Sonaat Sonaat - tähistatakse barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Sonaate loodi 17 saj. nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. 16.sajandi lõpus tähistati Itaalias sõnaga sonata lihtsalt instrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat vormi ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalzanri, kantsooniga Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid (nii triosonaadid kui ka soolosonaadid) on loonud Roomas tegutsenud
8. Passiooni mõiste, millal neid ette kantakse? Muusikaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile, jutustab Kristuse kannatustest, kantakse ettekord aastas - Suurel Reedel - kui Kristus risti löödi 9. Fuuga ja inventsiooni mõisted. Fuuga oli barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. Inventsioon on muusikaline lühiteos (harjutuspala). 10. Nim. 2 Itaalia viiulimeistrite perekonda. Stradivari, Amatid 11. 2 fakti J.S.Bachi elust, nim. ka 3 vokaal- ja 3 instrumentaalteost (žanri nimetuskirjuta ka, st. kas ta on ooper või orkestrisüit vm.). Sündis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend kes andis talle olulise osa muusikaharidusest. Vokaalmuusika: „Johannese passioon“, „Matteuse passioon“,“Jõuluoratoorium“ Instrumentaalmuusika: „Inglise süidid“, „Prantsuse süidid“, „Anna Magdalena Bachi noodivihik“ 12. 2 fakti G.Fr.Händeli elust, nim. ka 2 ooperit ja 2 oratooriumi
17.saj keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnas Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637.a avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Nimetusega "sonaat" tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17saj nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. See on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatkse suurem ansambel. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli kolmas olulisem vorm süit. See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt
Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. · Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. · Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides. · Orkestriteosed muutuvad pikemaks ja orkestrikoosseisud muutuvad suuremaks. 11. Seleta mõiste programmiline muusika. Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süzeel põhinevat instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 12. Seleta mõiste sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem-sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline, kindla vormita programmiline instrumentaalteos, mille muusikaga antakse edasi pealkirjas viidatud kirjanduslikku ainet või poeetilist ideed. 13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Pariis 14. Seleta mõiste rahvalaul.
kujundeid, veriatsioone, rahvalaulu viisikesi (nii eesti kui ka vene viise). Nende looming hõlmab laialdaselt erinevaid vorme nii suur- kui ka väikevorme. Viimased meeldisid eriti Heino Ellerile, kes on kirjutanud ligi 200 instrumentaalteost; sümfoonilisi pilte (,,Videvik"), süite (,,Valge öö") ja poeeme(,,Koit"); kammermuusikat; palju klaveripalasid; vokaalmuusika puudub. Ta on kirjutanud ka kolm sümfooniat. Artur Kapi looming haarab enamalt-jaolt suurvorme: sümfooniaid (5, nt ,,Don Carlos"),
Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides. Orkestriteosed muutuvad pikemaks ja orkestrikoosseisud muutuvad suuremaks. 9. Seleta mõistet „programmiline muusika“. Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süžeel põhinevat instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 10. Seleta mõistet „Lied“. Missugune roll on žanri arendamisel Franz Schubertil? Lied on kooriga sümfoonia. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele. 11. Mida uut tõi 19.sajand balletižanri arengusse?
plokkflöödid, oboed või segakoosseisud) ja basso continuo. NB! "trio" tähendab kolme partiid, mitte kolme mängijat, sest continuo mängimiseks läks vähemalt kahte pilli vaja. · Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas, vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo. Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it.k sonare = mängima) tähistas algul lihtsalt instrumentaalteost, kuid 1700.aasta paiku andis A.Corelli sonaadile kindlavormilise ülesehituse. o Sonata da chiesa (kirikusonaat) tavaliselt 4-osaline A(eglane)K(iire)AK o Sonata da camera (kammersonaat) ulatuslikult arendatud sissejuhatus e. prelüüd ja 2-4 tantsulise iseloomuga osa. NEED NIMETUSED ON TINGLIKUD EGA MÄÄRA TEOSE ESITAMISE KOHTA ! · Concerto grosso oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb
etüüdide peale). Polonees (16) Pidulik poola tants, 3/4 taktimõõdus. Pärineb 17. saj, hiljem levis üle Euroopa. Kahte tüüpi poloneese: 1) eriti pidulikud ja suursugused; 2) poeemilaadsed, dramaatilised "jutustused" Poola minevikust. Tuntumad poloneesid on "Heroiline" (As-duur) ja "Militaarne" (A-duur), need pole Chopini enda pandud pealkirjad. Nokturn (19) Algselt oli nokturn öise missa osa (keskajal). 18. saj tähendas nokturn juba instrumentaalteost, mida kanti ette vabas õhus õhtuti. 19. saj hakkas nokturne kirjutama inglane John Field (mõjutas C palju). Alates sellest sai nokturnist mõtisklev, melanhoolse ja meditatiivse olemusega zanr. Sonaat nr 2 op 35 b-moll (1837-1839) Üks skandaalsemaid ja uuenduslikemaid teoseid Chopinil. Teose olemus on küllaltki morbiidne ja paljude jaoks tekitas see tollal võõristust. Uudne oli see, et II ja III osa olid justkui kohad vahetanud. IV osa on äärmiselt lühike ja ei vasta
