Madrigal – (Jacopo da Bologna) 14.saj Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm. Ilmalik polüfooniline laul – (Gilles Binchois) laia kasutusalaga stiil, mille hiilgeaeg oli 16.saj ja mille levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. Instrumentaal muusika: 16.saj hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika üksteisest eralduma Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad Ansamblimuusikas olid populaarsed tantsud, mida käsitleti, kui seltskonna muusikat 15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest,
a suur orel, sest see nõudis pedaaliklaviatuuri kasutamist. Hästi tempereeritud klaver Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja see võimaldas alustada molli ja duuri mängimist igast pooltoonist. 4. Bachi orkestrimuusika loomine on seotud kahe väga hea orkestriga, ( nimeta need orkestrid). Millistes žanrites orkestrimuusikat on Bach loonud? Nimeta tähtsamaid orkestriteoseid. Kõtheni perioodi tähtsus Bachi instrumentaalmuusikale. Collegium Musicum, Köthenis õukonnaorkester Kontserte ja süite. „Brandenburgi kontsert“ (sisaldab endas kuute kontserti erinevatele koosseisudele Kuna Köthinis oli vürst kalvinist, siis pühendus Bach viieks aastaks ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertite kirjutamisele. Seal kirjutas ta enamus klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeraansamblitele. 5. Bachi vokaalsed suurvormid ( millistes žanrites? ). Milline oli passioonide
Murtud mehena sureb ta haige ja pimedana. Oma elu jooksul ei viibinud ta kordagi välismaal ja väidetavalt ei kohtunud kunagi oma elus G.F. Händeliga.Looming.Bach oli muusikas mõtiskleja, filosoof, vaatleja, kes välist sära ei hinnanud. Ei meeldinud talle ka muusika toretsemine, kuna eraelus oli ta väga tagasihoidlik. Bachi toestes puudub säravad kangelased. Looming- põhijooneks on tõsidus, kuid siin on ka koht humoorikaks. See humoorikus on iseloomulik instrumentaalmuusikale. Bachi muusikaline pärasd sisaldab u. 500 teost. Palju k äsikirja on kadunud ja mändadest säilinud vaid üksikud noodilehed. Bachil jagub muusikat kõikidesse zanritesse v.a. ooperid. Vokaalmuusikast domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasid on 5. 5-st valminud passioonist on säilinud 2. Vaimulikke kantaate on kõige arvukamalt, umbes 220 vaid 20 on ilmalikud. 6 motetti. Kõige arvukam on instrumentaallooming: 6 Brandensburgi kontserti, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti
liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul(võis olla vaimulik) motett – mitmehäälne vaimulik vokaalteos, alates 17. saj koos pillisaatega neuma – keskaegse noodikirja märk ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3
Loomingus kasutab hästi palju kaanonlikke võtteid."Ma tulen taevast ülevalt". On kirjutanud ühe reekviemi."Maga, maga matsikene" Heino Eller(1887-1970)Sündis Tartus. Esimeseks õpetajaks oli R.Tobias. Aastal 1920 tagasi Eestisse pärast kons. Lõpetamist. Temast sai Tartu Kõrgema muusikakooli õppejõud. Tema juures õppisid paljud tulevased muusikateadlased ja interpreedid. 1940 suundus Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Looming on peaaegu täielikult püh. instrumentaalmuusikale. Kõige rohkem klaveriteoseid. ,,Viis pala keelpilliorkestrile". Algselt oli see kirjutatud klaverile va. IV osa. Eesti klassikalise muusika populaarseim orkestriteos on suurele sümf.orkestrile kirjutatud sümf.poeem ,,Koit". Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu. Hästi sage on loodustemaatika. Riho Päts(1899-1977)Oli helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja ja- kriitik
aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. aastal esimese ooperi “Vikerlased”. 20. sajandi esimesel poolel hakati kasutama üha enam rahvaviiside motiive, koorimuusikas tegi seda Mart Saar ning instrumentaalmuusikas Heino Eller. Heino Ellerit võib lugeda üheks tähtsaimaks Eesti muusikakultuuri mõjutajaks. Ta oli Eesti rahvushelilooja. Oma huvi muusika vastu sai ta tänu perekonna suurele muusikalembusele. Oma loomingus keskendus peamiselt instrumentaalmuusikale, nendest suurem osa koosnes klaveripaladest. Suurim panus Eesti muusikakultuuri oli tema loomingus kasutatud Eesti rahvuslik koloriit. Kõige enam on tema loomingus tuntud just sümfoonilised poeemid, nagu “Viirastused”, “Koit” või “Ööhüüded”. Tema järgi on nimetatud üks tuntuim muusikakool Eestis. Eesti muusikakultuuri tähtsaimaks levitajaks võib nimetada ka Eduard Tubinat, kes oli ühtlasi Elleri üks andekamaid õpilasi
Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija).
