Jõudes sisulise poole juurde, siis teater on kõigepealt seltskondlik sündmus, läbi aegade on see olnud koht, kus publiku ette tuuakse aktuaalsed ühiskondlikud sündmused ja probleemid. Kuigi võib öelda, et see teatri soov ühiskonnale midagi anda ja õpetada on jäänud samaks, on repertuaarivalikus suured erinevused antiikajal põhinesid Vana-Kreekas etendused müütidel, rääkides rahvale olulistest väärtustest, käsitleti moraaliprobleeme, rõhutati positiivseid omadusi ja innustati inimesi n.ö õigesti elama; Vana-Roomas muutus teater pigem meelelahutuslikuks kohaks, palju rohkem rõhku pandi inimeste lõbustamisele, hakkati näitama miime, trikke loomadega ja veriseid võitlusi gladiaatorite vahel, inimesi ei huvitanud moraaliprobleemid, nad tahtsid tsirkust (ja leiba). Tänapäeval on teatreid ja etendusi lugematult, igaüks võib soovi korral leida endale meelepärase alates lasteetendustest,
aktivistid ette suurejoonelise mittevägivaldse kodanikuallumatuse, kus suurearvulised mustanahaliste grupid käisid istumas segregeeritud kohvikutes, teatrites jne. Tulemuseks oli muidugi arreteerimine, ent juba järgmisel päeval lunastati need õpilased annetustel kogutud rahadega välja, ning sama aktsioon jätkus. Peagi liitusid liikumisega ka mitteõpilased. Boikoteeriti poode ning asutusi, kus oli segregatsioon kasutusel, ning innustati ka valgeid seal mitte käima. Sama teguviis hakkas toimuma kümmnetes teistes USA linnades, ning majanduslik surve poodidele ning asutustele oli niivõrd suur, et pärast mõne suurema ärimehe ning poliitiku väljaütlemist segregatsiooni vastu muudeti üldsuse survel seadused, ning mustanahalised said võrdsed õigused valgetega. Kindlasti oli ja on praegugi segregatsiooni pooldajaid, ent tänapäeva ühiskonnas ei ole nad enam tõsiseltvõetavad. See näide illustreerib
Demokraatlikud liikumise ei olnud enam vaid Eestlastele vaid sinna kuulusid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSV liidu demokratiseerimine. Jõuti järeldusele ,et eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le memorandumi , milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist ja N vägede väljaviimist. - Lääneriikidesse jõudis see alles 1974. Lääs ei reageerinud aga oma tegevusega innustati väliseestlasi tegutsema. 1960. loodi pagulaste ühistööna org. BATUN( Baltic Appeal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜRO-le saadetud memorandumi elluviimist. BATUNi tegevus aitas kaasa sellele ,et ka 1970 aastal ei tunnustanud Lääneriigid Balti riikide okupeerimist. 1975. saavutati väike pingelangus kuna Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku-ja koostöönõupidamise lõppaktile( NSVL kirjutas ka alla!) ning loodeti et nüüd hakkab
Vabrikud tootsid praaki. Kujuneb välja kvaliteedi märk. Rasketööstusel suur maht sõjatööstusel, kuna toimus ülemaailmne võidurelvastumine, sotsialistid ja kapitalistid võitlesid, külm sõda. Kuna kodanikel lasus töökohustus puudus tururegulisatsioon. Põllumajandus- sundkollektiviseerimine. Oli keelatud eraomand. Talupoegadest said kolhooside liikmed. Esimestes kolhoosides ei makstud tööraha, vaid saadi normipäevi. Kolhooside tootlikkus on väike. Innustati talupoegi ülejääke riigile andma. Talupoegadelt konfiskeeritakse vili. 1932-33 Suur nälg. Teatud Venemaa osades esines kannibalismi. Selle tulemusena suri 4 miljonit inimest. Ukrainas jäid osad piirkonnad inimtühjaks. Näitamaks oma tugevust veeti vilja välja. Maal oli küüditamine ja kulakute likvedeerimine (1929-1933) Siberisse viidi 9 miljonit kulakut. Majanduskriisis süüdistati kulakuid. Pärast 1932 aastat talupoegade vastupnu lõppes. 1937- 93% kolhoosides, 1932- 67,4%
Nad võeti rahva seas üsna soojalt vastu, kuid neil leidus ka vastaseid. J. Sütiste kritiseeris neid 1940. aastate keskel oma artiklis ,,Meie uusromantika pärapoeesia", kus nimetas arbujaid ,,närbujateks". Selles lähtuvalt sai kirjandusajakirjast Varamu nende põhiline kritiseerija. Sõpruskond veetis tihti koos aega, lugedes üksteisele oma värsse, kommenteerides neid ja jagades soovitusi. Seda tehti üksteist mõjutamata, igat luuletajat innustati täiustama talle omaseid jooni. H. Talvik kuulus lisaks arbujatele ka Eesti Kirjanikkude Liitu ja Kammiseppade liitu, kuhu kuulusid veel nt P. Viiding ja O. Kangilaski [5]. Sõprusest arbuja Betti Alveriga kasvas Talvikul välja armastus. Nad abiellusid 1937. aastal- vaikselt, tunnistajateks vaid A. Oras ja P. Viiding. Ka pidu ei toimunud. Nad elasid algselt Tartus, väikeses kahetoalises korteris. Paar aastat hiljem, 1940.ndate
8 Viimne suur muutus oli Crotonville õppekeskuse arendamine. Selle eesmärgiks oli uute ideede otsimine, kaasates kõiki töötajaid. Algas pidev töötajate koolitamine, kes olid sobilikeks juhtideks ning hakati arutama kõikvõimalikke ideid. Seal oli igal inimesel võimalus või isegi kohustus tulla välja mõne uudse ideega ning siis võimalus seda kaitsta, kartmata et halb idee tooks ka kehvad tagajärjed. Pigem innustati mõtlema ning suhtlema erinevate valdkondade esinadajatega ning altminekuid hinnati rohkem, kui üldse mitte proovimist või siis arutlusest mitte osavõtmist. 5 Jack Welch’i juhtimisfilosoofia. 5.1 Ausus „Ausaks jäämine on aidanud mind läbi hea ja halva. Kuigi mõni inimene pole minuga ühel nõul olnud – ning alati ei pruugi mul ka õigus olla-, võib ta vähemalt kindel olla minu otsekohesuses ja aususes. Ausus on aidanud mul luua paremaid suhteid klientidega,
