· Võimalus kaasata ettevõtte väliselt kogemustega spetsialiste VÕIMALUSED: · Tööjõukulude kokkuhoid · Efektiivsem töö · Tegevuse laiendamine vabanenud tööjõu arvelt NÕRKUSED: · Töötajate vähene motiveeritus · IT-osakonna vähene kogemus (nt uus programm) · Eelneva kogemuse puudumine (know-how) OHUD: · Planeeritust kallim projekt (IT arendused) · Üleautomatiseerimine · Inimfaktor (inimpotentsiaali ülehindamine) Projekti eesmärke võivad ohustada: · Ebasobiv lahendus/ programm · Finantsressurss tuleb suunata mujale (nt ootamatud vajadused) · Kaardistatavate töötajate vastutegevus Riskid: Risk: Ebareaalsed ootused tulemuste suhtes (hinnatakse üle) Oht: Oma võimaluste ja võimete vähene rakendamine- projekt ei anna soovitud tulemust Vastumeede: Kõikide etappide süvaanalüüs enne projekti teostamist
· Teadmiste ja oskuste hindamiseks töötatakse välja vajalikud standardid · Standardite aluseks on teostatavad tööoperatsioonid · Eeldab töötajatele pideva, tööülesannetega seotud koolituse andmist 11. Tegevuste juhtimine · Organisatsiooni kui terviku tegevuse parandamine · ühtne arusaamine organisatsiooni eesmärkidest · tegevusplaanide (tulemusplaanide) väljatöötamine · inimeste oskuste arendamine, töörahulolu suurendamine jne. - inimpotentsiaali rakendamine · konstruktiivse koostöö ja avatud suhtlemise kujundamine juhtide ja alluvate vahel · objektiivne tegevuste hindamine, tagasiside andmine töötajatele · eesmärkide saavutamise seostamine palgaga 12 Töötajate hindamine · Mitteametlik e. informaalne hindamine (toimub pidevalt igapäevase töö käigus) · Formaalne e. süsteemne hindamine (perioodiline protseduur, mis viiakse läbi kindlate reeglite
o Uurimis ja arendustegevuse alane toetus o Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF): o Pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse o Tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse o Tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse o Võrdsete võimaluste tagamine tööturul o Töötajate kohanemine majanduslike muutustega o Tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine o Haridus ja koolitussüsteemide tugevdamine o Inimpotentsiaali tugevdamine Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF): o Põllumeeste sissetulekute toetamine o Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele o Uute tegevusalade soodustamine maal o Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine o Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine o Maapiirkondade infrastruktuuri arendamine Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)(Keskkonnaprojektid, transpordi-infrastruktuuri projektid)
Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee, inimpotentsiaali korrastamise ja kujundamise mehhanism, sotsialiseerumise süsteem. Väärtuslik on vaid kvaliteetne üldharidus. Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks. Vastavalt on muutunud ja muutuvad ühiskonnas nii avalikud kui ka latentsed eesmärgid, tegutsemise printsiibid ja kriteeriumid. Haridus ei ole see, mida õppekava ette näeb. Haridus ei ole õppekavaga ette nähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses
Mõtestatud haridust on selgem põhjendada ning selgitada ja siduda reaalse eluga. 1 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 1 Juba 1916.a. väitis Dewey, et kuna elamine tähendab kasvamist, tähendab haridus tingimuste loomist edasisteks õpinguteks. Haridus ei tohiks lõppeda kooli lõpetamisega. Kooli ülesanne on kindlustada hariduse jätkamine läbi inimpotentsiaali avamise kasvuks. Kooli edukaim väljund on luua tingimused, et inimesed oskaksid ja sooviksid õppida elust enesest. Dewey oli ka üks esimesi, kes sidus hariduse probleemide lahendamise oskuse ja vajadusega (Dewey, 1916).2 Seega ei ole elukestev õpe uus mõiste. Ka Eesti ühiskonnas on elukestev õpe igapäevaselt kasutusel olev termin. Nii haridus- kui ka töövaldkonnas on jõutud arusaamiseni, et õppimine toimub alati ja igas olukorras, see on protsess, mis ei lõppe kohustusliku
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eesmärgid: pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse; tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse; tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse; võrdsete võimaluste tagamine tööturul; 8 töötajate kohanemine majanduslike muutustega; tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine; haridus- ja koolitussüsteemide tugevdamine; inimpotentsiaali tugevdamine. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) Põllumeeste sissetulekute toetamine Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele Uute tegevusalade soodustamine maal Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine Maapiirkondade infrastruktuuri arendamine Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)(Keskkonnaprojektid, transpordi-infrastruktuuri projektid)
