Australopithecus Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Ta tundis ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Homo habilis Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt
kaevamiseks. Küttimiseks kasutati puunuiasi ja käe- päraseid viskekive. Liha lõikamiseks kasutati tervaid kivikildusi. Sirgeinimene (Homo erectus) Ligikaudu 1,5 miljonit aastat tagasi arenes välja sirgeinimene. Tema rüht oli muutunud paremaks ja selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma. Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes
1.2-1.4 pikk Neil esines suguline erinevus välimuses Tundis end puu otsas paremini kui maal Ei osanud tööriistu kasutada rohkem kui tänapäeva gorillad Olid taime toidulised. Leopardid ja hüäänid jahtisid neid. Homo Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid. Eeldatavalt on Homo perekonna vanus 2,5 miljonit aastat ja põlvneb mõnest australopiteegi liigist Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Ta arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi, lahknedes perekonnast Australopithecus. Võrreldes viimase esindajatega oli tal väiksemad purihambad ja suurem peaaju. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Neandertallane Arenes välja u. 150 000 aastat tagasi Euraasiasse asunud püstisest inimesest.
nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja sirgeinimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertaallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertaallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Nad matsid oma surnuid spetsiaalsetesse haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. Tarkinimene (Homo sapiens) ja tark tarkinimene (Homo sapiens sapiens) Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest arvatavasti umbes 500 000 aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 000 aastat tagasi on osa neist sealt välja rännanud ning aegamööda asustanud kogu Euraasia, tõrjudes sealt välja neandertaallased. Ta on hiljem asustanud ka Ameerika ja Austraalia. Tänapäeval veel täpselt teadmata põhjusil on tarkinimene jagunenud kolmeks rassiks: valged ehk europiidid Euroopas, kelle hulka kuuluvad ka kaasaegsed eestlased;
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased
kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. NEANDERTALLASED NEANDERTALLASED Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga
• Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru? • Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12). • Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära? • Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab? • Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi- ja interdistsiplinaarne arheoloogia • Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne Eesti puhul: alates mesoliitikumist Kuidas määratleda muistist? • Esineb arheoloogilisi leide, inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte); • Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju
3. oligotseen alg u 34 milj a tagasi Teine periood ehk neogeen jaguneb kaheks: 1. miotseen alg u 24 milj a tagasi 2. pliotseen alg u 5 milj a tagasi Kvaternaar jaguneb: 1. pleistotseen alg u 2 milj a tagasi Jääaeg 2. holotseen alg u 10 000 a tagasi, jääajajärgne aeg, kestab ka praegu 11 Inimese arenemisega seotud probleemid ja arusaamad Inimene kuulub imetajate klassi, hominiidide sugukonda, Homo perekonda. Inimene kuulub esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Inimlaste sugukonnas ainult üks liik inimene. Primaadid pärinevad ühisest esivanemast umbes 70 miljonit aastat tagasi. Tegid läbi pika arengu, mille käigus osa liike suri välja, teised säilusid ja muutusid. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut nimetatakse hominisatsiooniks. Inimese arengu määrasid evolutsioonitegurid: 1
kromosoomistiku Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x). 39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond? Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid
Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei
Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. Hieroglüüf- Sõna hieroglüüf tuleb kreeka keelest ja tähendab „püha märki“. See on kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna. Egiptuse hieroglüüfkirjas oli 750 erinevat märki ning seetõttu oli selle õppimine väga keerukas. Homo sapiens- umbes 100 000 aastat tagasi ilmunud tänapäevainimesed. Homo sapiens tähendab ladina keeles „tark inimene“ HARPUUN – Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi. Lihtne harpuun koosneb kiskudega teravikust ja varrest, mis on kinnitatud nööri või trossi otsa. Selliseid harpuune liigutati tavaliselt käsitsi. Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada
või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige Universumi enda olemasolu. Joonis 16 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli 17 Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises
või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige Universumi enda olemasolu. 16 Joonis 15 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