1940ndate 2.pool ja 1950ndad 1960ndate 2.pool Võitluse Võidelda järjest enam maad võtva Võitlus valitseva reziimi vastu. eesmärk kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi Põhirõhk demokraatial. omaksvõtmise vastu. Võitluse Lendlehed, relvade kogumine, Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide meetodid ulatuslikud repressiivmeetmed, poole ning oma tegevusega innustati väliseestlasi osaliselt ennetav tegevus. aktiivsemalt tegutsema. Liitlased, Eesti-keskne - metsavennad Eesti NSV reziimivastased püüdsid kontakti saada koostöö NSVL-is tegutsevate teisitimõtlejatega, osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks NSVL-i demokratiseerimine.
Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud. · Arbujalikud luuleväärtused, B. Alver Arbujad- romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Arbuma tähendab nõiduma, ennustama. Innustati jätkama luuletajate omaseid jooni. Ühiseks eesmärgiks oli luule vormiräius, keelelise väljenduse puhtus. Püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Kõrgelt hinnati kunsti, milles pidavat peituma nii ilu kui ka tõde. Tähtsaks pidasid individuaalsust ja vaimset iseseisvust. Iseloomulik oli arbujatele endise Eesti idealiseerimine. Eeskujuks klassikud (Puskin, Baudelaire). Põhiline riimiskeem a b a b. B. Alver oli koos H
Liikumise eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandiumi, milles nõuti Eesti taasiseseisvumist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Pöördumine jõudis alles 1974. aastal. Lääneriigid ei reageerinud sellele eriti(nagu ka teistele väikeriikidele), aga mõju oli kindlasti näha. Näidati püüdlikkust demokraatia poole ja innustati väliseestlasi. Aasta 1960 lõpuks loodi Balti pagulaste poolt BATUN, mis hakkas taotlema ÜRO-le saadetud memorandiumi elluviimist. BATUN aitas omakorda kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist ka 1970. aasta alguses. Edu saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. Alla kirjutas ka NSV Liit. Selle pärast hakati lootma, et Moskva hakkab inimõigusi rohkem jälgima
küsimus. Liikumise eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandiumi, milles nõuti Eesti taasiseseisvumist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Pöördumine jõudis alles 1974. aastal. Lääneriigid ei reageerinud sellele eriti(nagu ka teistele väikeriikidele), aga mõju oli kindlasti näha. Näidati püüdlikkust demokraatia poole ja innustati väliseestlasi. Aasta 1960 lõpuks loodi Balti pagulaste poolt BATUN (Baltic Appreal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜRO-le saadetud memorandiumi elluviimist. BATUN aitas omakorda kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist ka 1970. aasta alguses. Edu saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. Alla kirjutas ka NSV Liit. Selle pärast hakati
materjalidest. Lõpuks on saanud kokkusobitatud kontrollrühm mingi erilise kohtlemise osaliseks. Järelvaatlus ja testimine, mis korraldati kodus kolm kuud hiljem, näitasid eelkõige, et juhenditel, mis anti lapsevanematele eksperimendi esimesel päeval, oli olnud oluline mõju. Emade käitumine erinevates kohtlemisrühmades erines mitte ainult tähendusrikkalt, vaid lausa silmatorkavalt vastavalt orientatsioonile, mis neile anti eksperimendi algul. Veel tähtsam, nende emade lapsed, keda innustati olema vastuvõtlikud oma lapse algatuste suhyes, ilmutasid kõrgemaid uuriva käitumise tasandeid, kui mistahes teine rühm ning tõenäoliselt eelistasid nad uut objekti sellele, mis oli juba tuttav. Beebid õppisid ka kiiremini võimalikkuse ülesande puhul. Pange tähele, et vastavalt teise teesile hõlmas kõige edukam eksperimentaalkohtumine katsealuseid tegevusse, mis nõudsid algatust ja vastastikust mõjutust oma keskkonnaga. Veel enam, selline
*Demokraatlikutel liikumistel osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSVL demokratiseerimine. *1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandiumi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, NSV vägede väljaviimist jm. *Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole ja väliseestlasi innustati aktiivselt tegutsema. *Balti pagulaste ühistööna loodi 60ndatel organisatsioon BATUN (Baltic Appeal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜROle saadetud memorandumi elluviimist selles maailmaorganisatsioonis. BATUNi tegevus aitas kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnustanud 70ndate alguses Balti riikide okupeerimist. *1975 kirjutati Helsingis alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) lõppaktile, ka
annaabi.ee 