tähelepanuväärset nähtust 18. sajandi lõpu saksa muusikas. 17931802 Aastail 17951802 kirjutas Beethoven 20 sonaati ja 13 klaverivariatsioonide tsüklit, 3 klaverikontserti, ühe rondo ja 2 romanssi, 2 sümfooniat, balleti "Prometheus", 43 tantsu, 40 erisugust ansamblit, umbes kakskümmend laulu ning oratooriumi "Kristus Õlimäel". Neis teostes heliseb südamliku tooni kõrval juba hingestatud toon. Tõsisema iseloomu loob instrumentaalmuusikale antud dramaatiline väljendusjõud, mis arendab huumori muusikas irooniani ja muusika seeläbi täiesti uue ilme omandab. Kurtuse traagika väljendub heroilises ja ülevas "Pateetilises sonaadis" ning keerulisi hingeseisundeid ja meeleheidet kujutavas klaverisonaadis "Largo". Ometi lõppevad need üldise rahunemisega ning elujaatava optimismiga. Nooruslikku muretust kajastavad rõõmust särav septett ja Esimene sümfoonia. Ka armastus oli üheks rikkaks inspiratsiooniallikaks
Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. 1930. aastatel oli Honegger ka ühiskondlikult aktiivne (Prantsusmaa Rahvarinde liige), II Maailmasõja ajal hakkas toetama vastupanuliikumist. Patriootilised teemad kajastuvad ka tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse revolutsiooni aegsete eeskujude järgi loodud avalikes muusikaetendustes). Sõjajärgsel aastakümnel keskendus Honegger instrumentaalmuusikale, eeskätt sümfoonia zanrile. Ta esines ka ajakirjanduses, dirigendina ja pedagoogina 1950. aastatel sai ta ülemaailmselt tuntuks. Juba 1948. aastal oli Honeggerile omistatud Zürichi Ülikooli doktor honoris causa kraad. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn "väljapaistva välismaalase" tool, sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis
Sealt leidis ta end heade muusikalisest traditsioonidega keskkonnast ,kus ta kirjutas palju õpilastele tarbeks Suurel hulgal vaimulikku ja ilmalikku muusikat oratooriume ,kantaate, konserte ,sonaate jm. Peale selle tegi ta ka koorilaule ja juhendas koori ning oli ka dirigent orkestrile ja õpetas muusika teooriat . Tänu Vivaldi nii intensiivselt ja mitmekülgsele tegevusele hakkas peagi kool välja paistma ka mujale veneetsiasse . Oma esimestele aastatele pööras ta palju tähelepanu instrumentaalmuusikale .Oli ju Veneetsiast ja kogu Põhja Itaaliast 18. sajandil saanud suurte instrumentalistide ja eriti viiulimängijate tõotatud maa.Esmakordselt pöördus avalikkuse ette triosonaatide autorina nagu teisedki .1705. aastal andis muusikakirjastaja Giuseppe Sala Veneetsias välja tema 12.sonaat op.1. Järgneval aastail pöördus Vivaldi sonaadivormi juurde korduvalt tagasi , kirjutades neid nii ühele kui ka mitmele instrumendile . (kokku on teada 78 taolist teost)
maneerlikum väljenduslaad. Iseloomulik mõiste musica reservata. Zanriteks madrigal, motett, ricercar, carzone, foccata, fantasia. Adrian Willaert tähtsaim helilooja, kes lõi ülikeerulist muusikat, lõi Veneetsias koolkonna. Töötas Markuse kirikus, kus oli kaks koorirõdu ning ka kaks orelit. Pani aluse 3 mitmekooritehnikale, hakkas kasutama erinevate pillide koosseise. Alus iseseisvale instrumentaalmuusikale! Andrea (motetid, missad, oreli- ja ansamblimuusika) ja Giovanni Gabrieli (paljukooriline tseremoniaalmuusika) olid Willaert'i õpilased, nad kuulusid Veneetsia koolkonda. V põlvkond: jõuline, värvirohke, isikupärane väljendus, polüfoonia lihtsam. Ekspressiivne, dramaatiline muusika Zanritest ilmalikud laulud, missad, motetid, sansonetid, villanella. Orlandus Lassus oli suurim meister, ta tõsteti aadliseisusse ning temast tehti Kuldkannuse rüütel
juunil 1992.a. ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiase tähtsus Eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Oma ajastu tingimustes oli ta eelkõige võitleja ja reformaator. Tema hea ilukirjanduslik väljendusoskus avaldus tema arvukates artiklites, mis omavad Eesti muusika ajaloos teedrajavat tähtsust. Heliloomingus oli Tobias esimene, kes pani aluse Eesti instrumentaalmuusikale. R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus püstitas ta endale kaks põhilist loomingueesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lühikeseks, et oma kavatsusi lõpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45-aastane. Rudolf Tobiase mälestuseks püstitati 1929.a. Haapsalus mälestussammas (Roman Haavamägi) ning 1973.a
Kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist, teosed on keerukad ja seetõttu kooridele tihti ülejõukäivad - põhjus, miks neid suhteliselt harva kontsertidel kuuleb. Teosed: koorilaulud (`Talvine õhtu' , `Ma tulen hilja'). Reekviem, kantaat `Kalevipoeg nõiakoopas' . Rahvaviisiseaded. Heino Eller Helilooja,miniaturist. Programmilisus. Eelistab teostes kammerlikku kõla ja nüansirikkust. Tähtsus: pani aluse eesti rahvuslikule instrumentaalmuusikale. nn Tartu Koolkonna rajaja. Teosed: 4 sümfooniat, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid (`Videvik'). 4 klaverisonaati. Miniatuure(`Kodumaine viis'). ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Eesti Vabariigi periood:rõhutatud rahvuslikkus, identiteedi otsingud. Lemmiksüzeedeks muinas-Eesti pärimused, võitlus ristisõdijate vastu jne. Evald Aav helilooja,dirigent.
