dennetti järgi nimetada seda intentsionaalseks süsteemiks. Intentsionaalne süsteem võib olla ka taim või masin – nt
asjadele, mis on erinevatel fookustasemetel. Erinevad mustrid tekivad erinevatel fookustasemetel. Intentsionaalne hoiaku(strateegia) võime. Kui kujutada ette mingit väga tarka marslast, kellele me oleme kui termostaadid teadlastele, nii et nad ei vaja ehituse või intentsionaalseid hoiakuid, et ennustada meie käitumist kui mingi ülim füüsik. Nad suudavad ennustada liikuva keha käitumist, ilma et peaks kohtlema neid kui intentsionaalseid süsteeme. Nende jaoks ei ole meie intentsionaalsed süsteemid. Kui nii on, siis meie staatus uskujatena ei ole objektiivne, vaid on nägija silmis, kes jagab meie intellektuaalseid piiranguid. Dennett’i vastus sellele on, et kui marslased ei näe meid kui intentsionaalseid süsteeme, siis hoolimata nende Laplacean’i ennustustest, jätaksid nad tähelepanuta täiesti objektiivsed inimese käitumismustrid, mis toetavad üldistamisi ja ennustusi, ja mis on ainult kirjeldatavad intentsionaalsest hoiakust
konteksti, milles see toimub (Kazmi). Narratiivi definitsioonid esitavad järgmisi elemente: 1. Narratiiv on esitus (representatsioon); 2. Narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3. Narratiivil on topeltkronoloogia ja temportaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4. Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on oma soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5. Narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune meditatsioon, vahendav instants (Väljataga, M). Turvalise kogemuse võimalus muudab narratiivi väga haaravaks. Narratiivi mõju võib olla suur. Narratiiv, kui kogemus võib mõjuda sarnaselt visuaaliga. Loo lugemisel võib tekkida transporteerumine st. tähelepanu läheb haiglaselt loo sisse. Millele järgneb nauding.
ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Tavaliselt sisaldavad narratiivi definitsioonid siiski järgmisi elemente: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või -temporaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. Mis on süzee ja faabula? - SÜZEE (tekst) sündmused on esitatud toimumise järjekorras FAABULA (lugu) sündmused on ajalis-põhjuslikus järjekorras Klassikalise (suletud) narratiivi skeem 1. Sissejuhatus 2. Sõlmitus 3. Pinge tõus 4. Kulminatsioon 5. Pööre 6. Lõpppinge 7. Lahendus Millist tüüpi proosateosele on see omane? see on omane klassikalisele realistlikule
Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule. Kolmas etapp analüütilise filosoofia arengus on seotud W. V. Quine 1953. a. avaldatud esseekogumikuga "From the Logical Point of View". Ütleb, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustet
Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule. Kolmas etapp analüütilise filosoofia arengus on seotud W. V. Quine 1953. a. avaldatud esseekogumikuga "From the Logical Point of View". Ütleb, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustet
Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust · Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta
Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust · Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad"
Episteemiliste mõistete süsteemi töötas esimesena välja Kurt Gödel (1906-1978). Selles süsteemis on määravaks modaalsus on tõestatav. Seaduspärasused on järgmised: Teadmine on alati tõene. Kui väide on tõestatav, siis on ta tõene. Loogilised järeldused tõestatud väitest on tõestatavad. Kui väide on tõestatav, siis on tõestatav, et väide on tõestatav. Loogiline vasturääkivus ei ole tõestatav. Episteemiliste lausete liigiks on intentsionaalsed laused. Intentsionaalne loogika (ik intensional, ld. intentio - kavatsus) on loogiline süsteem, mis uurib veendumust väljendavate lausete seoseid. Intentsionaalse loogika põhilisteks modaalseteks operaatoriteks on: veendunud, et ... ; arvab, et ... , usub, et ... , kahtleb, et ... , lükkab tagasi. Intentsionaalsed laused on vastastikku teisendatavad:
annaabi.ee 
