olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja lõpetades riigiga. (Kiris, 2012, lk 8.) Riigiteooriad 1990-ndate aastate alguseks välja kujunenud riigiteooriate põhiseisukohtadest annab hea ülevaate Eesti Haldusjuhtimise Instituudi poolt kirjastuses Külim 1995. aastal välja antud eesti keelde tõlgitud Patryk Dunleavy ja Brendan O`Leary teos „Riigiteooriad. Liberaalse demokraatia poliitika“. Selles teoses esitatud ülevaadet peetakse oluliseks, sest vaja on mõista kuidas meie poliitiline süsteem toimib
I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 2 Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 3 Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis; Kultuuri ülesehitus 2 II. Kultuuri tuum Väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/ halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. Kuidas kultuuritüüpe uurida? 1 Nn ideaaltüüpide meetod, mille abil luuakse
antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis; 38 Kultuuri ülesehitus 2 II. Kultuuri tuum väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. Geert Hofstede 39 Kuidas kultuuritüüpe uurida?
sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; kangelased:elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; rituaalid:pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis; 12. Organisatsioonikultuuri mõjutavad tegurid kultuur, käitumine, hoiakud, väärtused 13. Organisatsioonikultuuri tüübid Psühhiaatriline lähenemisviis Dramaatiline- Tunnete ülepaisutamine ja ülereageerimine. Otsustatakse aimduste ja tunnete alusel ning ettevõtmised on heitlikud ja riskantsed. Tegevusel puudub siht. Ei eristata olulist ja ebaolulist. Depressiivne Lootusetuse ja abituse meeleolud
eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi, ilma selleta ei ole võimalik saavutada inimeste ühist eesmärgistatud tegevust. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigiga ja samastatakse seda riigivõimuga, kuid sotsiaalne võim oli omane juba ka riigieelses ühiskonnas, mis oli natuke siiski erinev riigivõimust. Riigieelses ühiskonnas oli juba sotsiaalne võim olemas, mis oli omane erinevates vormides ühiskondlikutele organisatsioonidele ja inimkooslusele, alates perekonnas ja hõimudest ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja ka poliitiliste ühendustega. Võrreldes riigivõimuga oli riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus lihtsam. Võib väita, et riigieelses ühiskonnas tuldi enda ehk ühiskonna juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonnas oli võim pealikul, kes oli valitud sugukonnakaaslaste poolt kas siis teadmiste, oskuste või muude kogemuste põhjal
pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur ja mood. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast, õigest), mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine, M. Rokeach'i väärtuste skaala. 3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. Esmased ja teisesed keeled. Semiootika Sotsioloogiline teooria: sümboliline interaktsionism. Osalusvaatlus. Etnometodoloogia. 4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine
pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast, õigest), mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine, M. Rokeach'i väärtuste skaala. 3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. 4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse
Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 2 .� Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 3 .� Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis; Kultuuri ülesehitus 2 .� II. Kultuuri tuum .� Väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks – mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. Kuidas kultuuritüüpe uurida? 1
Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi
võõrastele arusaamatuks; · kangelased:elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; · rituaalid:pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis. 11. McKinsey mudel McKinsey 7-S mudel, mis toob ettevõtte juhtimise olulise aspektina välja seal töötavate inimeste väärtuste ja ettevõtte kui organisatsiooni väärtuste tasakaalustamise. 12. Deal-Kennedy organisatsioonikultuuri tüpoloogia Zeus e võimule orienteeritud (kujundiks ämblikuvõrk) püüab domineerida oma
nautida ja selle asemel tegutsevad nad kogu päeva aktiivselt – mängivad või suhtlevad teiste laste või täiskasvanutega. Mõnede majandusajaloolaste arvates olid eelisolukorras kuiva kliimaga madalike jõeorukultuurid, kus äärmiselt kõrge tootlikkusega põllumajandus sõltus laialdasest niisutussüsteemide võrgustikust. Probleem – ellujäämine klimaatiliselt raskes piirkonnas – surus ühel territooriumil tegutsevale inimkooslusele peale hierarhilise struktuuri. Säärane ühiskond oli sunnitud investeerima oma keerulisusesse. Tsivilisatsioon sai Mesopotaamia kõrbelistes tingimustes kanda kinnitada üksnes tänu suurte inimhulkade ühistegevust eeldatavatele irrigatsioonitöödele. Kõrbesse rajatud kanalivõrk ja selle loomist võimaldanud riik olid seega silmanähtavalt ja käegakatsutavalt tulusad. Ent kasvanud keerulisusel oli ka oma kulu – osa
(Kiris, 2012, lk 156 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja lõpetades riigiga. (Kiris, 2012, lk 8.) 157 Riigiteooriad 1990-ndate aastate alguseks välja kujunenud riigiteooriate põhiseisukohtadest annab hea ülevaate Eesti Haldusjuhtimise Instituudi poolt kirjastuses Külim 1995. aastal välja antud eesti keelde tõlgitud Patryk Dunleavy ja Brendan O`Leary teos ,,Riigiteooriad. Liberaalse demokraatia poliitika".
annaabi.ee 