RAAMPROGRAMMI kontekstis (1998-2002): 1. Elukvaliteet- ja ressurside korraldus 2. Kasutajasõbralik infoühiskond (IST) 3. Konkurentsivõimeline ja säästev majanduskasv (GROWTH) 4. Energia, keskkond ja keskkonnasäästlik areng (Energy, Environment and Sustainable Development - EESD). Horisontaalprogrammid: 1. Euroopa Ühenduse teadustegevuse rahvusvahelise positsiooni kindlustamine 2. Innovatsioon ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) kaasamine 3. Inimpotentsiaali arendamine ja sotsiaal-majanduslik uurimistöö Kasutajasõbraliku Infoühiskonna programm (IST) jaguneb 4-ks suuremaks erinevaid uurimis- ja arendustöö teemasid katvaks tegevusvaldkonnaks. Neile lisanduvad laiemad, kogu programmi läbivad teemad, mis on avatud pikema-ajalise sihiga projektidele, lisaks toetus üle-euroopalistele uurimisvõrkudele ja kaasnevad meetmed. Süsteemid ja teenused kodanikele
teenuse raames, · hinnata eesmärgi saavutamist, vajadusel korrigeerida tegevusi. MÕTTED,KÜSIMUSED,ETTEPANEKUD 7 Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad: · Humanism kui oluline sotsiaaltöö arengu mõjutaja. · Sotsiaaltöö kujunemist on mõjutanud humanistlik inimkäsitlus ja humanistlik eetika, mille kohaselt on inimene kõige alus. Seetõttu peab humanism oluliseks inimpotentsiaali väljakujundamist, inimese kogemusi, tema isiksuse kasvu, enesetoestust, samuti inimese väärikust, tema õigusi ja vabadusi ja täiuslikkuse saavutamise tahet (Kreem 1995, 102). · Humaanismi kesksed põhimõtted: · Inimene kui väärtus · Inimese mitmekülgne areng · Inimolemuse teostumine tema parimal viisil · Ära tunda ja kanda hoolt selle eest, mis on inimesele parim Humanismi mõjud:
Tavapärased motivatsioonisüsteemid toetuvad reeglina vajadustele kui motivaatoreile. Sellised motivatsioonisüsteemid on organisatsioonile üsna kulukad. Kui töötaja leiab rahulduse konkreetsele vajadusele, teadvustub selle asemele kohe uus. Nii ei ole töötaja rahul ka siis, kui saab motivaatori osaliseks. Parem on ehitada motivatsioonisüsteem üles töötajate isiklikele eesmärkidele (Alviste 2002). Inimpotentsiaali tuleb rakendada nii, et inimesed areneksid ja maksimeeriksid oma tööpanust. Igale töötajale tuleb leida sobiv töö, mis vastaks tema võimetele ja potentsiaalile. Liidri ülesandeks on leida inimeses peituv potentsiaal ja võimekused. 26 Ta peab looma tingimused, milles töötajad suudavad töötada edukalt ning julgustama neid osalema probleemide lahendamisel, neid ise püstitama ja pakkuma oma lahendusi. 1.7 Liidristiilid
Nagu Seneca oli rääkinud kahest riigist, nii oli ka tagakiusatud kristlastel kaks riiki, üks oli vaimne, kus neil oli igavene elu, teine oli maine, ajutine ja madal. Kristlikud voorused olid vastandandlikud Aristotelese voorustele. Kristlus ei ülistanud eesmärkidena omaette teadusi, kunsti, filosoofilist tarkust, Aristotelese jaoks oli julgus oluline voorus, sellest kristlus ei öelnud midagi. Uhkust mõistis Aristoteles väga positiivselt (hea elu tähendas inimpotentsiaali realiseerimist, uhkus oli osa inimesest), kristlastele oli see kõige tõsisemaks patuks. Kristlaste põhivoorusteks olid alandlikkus ja kuuletumine Jumala käskudele. Inimene ei tohi olla enam enesekeskne, vaid peab keskenduma Jumalale. Vana-Kreekas ülistati egoismi (inimese enda õnne), kristluses altriusmi. Esimestel sajanditel kiusati kristlasi taga, sest nad ei võtnud osa riigireligiooni riitustest, mis olid formaalsed ning mida järgisid pea kõikide teiste religioonide esindajad
(nt kreeka või rooma filosoofia, hinduism, konfutsianism, budism või kristlus) on pea võimatu puht sisulise analüüsi läbi tuvastada. Erinevus eetikas väljendub eelkõige vormis usk inimese ja pettumus inimeses, kuid nagu eelpool öeldud, väljendus selline erinevus juba vana-rooma mõtlejate seas... Uhkust mõistis Aristoteles väga positiivselt (hea elu tähendas inimpotentsiaali realiseerimist, uhkus oli osa inimesest), kristlastele oli see kõige tõsisemaks patuks. Kristlaste põhivoorusteks olid alandlikkus ja kuuletumine Jumala käskudele. Inimene ei tohi olla enam enesekeskne, vaid peab keskenduma Jumalale. Vana-Kreekas ülistati egoismi (mitte radikaalse omakasu või omahuvi vormis, vaid inimese hea elu hästikorraldatud inimeste ühiskonnas), kristluses altruismi. 4. sajand Roomast sai nii poliitiline kui ka religioosne autoriteet
-ne 19. Põllumajandusliku tootmise mitmekesistamise alused. Muutusi maapiirkondades tuleb soodustada, aidates talupidamistegevusi põllumajandusväliste tegevuste abil mitmekesistada ning põllumajandusväliseid sektoreid arendada, suurendada tööhõivet, täiustada põhiteenuseid ja teha investeeringuid, muutes nii maapiirkonnad atraktiivsemateks, et peatada maapiirkondade sotsiaalse ja majandusliku allakäigu ning rahvastikukao tendentse. Samuti on sellel osas vaja suurendada inimpotentsiaali. Meetmeid, millega mitmekesistada maapiirkondade majandust: i) mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamine, ii) toetus mikroettevõtete loomiseks ja arendamiseks, eesmärgiga soodustada ettevõtlust ning arendada majanduslikku terviklikkust, iii) turismiga seotud tegevuse toetamine, iv) looduspärandi kaitse ja haldamine, selle kvaliteedi parandamine, mille eesmärgiks on majanduse püsiv areng;
annaabi.ee 
