Koidula, E.Bornhöhe REALISM 1. Elu tõepärane kujutamine 2. Täpsed ilustamata kirjeldused 3. Tegelased muutuvad, arenevad 4. Palju dialoogi, arutlusi, mõtisklusi avaneb tegelane 5. Väldib müstikat Esindajad H.de Balzac, F.Dostojevski, L.Tolstoi, A.H.Tammsaare, E.Vilde NATURALISM 1. Elu tõepärane kujutamine ülima täpsusega 2. Kiretu, emotsioonitu 3. Kirjanik ei anna omapoolset suhtumist 4. Inimene kui füsioloogiline instinktidega ebanormaalne nähtus. See on pärilik. 5. Kujutatakse ainult tõde Esindajad E.Vilde, É.Zola, A.Strindberg, T.Dreiser ESTETISM 1. Kummardatakse iluideaali 2. Teose sisu ja vormi kooskõla, mõlemad ilusad Esindajad Oscar Wilde 2. Mõisted: romaan ja novell. ROMAAN jutustava proosa suurvorm NOVELL tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega 1
areng. Kõrgemate närvikeskuste kujunemine loob aluse käitumise organiseerimisele instinktide kaudu. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasemast kogemusest. Instinkte esineb nii kahekülgselt sümmeetrilise närvisüsteemiga olenditel kui ka kõrgematel organismidel. Instinktidega on näiteks tegemist lindude pesaehituse, imetajate ujumisoskuse, putukate võrgukudumise jm puhul. Inimese puhul on instinktid olulisel kohal näiteks elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt. Selgroogsete loomade tsentraliseeritud närvisüsteemis toimunud evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kesknärvisüsteemi osatähtsuse suurenemine, jätkuv peaaju areng ja paljude uute ühenduste tekkimine närvirakkude vahel.
Nietzsche kirjutab inimeseks saava valemi ,,Zarahustra" kus ta toob esile selle inimliigi, kes näeb reaalsust, sest ainult nii võib inimene ,, suureks saada". Ta lahkab lahti küsimuse, milleks on välja mõeldud ,, jumal". Selleks avab ta minu arvates inimloomuse põhielemendid, mida on peetud kristliku moraali pahedeks, mida inimene peaks nö. jumalasõna järgi ohjeldama, kuid saab ka teisiti. Ta õpetab läbi enda, kuidas võidelda inimesel vimmaga, sõjakusega, ründamistahtega, instinktidega, kaastundega, üksildusega. Kõik mis ta kirja on pannud, on minu arvates väga loogiline ja tabav, kuid kahjuks ei ole muutunud ega muutu sellest kogu inimkonna arusaam elamisest ega elust. On paljusid ühiskondi, kus tunnistatkse ainult hinge ja vaimu, ja tõsi ta on, selliseid ühiskondi valitsevadki preestrid ja kõrged vaimulikud. Mulle väga meeldis see, kuidas Nietzsche läbi enda haiguse jõuab uuele tasandile
ära. Möödus neli kuud. Nad oli teineteist üle ujutanud tuliste kirjadeg. Märtsis 1932 olid asjad sealmaal: viletsas hotellitoas, kus henry elas, leidsid teineteist New Yorgi mühakas ja Pariisi daam, ning nad tegid seda nii, et karvad lendasid. Nüüdsest peale korraldasid nad regulaalselt sääraseid kohtinguid. Henry sõnade järgi viskusid nad teineteise kallale igal ajal ja igas kohas ning Anais`ist sai terane õpilane täielikult välja arenenud erootiliste instinktidega uurija ,,musta pitsi laboratooriumis". Nad tegelesid kirjandusliku pornograafiaga ja Anais õppis kiiresti. Kord õnnestus neil nädal aega omaette olla, sest Hugo oli ärireisil. See nädal oli täis armuelu ja veelkord armuelu. Nii möödus imelise kire aeg terve aastaga. Sellel aastal kirjutas Henry ainuüksi temale 900 kirja ning peale selle lõpetas ta raamatu ,,Vähi Pöörijoon" kirjutamise, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Samuti hakkas Anais päris kirjanikuks
Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest) Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasematest kogemustest. Instinktidega on näiteks tegemist näiteks lindude pesaehitamine, imetajate ujumisoskuste, putukate võrgu ja kookoni kudumine ning lindude peibutusmängu elementide sooritamise puhul. Instinkid on ka inimese jaoks ääretult olulised, eelkõige elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt. Õppimine on indiviidi suhteliselt püsiv muutumine,mis on saavutatud kogemuse tulemusena; uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel 6
aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest. (Aurumasin-UK).Haarasid juhtposits. 17.saj. 3) Mõistuslik e RATSIONALNE t., tuleneb mõistusest, mõtlemisel. Ratsionalismi rajaja prants. mõtleja R.Descartes (1596-1650). Rootsi kuninganna Christina kasvataja. ,,Kogito ergo sum" ->"Mõtlen järelikult olen olemas". Prantsuse mõtlemistüübi fil. aluseks peetakse ratsionalism. 4) Mittemõistuslik e irratsionaalne t. IRRATSIONALISM- rajaneb/poseerub alateadvusele, seotud instinktidega. Esindajaks A.Schopenhauer (1788-1860), aluseks oli ,,tahe"-> ,,der Wille". ,,Uued paralipomenad"; ,, Maailm kui tahe ja kujutlus"; ,,Parerga ja paralipomena" Tahe on nagu tugev,pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Aluseks psühhoanalüüs, esindajaks S.Freud, Viini ül. profes. Ps.an. algselt oli see ravimeetod, ravideks neuroosi ja kompleksiga inimesi, hüpnoosi meetodil algul püüti ravida. Kompleks-alateadvuse konflikt tegelikusega. Ps.an. põhimõiste ,,sulelimatsioon"- in
● Teise inimese keeldumine ei vähendanud kuulekust ● 70% jõudis 150 voldini välja ja sellest järeldatakse, et ollakse valmis minema ka kaugemale kui vaja Mõjustamine. ● Reklaamindus, klienditeenindus, müügis ● Automaatsed reaktsioonid: kui põhjendatakse siis inimesed on rohkem nõus (Ellen Lagneri eksperiment), kallis = kvaliteetne? (kallis – polegi kõigile/usutakse et on kvaliteetsem). Loomadel on automaatsed reaktsioonid seotud instinktidega, inimestel aga psühholoogiliste printsiipidega. ● Mõjustamise psühholoogia. Robert B. Cialdini – soovitatav lugemine ● Vastastikuse reegel – kui ma teen sulle midagi siis sa teed mulle. Tuleb karistus kui reegleid ei järgita (nt. öeldakse et inimene on tänamatu). Kasutatakse sotsialiseerudes. Kingituse saamine on vastastikuse reegel. ● Denis Regani eksperiment.
tema vajadused rahuldatud. Maa oma loomulikus viljakuses, kaetud tohutute metsadega, mida kirves pole veel kunagi puudutanud, pakub kõikidele loomaliikidele igal sammul toiduvarusid ja pelgupaiku. Inimesed, kes elavad loomadega läbisegi, vaatlevad ja matkivad nende oskusi ning jõuavad nõnda sama kaugele, kui küünivad loomade instinktid -- lisaks selle eelisega, et kui iga loomaliik piirdub ainult talle omaste instinktidega, siis inimene, kel võibolla ühtegi päris oma instinkti polnudki, omandab need kõik ning võib tänu sellele süüa enamikku neist mitmekesistest toiduainetest, millest loomaliigid saavad kasutada ainult ühte või teist; järelikult on inimesel kergem elatist leida kui ühelgi muul loomaliigil. Need inimesed on lapsest saati kohanenud muutlike ilmadega, talvise pakase ja suvise leitsakuga, nad on harjunud väsimust trotsima ning peavad alasti ja relvitult kaitsma
enesele & liigile kasulikele elusäilitavatele tulemustele & vastupidise vältimisele" (Wilm, 1925) · Loomade käitumist põhjustasid instinktid, inimeste oma aga hing & mõistus. Seega pärineb Aquino Thomaselt kaks erinevat motivatsioonikäsitlust üks loomade, teine inimeste kohta · Loomade & inimeste käitumise põhjused näivad erinevad : loomade käitumine on mittetahtlik, seletub instinktidega, inimeste oma (moraalne) on tahte ja mõistuse kontrolli all (Descartes) Instinktid evolutsiooniteoorias · Darwin esitas seisukoha, mille järgi loomade & inimeste füüsilised omadused & käitumine on tingitud bioloogilisest olemusest. Viimane on aga loodusliku valiku tõttu evolutsiooni käigus muutuv : liigid, kelle ehituses-käitumises on evolutsiooniliselt kasulikke omadusi, saavad paremini hakkama keskkonnatingimustega kohanedes ja paljunedes, kasutute omadustega liigid hääbuvad.