arvukatel reisidel . Liiga lähedased sidemed õdedega tõid Vivaldile kaasa ränke tagajärgi . Peale kolme aastast teenistust pöörus ta tagasi Veneetsiasse koos Annaga ,teda pidas rahvas Atonio sõbratariks. Samas jätkas ta reisimist mööda euroopat. Aastatel 1723-1724 saatis Vivaldit kolmel Karnevalihooajal triumfaalne edu Roomas , kus esinemist peeti iga helilooja jaoks kõige tõsisemaks katsumuseks.Tema kõige kuulsamad esitatud üle maailma olid Aastajad .Kokku on teada 28 Vivaldi instrumentaalteost, mis kandsid programmilisi pealkirju .Ent sõna otseses mõttes programmiline on neist üksnes Aastaajad. 1725.aastal Amsderdamis välja antud on iga konsert varustatud sonetiga, mille sisu määratleb muusikalise arenduse karakter. Kontserdis Talv on helilooja saavutanud kunstilise väljendusrikkuse tipu . Juba selle esimesed taktid annavad meile tunda meisterliku läbitungiva külma tunnet . Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist
1940-1941 ja 1944-1950 aastatel oli Kreek Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõud, kui teda sunniti sealt lahkuma. 1950. aastatel töötas Kreek Haapsalu Pedagoogikakoolis klaveriõpetajana. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962. aastal ja ta maeti Haapsalu vanale kalmistule. 2001. aastal avati Kreegi kortermuuseum ja mälestussammas. 2.4 CYRILLUS KREEGI LOOMING • Mitu vokaalsümfoonilist teost • Koorimuusikast • Üle 600 vaimuliku laulu • 4 instrumentaalteost Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: • „Meil aiaäärne tänavas“ • „Jaaniussike“ • „Kuula valgusest imelist juttu“ • „Meie err“ • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“ • „Maga, maga, Matsikene“ 3. KOKKUVÕTE Cyrillus Kreegi osa eesti rahvaviiside kogumisel on olnud suur ja sügav. Teda võib pidada Läänemaa rahvaviiside ületamatuks tundjaks ja suurimaks kogujaks. Mart Saare teened eesti
saatsid teda arvukate reisidel Liiga lähedased sidemed õdedega tõid Vivadile ränke tagajärgi.Peale kolme aastat teenistust pöördus ta tagasi Veenetsiasse koos Annaga, teda pidas rahvas Antonio sõbratariks. Samas jätkas ta ka reisimist mööda Euroopat. Aastatel 1723-1724 saatis Vivaldit kolmel karnevalihooajal triumfaalne edu Roomas, kus esinemist peeti iga helilooja jaoks kõige tõsisemaks katsumuseks. Tema kõige kuulsaim esitus üle maailma oli Aastaajad. Kokku on teada 28 Vivaldi instrumentaalteost, mis kandsid programmilisi pealkirju. Kuid programmiline oli neist ainult Aastaajad. 1725. aastal Amsterdamis välja antud on iga kontsert varustatud sonetiga, mille sisu määratleb muusikalise arenduse karakter. Kontserdis Talv on heilooja saavutanud kunstilise väljendusrikkuse tipu. Juba selle esimesed taktid annavad meile tunda meisterliku läbitungiva külmatunnet. Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist aknaklaasile, uiskude liuglemist ja uisutaja
Enne fuugat esitatakse sageli sissejuhatav pala, mis valmistab kuulajat fuuga kuulamiseks ette. Need on nt prelüüd ja tokaata. 1ks suurimaks fuugade meistriks peetakse-J. S. Bachi. Nimetusega “sonaat” tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosneb sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17. saj kirikus esitamiseks ja tavalise kammermuusikana. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonus Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli.
Enne fuugat esitatakse sageli sissejuhatav pala, mis valmistab kuulajat fuuga kuulamiseks ette. Need on nt prelüüd ja tokaata. 1ks suurimaks fuugade meistriks peetakse-J. S. Bachi. Nimetusega “sonaat” tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosneb sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17. saj kirikus esitamiseks ja tavalise kammermuusikana. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonus Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli.
etenduse lõpus sonaaditsükkel see on selline muusikateos, mille esimene osa on sonaadivormis st algus on kiires tempos, siis aeglases tempos ja siis jälle kiires tempos. Vahepeal võib lisanduda ka tantsuline osa. sonaat mitmeosaline sonaaditsükli vormis teos ühele või mitmele instrumendile. Sonaadi esimene osa on kaalukaim ja kirjutatud sonaadivormis. Kujunes välja 18.sajandil, enne seda tähendas sonaat (sonare) suvalist instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos. sümfoonia sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile sümfooniaorkester suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tsellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh
Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika zanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. 12)Antonio Lucio Vivaldi(1678-1741)- "Neli aastaaega" 13)GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685 aastal.Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema
Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusikazanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. 13) 3 TÄHTSAMAT BAROKKAJASTU MUUSIKAMAAD JA NENDE MAADE HELILOOJAD Inglismaa Henry Purcell Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Saksamaa Georg Friedrich Händel 14) GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor