EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine).
Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas? Võime mõtestada maailma mõistusest lähtuvalt, eritleda seda semiootilise analüüsiga, konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et selline uurimine kogub vaid metaandmeid erinevate inimkultuuri avalduste kohta, eemaldudes ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria
Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). Marcel ise ütleb, et ta on oma filosoofia põhimõteteni
kuna kõik inimesed on religioossed ja kõik inimesed vähemalt mingilmääral mõtlevad, siis ei ole võimalik sellisel viisil sellele küsimusele vastust leida. Kui me lahendame seda kui süllogismi, ja võtame esimeseks eeldusteks, et kõik inimesed on religioossed ja teiseks eelduseks, et kõik inimesed mõtlevad, siis järelduseks on, et ka religioossed inimesed mõtlevad. Minu arvates kuuluvad seega mõtlemine ja religioossus lahutamatult inimeseksolemise juurde ja kumbki neist ei välista teist ega kutsu ka teist kuidagi esile. Seega, küsimusele, kas religioon soodustab või takistab mõtlemist ehk kas ta avardab mõtteid või tapab neid, vastuseks oleks, et ta ei tee mitte kumbagi. Siiski, mingi seos religiooni ja mõtlemise vahel nagu oleks, seda ei saa ka päris eitada, ning seetõttu, ma üritaksin pigem vastata küsimusele kuidas religioon ja mõtlemine vastastikku
Seda me teha ei saa. "Minu keele piirid," võtab Wittgenstein kokku, "osutavad minu maailma piiridele." Traditsiooniline filosoofia teeb Wittgensteini käsitluses läbi range ülevaatuse. Suuremalt jaolt osutub filosoofia lootusetuks ürituseks rääkida sellest, millest rääkida ei saa, sest ta püüab kirjeldada seda viisi, kuidas ta ise kirjeldab seda, mida ta kirjeldab. Suur osa traditsioonilisest filosoofiast puudutab oleva põhijooni, väärtuste olemust, elu mõtet ja inimeseksolemise üldist tähendust. Suur osa filosoofiast on paremal juhul tohutult ebamäärane ega järgi sugugi põhimõtet "mida saab välja öelda, saab öelda selgesti". 8 See tähendab, et filosoofia püüdlused on määratud nurjumisele. Traditsiooniline filosoofia osutub keele väärkasutamiseks - on püütud rääkida asjadest, millest rääkida ei saa. Meil kas on sobiv mõiste keeles juba olemas või siis me ei suuda isegi
Ema Teresa on öelnud: ,, Kui ma saaksin oma elu osast alata, siis teeksin ikka täpselt sedasama. Ei ole suuremat rõõmu kui jagada vaestega nende saatust ja jumalaarmastust. Varandus mind ei huvita, sest ma tean, et olen Jumala armastuse killuke ja täiesti tähtsusetu instrument. Slummides töötatud aastate jooksul olen kogenud, et just kõige vaesemad teavad kõige paremini, mis on inimväärikus. Nende peamiseks probleemiks ei ole mitte rahapuudus, vaid see, et neilt on võetud inimeseksolemise õigus, armastus" (Kurg, 1998: 102). Ema Teresa jõud tulenes tema usust. Nunnaordu realiikmena on ta saanud tulevikulootuste eestkostjaks kõigile inimestele. Kord vaadanud Ameerika ajakirjanik pealt, kuidas ema Teresa peseb leeprahaiget, ja nentinud:"Midagi niisugust ei teeks ma miljoni dollari eest ka mitte." Ja ema Teresa vastanud: ,,Raha eest ei teeks seda minagi. Ma teen seda jumalaarmastuse pärast ja selle haige pärast, kes kannatab". (Sichtermann, 2004: 252).
Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). 15. Eksistentsialism M. Heidegger Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetsele situatsioonile. Ühine on õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõistuseeelsest ja mõistuseülesest vabadusest. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?)
*) Töö on vaid paratamatu pahe, orja seisund. Töö tuleks niipalju kui võimalik elust väljatõrjuda. Tänu moodsale tehnikale on see tänapäeval ka võimalik. -) Tehnilise ajastu meeletus seisneb aga selles, et tänu moodsale tehnikale elu tempo üha kasvab. -) Kusagil mujal ei töötata nii suure tempoga kui industriaalmaades. Masinad ei tohi seista, kaubandus ei tohi stagneeruda jne. -) Kui seda süsteemi vaadelda aga inimeseksolemise seisukohast, siis on see täiesti irratsionaalne. Töö ei väärista inimest vaid imeb selle tühjaks. -) Tõeline inimene pole niisiis homo faber vaid HOMO LUDENS. Inimene on oma olemuselt mängiv olend. Ta on nautiv indiviid. Ta peab olema "vaba oma vabas ajas". Just siin on ta tema ise ja võib toimidavastavalt oma tahtele. -) Marcuse astub koos teiste neomarksistidega üleüldiselt kehtiva teadusidee vastu. -) Teadus on vaid üks ühiskonna funktsioone
* Usk inimese poolne hoiak üleloomuliku suhtes (sõltuv hoiak inimene tahab end sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist.
Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · Laiemas mõttes on tegemist õigustega, mis kuuluvad igale üksikisikule tema inimeseksolemise tõttu, sõltumata tema kodakondsusest, soost, rahvusest, usust, keelest vms. Õigused tulenevalt sellest, et need kuuluvad inimestele. Rõhutatakse seda, et nende kuulumine ei tohi sõltuda kodakondsusest, soost jne. Kuid ajaloost näeme, et ikka piiratakse selle järgi, kuhu gruppi inimene kuulub, nt abiellumise puhul. · Inimõiguste kontseptsiooni kirjeldamine on keeruline, sest piir õiguse ja poliitika, samuti tegeliku ja
Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimese teadvuse tunnused: 1. võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd" survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtelise iseseisvuse. 2. eesmärgilisus.(Endel Tulvingu arvates on aja (sh tuleviku) teadvustamine inimeseksolemise võtmeküsimusi.) 3. ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. (kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega
Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimese teadvuse tunnused: 1. võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi „siin ja nüüd“ survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtelise iseseisvuse. 2. eesmärgilisus.(Endel Tulvingu arvates on aja (sh tuleviku) teadvustamine inimeseksolemise võtmeküsimusi.) 3. ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. (kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega
annaabi.ee 
