elusorganisme imiteerivad masinad. Seda sama ei saa öelda ühegi teise looma kohta. Ükskõik missuguse uluki või lojuse näiteks võtta , ei tee ükski neist kübetki kahju , vaid pigem kasu. Mõtlematu tarbimine toob kaasa hulgaliselt probleeme. Illustratsiooniks tooksin tõelise prügikasti see täidetakse erinevate ülejääkidega ja lõpuks , kas poisikeste poolt tahtlikult või täismehe poolt tahtmatult põlema süüdatakse. Prahikonteiner on keskkond , mida inimlapsed alatasa kõiksuguste ebavajalike asjadega koormavad, kuni ükskord saab küllastumisel piir ja meid ümbritsev hävib taastamatult , justkui tuleleegis. Üks kõige aktuaalsemaid probleeme on kasvuhooneefekt. Atmosfääri soojenemine kujutab endast tõsist ohtu tervele maakerale. Liustike sulamise tagajärjel tõuseb maailmamere tase ning madalamad alad ujutatakse üle, selle ja Maa keskmiste temperatuuride üldiste muutustega kaasnevad ulatuslikud kõikumised eri piirkondade kliimas
Kadunud oli ka lootused kunagi ära lennata lõunamaa sooja päikese kätte jne. Ei hoolitud enam häist kommetest, ilust ja sugukonna puhtusest. Kui kunagi olid tegelased ilusad ja uhked siis aeg oli teinud nad vanaks ja kaodanud ära nende ilu. ,,Kõik pahed olid alanud päevast, mil sõjariistus mehed hakkasid ringi luusima." ,,Olid ajad ja rõõmud! Kuid siis tulid uued, jubedad päevad." ,,Kuhugi ei tohtinud enam minna, igal pool seisid tihedad okastraadid, aiad ning inimlapsed." ,,Polnud enam kõrgeid ideaale, mõtisklusi igavesti haljendavaist nurmedest,püüdmisi vabusse metsadesse." 1.2.2 Peategelane oli Kerill-Kerkerill. ,,Kunagi olid ta kuldsed suled tookord sädelenud- punased,rohelised ja kollased-ja saba tõusnud uhkelt püsti kui loogas vikerkaar.Hari oli olnud punane kui taeva õhtused leegid, kannused teravad kui murtud klaas!" Kunagi, kui ajad olid veel ilusad oli Kerill-Kerkerill väga lugupeetud. Ta käis terves mõisas
"Mõtlemine määrab inimese suuruse." Blaise Pascal Inimesele iseloomulik on väljendada end mõtetes. Kui meid ei nimetataks ,,homo sapiensiks" ehk mõtlevaks inimeseks, oleks maailm tühi koht, lihtsalt eksisteerimiseks loodud pinnas. Elaksime instinktiivsetel meetoditel ja kuuluksime samasse klassi kuhu loomadki ning võitleksime ellujäämise nimel kiskjalikult, jahtides saaki. Ilma mõtlemiseta ei tuleks inimlapsed maailmas kuidagi toime, vaid sureksid lihtsalt välja. Väljaarenenud aju annab inimesele kätte tee, kuidas kontrollida oma tunge ja luua midagi uut ning sellega päästa end mingil määral kõikvõimsa looduse eest. Kas mõtlemine annab kätte võtme, mis avab kõik uksed või jätab nii mõnegi neist suletuks? Inimesed mõtlevad, tajuvad välismaailma ning reageerivad sellele väga paljude omavahel ühenduses olevate närvirakkude abil
Inimahvidel on õpitud käitumisviise kümneid (Aafrika eri paikade simpansid erinevad teineteisest lausa kultuuriti). Inimesed on ainsad, kel on keerukas märkide süsteem, mis on peamine kultuuritraditsiooni edasikandja- keel (kuid ka targemad ahvid suudavad ära õppida erinevaid märke ja kogunu sadu viipekeele märki, mida nad ka kasutada oskavad). Keele ja märkide abil kujundab inimene ümber oma mälu,mõtlemis kui ka psüühilised funktsioonid. On teada juhtumeid, kus inimlapsed on üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata ning see on jätnud tugeva jälje nende vaimsele arengule (Aveyroni metsik poiss). 1.6 Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia Rahvapsühholoogia algab keelest, mida me kõneleme. Iga keel kaardistab vaimumaailma omamoodi ehk maailma erinevad keeled annavad erisuguse pildi asjadest, mida meeltega tajume (kuigi igas teadaolevas keeles on sõnad, mis tähistavad pindade värvust, pole nende
ning pehmelt valgustatud ruumis. Laps ilmutab soovi õppida kohe sünnist alates. 4. KIINDUMUS Füüsilise küpsemisega paralleelselt toimub esimestel eluaastatel isiksuse põhiareng. Lapsed on emotsionaalselt ja sotsiaalselt temperamendi tõttu väga erinevad, seda kohe algusest peale. Mõnikord on need varajased omadused terveks eluks määratud, teinekord aga muutuvad lapsepõlve ajal tohutult. Inimlapsed ellujäämises täielikult sõltunud täiskasvanutest. Sõltuvussuhete kaudu tekib paratamatult mingit liiki kiindumus. Kiindumuse põhidimensioon on turvalisus. Läbi on viidud võõra situatsiooni uurimused ja nende tulemuselt kujunes välja kolm reaktsioonitüüpi: 1. Turvaline 2. Ebaturvaline 3. Ärev Aluspõhja elule loob turvaline kiindumus.
See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud embrüo kaheks jagunemisega. Folliikel, millest munarakk ovuleerus, ei lõpeta munarakust vabanemisega veel oma eksistentsi. Follikul kujuneb ümber kollaskehaks, mille ülesandeks on toota kollaskehahormoone e gestageene. Gestageenide toimel algab emaka limaskesta näärmetes
kaudu rahu leidnud. Kuid millise hinnaga see on saadud ning kas see võimaldab leida tõelist väljapääsu ummikust? Autori käsitluses on religioosne rahukontseptsioon pettus, samaväärne «Pillimeest» läbiva kujundiga ilusast, kuid võltsist ja petlikust inglilumest. Ruuben ei ole võimeline muutuma panetunud vegeteerijaks, petlikus rahus olesklejaks, ta eelistab sellele mõtleva ja juurdleva aju enesepiinu. Kirjaniku probleemiteadvust on köitnud just need sassis inimlapsed, kes südamerahust ilma jäänud. Autor oma inimesekontseptsioonis jõudis väikeste romaanide piires Sven Voore taolisest küllaltki üheplaanilisest skeemist probleemse ja keeruka inimeseni, kelles hea ja kuri eksisteerivad koos. Probleemitus, südamerahu, lihtne hea olemine -- sellel on Vetemaa loomingu kontekstis miinusmärk peal, nende näol on tegemist vaid illusiooni, enesepettuse või lohutava valega.
hiinstinkt on võitluskihuga lähedalt seotud. On jõutud järel- kaitsekilp. dusele, et mainitud võitluskihk nõuab aeg-ajalt mahalaadi- mist. Noored rebased, karupojad, aga ka inimlapsed mürgel- davad ja maadlevad tihti isekeskis (sõbralik võitlus). Sel juhul on selgelt tegemist võitluskihu mängulise mahalaadimisega. Agressioon ja võitluskihk vallandavad üleoleku- ja rahuldus-
masturbeerima. Mõlemad eelistaksid pigem täiesti kogenematut ja ebameeldivat partnerit. Satanistliku mõttelaadi järgi on parem tegeleda perfektsete fantaasiatega, kui laskuda mitte midagi pakkuvasse suhtesse teise isikuga. Masturbeerides kontrollib inimene täielikult kogu olukorda. Illustreerimaks vaieldamatut fakti, et masturbeerimine on täiesti normaalne ja tervislik tegevus, tuleb väita, et kogu loomariik praktiseerib seda. Ka inimlapsed järgivad oma loomulikke instinkte seni, kuni nende vagad vanemad neid rikkunud pole. On kurb tõsiasi, et seksuaalne süütunne kandub muutumatuna üle vanematelt lastele. Päästmaks meie lapsi nende vanemate ja vanavanemate haiglasest seksuaalsaatusest, tuleb mineviku perversne moraalikoodeks sellisena avalikustada, nagu ta oli: pragmaatiline reeglite kogu, mis meid punkt-punktilt järgides hävitaks! Kui me ei vabasta end nüüdisaegse
Need märgid tähendavad mingeid asju või mõisteid. Nad peaksid oskama neid mingites konkreetsetes situatsioonides ära kasutama. Kultuur mõjutab inimese psüühikat. Seda on eriti hästi näha siis, kui inimene ei ole kokku puutunud keelega ja on üles kasvanud ilma keelt tundmata. Kuid sellist katset ei tohi paraku keegi korraldada, sest see pole kuidagi eetiline. Kuid maailmas on olemas juhtumeid, mille korral on inimlapsed üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata. Ajalugu teab jutustada umbes 50 piisavalt hästi kirjeldatud juhtu- mit. Inimkeelest puudu jäänud laste psüühika olid väga kahjustada saanud. Näiteks keele puudumise tagajärjel jääb inimene ilma sellisest informatsioonist, mis inimühiskonnas on muidu saadaval just keele vahendusel. Keele puudumine kahjustab äärmiselt tugevalt just inimese vaimset arengut. Sellepärast, et just keele abil saab kujuneda inimese mälu,
Need märgid tähendavad mingeid asju või mõisteid. Nad peaksid oskama neid mingites konkreetsetes situatsioonides ära kasutama. Kultuur mõjutab inimese psüühikat. Seda on eriti hästi näha siis, kui inimene ei ole kokku puutunud keelega ja on üles kasvanud ilma keelt tundmata. Kuid sellist katset ei tohi paraku keegi korraldada, sest see pole kuidagi eetiline. Kuid maailmas on olemas juhtumeid, mille korral on inimlapsed üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata. Ajalugu teab jutustada umbes 50 piisavalt hästi kirjeldatud juhtu- mit. Inimkeelest puudu jäänud laste psüühika olid väga kahjustada saanud. Näiteks keele puudumise tagajärjel jääb inimene ilma sellisest informatsioonist, mis inimühiskonnas on muidu saadaval just keele vahendusel. Keele puudumine kahjustab äärmiselt tugevalt just inimese vaimset arengut. Sellepärast, et just keele abil saab kujuneda inimese mälu,
Need märgid tähendavad mingeid asju või mõisteid. Nad peaksid oskama neid mingites konkreetsetes situatsioonides ära kasutama. Kultuur mõjutab inimese psüühikat. Seda on eriti hästi näha siis, kui inimene ei ole kokku puutunud keelega ja on üles kasvanud ilma keelt tundmata. Kuid sellist katset ei tohi paraku keegi korraldada, sest see pole kuidagi eetiline. Kuid maailmas on olemas juhtumeid, mille korral on inimlapsed üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata. Ajalugu teab jutustada umbes 50 piisavalt hästi kirjeldatud juhtu- mit. Inimkeelest puudu jäänud laste psüühika olid väga kahjustada saanud. Näiteks keele puudumise tagajärjel jääb inimene ilma sellisest informatsioonist, mis inimühiskonnas on muidu saadaval just keele vahendusel. Keele puudumine kahjustab äärmiselt tugevalt just inimese vaimset arengut. Sellepärast, et just keele abil saab kujuneda inimese mälu,