mõiste, mis käsitleb erinevaid tunnuseid; liik on mõiste, mille teda teistest eristav tunnus on tuletatud liigituse põhitunnusest ja seega on teatud mõttes selle allikani tagasi viidav. /…/ Kui eelklassikalist õigusteadust iseloomustas loomuõiguslikele printsiipidele tuginev käsitlus, siis klassikalise õigusteaduse jaoks oli olemas vaid kirjeldatav ja korrastatav loodus, mis on varustanud inimesi sotsiaalsete instinktidega (paaritumisinstinkt, järglaste eest hoolitsemise instinkt, omamisinstinkt) ja võimega neid instinkte oma grupi siseselt rahulikult teostada. Sellist klassikalist loomuõigust (ius naturale) kirjeldab Inst. 1, 2, pr: Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. Nam ius istud non humani generis propium est, sed omnium animalium, quae in caelo, quae in terra, quae in mari nascuntur. Hinc descendit maris atque feminae coniugatio, quam nos
juba mujal olen selgitanud, võiks võrrelda kristalli struktuuri süsteemiteljega, mis tahkudes tekitab konkreetses vedelikus kristallilise struktuuri, kuigi tal enesel materiaalne eksistents puudub. See ilmneb esmalt spetsiifilises viisis, mille järgi paigutuvad ioonid ja molekulid." (JUNG 1986:13) Teisisõnu - kõigi inimeste anatoomia on üles ehitatud sarnase (arhetüüpse) skeemi järgi, olenemata inimese soost või rassist. Jung selgitab, et siin leidub sarnasus ka bioloogiliste instinktidega. Nende olemasolu organismis ei tõesta miski enne, kui nad konkreetsel moel avalduvad. Jungi nägemuse kohaselt on erinevaid arhetüüpe sadu. Mõned neist on lihtsalt sagedamini avalduvad. Nende hulka loeb ta ka ettekujutuse Jumalast, mis on levinud pea kõikjal ning millel siis samuti peab olema teadvustamatuses mingi tekitaja. Ka mitmeid kristlikes dogmades formuleeritud kujundeid peab Jung arhetüüpseteks. Hea ja kuri on arhetüüpsed mõisted, kuna neid kehastavaid tegelasi leidub
psühholoogias isiksuse kujundamisega Ajaloost · Sajand tagasi toetusid teadlased eelkõige instinktide teooriale Freud, Thorndike, Dewey, McDougall ehk inimkäitumine tuleneb kaasasündinud instinktidest · Nt usklikkust on tingitud neljast instinktist: uudishimu, alandlikkus, hirm ja kaitse- või vanemainstinkt · Mitte ainult psühholoogid ei uurinud instinkte, vaid ka sotsioloogid nad leidsid, et kultuurilised erinevused on samuti seotud kaasasündinud instinktidega · Alles hilisemad uuringud laste seas tõestasid, et instinkidega ei ole võimalik inimese omadusi ja käitumist seletada · Kaasaegsed teadlased leiavad, et sotsialiseerumine on sõltuv nii kaasasündinud bioloogilistest teguritest kui ümbritsevast keskkonnast: kultuurist ja ühiskonnast. · Nt inimene õpib rääkima siis, kui temaga räägitakse ja väliskeskkond seda soosib, kuid selleks peavad olema kaasasündinud eeldused: häälepaelad, kõriehitus, aju jms
auahnust, saagi- ja saamaisu." (Päevaleht) "Või kui ta otseselt ei sõitnud mammona reel, siis teenis ta kõige tagurlikumaid musti bandesid." (Uus Eesti) "Nende "mustasajaliste" lohede kõrval triumfeeris aga veel üks liik ajakirjandust, mille vaderiks oli vanglavend Aleksander Veiler, kes kunagi ei väsinud uhkeldamast oma kollase ajakirjanduse kuninga tiitliga. Rahvaleht ja Esmaspäev olid lehed, mis äritsesid kõige odavamate ja labasemate instinktidega ja mageda sensatsioonikõdiga." Jms. Ajalehtedest kadusid kirikuteated, surmakuulutused, perekonnateated. Ka õnnetused ja kõik mittepoliitilised sündmused pidid olema kodanlik kõmu, mis nõukogude ajakirjanduses ruumi ei leidnud. Usu ja kiriku vastu kirjutati täiesti valimata sõnadega. Sisuliselt muutusid ajalehed kuivadeks propagandabülletäänideks. Nõuti, et ükski rida ei tohi olla apoliitiline. Kirjastuskeskus ehk Glavlit määras iga ajalehe
annaabi.ee 