· Milles seisneb R.Tobiase tähtsus eesti muusikas? Rudolf Tobiase tähtsus Eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Oma ajastu tingimustes oli ta eelkõige võitleja ja reformaator. Tema hea ilukirjanduslik väljendusoskus avaldus tema arvukates artiklites, mis omavad Eesti muusika ajaloos teedrajavat tähtsust. Heliloomingus oli Tobias esimene, kes pani aluse Eesti instrumentaalmuusikale. Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd: esimese sümfoonilise helitöö avamängu "Julius Caesar" , esimese kantaadi, esimese klaverikontserdi d- moll , esimese klaverisonaadi, esimese oratooriumi "Joonase lähetamine", esimese programmilise helitöö. Tobiase loodud on ka Eesti esimesed polüfoonilised helitööd.
· Milles seisneb R.Tobiase tähtsus eesti muusikas? Rudolf Tobiase tähtsus Eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Oma ajastu tingimustes oli ta eelkõige võitleja ja reformaator. Tema hea ilukirjanduslik väljendusoskus avaldus tema arvukates artiklites, mis omavad Eesti muusika ajaloos teedrajavat tähtsust. Heliloomingus oli Tobias esimene, kes pani aluse Eesti instrumentaalmuusikale. Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd: esimese sümfoonilise helitöö avamängu "Julius Caesar" , esimese kantaadi, esimese klaverikontserdi d- moll , esimese klaverisonaadi, esimese oratooriumi "Joonase lähetamine", esimese programmilise helitöö. Tobiase loodud on ka Eesti esimesed polüfoonilised helitööd.
laulmiseks kasutati suvalisi noodivõtmeid umbes 10 missat vabas ehituses III PÕLVKOND laulev meloodia Desprez helide meister 24 häälne kaanon (motett) kõige kuulsam motett Ave Maria IV PÕLVKOND kujuneb mitme koori tehnika afektiõpetus afektiteooria tundeline vastav meeleolu vastav rütm ja meloodiatüüp A. Willaert Veneetsia kirikukapellimeister (ihaldatumaid töökohti positsioon + unikaalsus) pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale pani aluse Veneetsia muusikakoolkonnale kantor kirikulaulu õpetaja Kiriku erilisus: kaks koori rõdu külgedel + mõlemal rõdul oli orel kõlakombinatsioonid, millest sai alguse akustika heli levimine ruumis erinevad pillikoosseisud peamiselt puhkpillid kooori võis saata ansambel või muus koosseisud ricecar olemuselt polüfooniline paljude teemade lahend fruuga eelkäija canzone
Iseloomulikuks tunnuseks on pikem traditsioonide seos rahvaga. Jätkus eesti professionaalse helitehnika areng. Mitmekesisem muusikaelu. Kaks keskust Eestis: Tallinn ja Tartu. Kõrgemad õppeasutused olid Tallinnas ja Tartus. 1919 astati Tallinna Konservatoorium (Artus Kapp) ja Tartu Kõrgem Muusikakool (Heino Eller). Tallinnas Tuudus Vetik, Gustav Ernesaks. Nende lähenemine muusikale oli klassikaline, oluline oli koorimuusika. Tartus: Eduard Tubi, Karl Leichter. Orienteerus eelkõige instrumentaalmuusikale, püüti siduda end ka Euroopa muusikutega. Heino Eller oli üks tähtsamaid muusikuid vabariigi ajal. Teda võib pidada oluliseks novaatoriks ja uuendajaks. Oli põhjamaiseks impressionismiks. Kirjutas muusikat erinevates zanriteks: sümfoonilised poeemid. Keelpillikvarteti, klaveri- ja viiuliteosed. 40-dal läks Tallinna Konservatooriumisse. Tema tuntuim õpilane on Arvo Pärt. Eduard Tubi (Elleri õpilane) emigreerus hiljem Rootsi. Eesti üks suurim sümfonist (10 sümfooniat)
annaabi.ee 
