Röntgenülesvõte Vaba gaas kõhukoopas Peen-ja jämesoole "peeglid" Sonograafia sapipõiepõletik, pankreatiit Angiograafia kahtlus mesenteriaalisheemiale KT Laparotsentees Laparoskoopia Ravi 1. Intensiivravi 2. Antibiootikumid 3. Kirurgia Preoperatiivsed abinõud Infusioonravi AB Monitooring: hemodünaamika, biokeemia Põiekateeter Nasogastraalaspiratsioon Vajadusel abistav ventilatsioon Varegrupi määramine Operatiivse ravi eesmärgid Peritoniidi põhjuse likvideerimine Infektsioosse materjali eemaldamine (sh lavaaz) Tüsistuste ärahoidmine (dreenid) Sekundaarse infektsiooni vältimine (säästev operatsioonitehnika) Sepsise kontroll Keskjoone lõige va varane piirdunud peritoniit Proovid bakterikülvide jaoks Kontamineerunud ja nekrootilise materjali eemaldamine, Põhihaiguse ravi Paremad ajutised stoomid Haave mitte sulgeda primaarselt Planeeritud relaparotoomia Peritoneaalne lavaaz > 3l sooja isotoonilist lahust Mitte lisada lahusesse AB
aneemia, kasvupeetus • Diagnoosimine: Põletikumarkerid ja raua av näitajad veres, Calprotectin roojast, spetsiifilised autoantikehad verest, endoskoopia (Crohnii tõve kahtlusel nii gastro-kui koloskoopia), kapselendoskoopia Haavandiline koliit endoskoopial (koloskoopia) Hirschsprungi tõbi röntgenkontrastuuringul (irrigograafia) Kõhulahtisus e. diarröa lastel I • Kõhulahtisus kui seedetrakti haiguste sümptom on enamasti infektsioosse põhjusega (v.a. tsöliaakia, autoimm. põletikulised soolehaigused jt.) • Esimese kolme eluaasta jooksul põevad vähemalt kord seedetrakti infektsiooni pooled lastest • Haiglaravi vajavad ca 10 % diarröaga lastest Põhjused: • Viirused (rotaviirus, adenoviirus, Norwalki viirus) • Bakterid (Salmonella, Shigella- düsenteeria tekitaja) • Parasiidid (lambliad jt.) Kõhulahtisusega võib kaasneda oksendamine (gastroenteriit)
coli, Enterobacter spp., Klebsiella spp. tüvedesse. pärssides mitmesuguseid Kasutatakse uroinfektsioonide ravis, korduvate uroinfektsioonide bakteriaalseid ensüüme, profülaktikas, infektsioosse diarröa ravis. kahjustades DNA-d. antibiootikumid 4 mõmm :) 05/06
Organismi hapnikuvaeguse näitaja ja tähtis prognostiline marker hüpoksia korral Laktaadi sisaldus üle 9mmol/L surevus üle 90% Laktaadi tõus esineb ka kasvajate, pärilike anaeroobsete glükolüüsi ensüümide häirete, leukeemiate, lümfoomide jt seisundite puhul Laktaadi kuhjumist ja vere pH langust nimetatakse laktatsidoosiks (metaboolse atsidoosi vorm) Kasutatakse ka bakteriaalse meningiidi diferentsiaaldiagnostikas (laktaat liikvoris) ja infektsioosse pleuriidi kiirdiagnostikas (laktaat pleuravedelikus) Laktaat Laktaat plasmas P-Lac Täiskasvanud: vP <2,4mmol/L aP<1,6mmol/L Vastsündinud: vP<2,9mmol/L Laktaat Laktaat liikvoris CSF-Lac Ei ole seotud vere laktaadi kontsentratsiooniga Bakteriaalse meningiidi korral suureneb laktaadi produktsioon rakkude (leukotsüüdid) ja bakterite anaeroobse glükolüüsi arvelt Referentsväärtus: 1,1...2,4mmol/L
Kahtlust äratab nähtava põhjuseta tekkinud pikaajaline köha ja rögaeritus, mis ei möödu tavaliste ravivõtete toimel. Kopsuvähk võib esialgu areneda köhata, kuid köha on sageli tema esimene ja edaspidi intesiivistuv ja püsiv tunnus. Iseloomulik on kuiv köhatamine, mis erineb harilikust külmetushaigustele omasest köhast. Varem või hiljeb kaasneb köhaga rögaeritus. Selle omadused ( vahune, mädane) sõltuvad lisandunud infektsioosse protsessi laadist ja ulatusest. Aja jooksul ilmub rögasse veri kiudude või väheste hüüvetena. Neid võidakse mitte märgata ja veri avastatakse mikroskoopilisel uurimisel. Ilmne veriköha on juba laguneva vähi tunnus. Üks sagedamaid nähte on aeg-ajalt esinev vilistav heli hingamisel. Mõnikord vaevab neid hingeldus, algul lühiajaliste, hiljem järjest pikenevate ja süvenevate hoogudena. Valu rindkeres tekib siis, kui kasvaja areneb kopsu perifeersemas osas ja kaasnev põletik
kogu organismi!!! - Süsteemselt manustada ainult näidustuse olemasolul! · Reeglina mitte manustada glükokortikosteroide koos antibiootikumitega! - Steroidid pärssivad immuunsüsteemi steroid pärssib põletiku, antibiootikum toimib aktiivses paljunemisfaasis olevasse mikroobi, st steroidide foonil antibiootikumi toime nõrgeneb; põletiku tunnused küll kaovad, kuid bakter jääb alles, põhjustades infektsioosse põletiku uut ägenemist - Steroidi-antibiootikumi kombinatsiooni esialgne toimeeffekt on hea, kuid see võib viia eksiteele! Tuleb meeles pidada, et glükokortikosteroide saab manustada infektsiooni olemasolul ainult hädavajadusel!!! · Vastunäidustused - Tiined loomad (abordid, glükokortikosteroide kasutatakse ka abordi esilekutsumiseks) - Infektsioonhaigused - Diabeet - Luuhõrenemine - NEERUPUUDULIKUS
Biokeemilised näitajad, mida võidaks veel hinnata, on glükoos, amülaas, alkaalne fosfataas, triglütseriidid, kasvaja-markerid ja laktaat. Iga konkreetese näitaja kõrvalekalle normist võib olla viide võimalikul tekke põhjusele. Näiteks glükoosi kontsentratsioon peaks efusioonis olema seerumi väärtusega sama, kuid madalama väärtus võib viidata infektsioonile, kuid ka sellele, et patsient võib põdeda reumatoidartriiti. Laktaadi tase tõuseb infektsioosse pleuriidi või tuberkuloosi korral. Amülaasi taseme suurenemine viitab pankreatiidile, söögitoru ruptuurile või pahaloomulisele kasvajale. Alkaalse fosfataasi tase on tõusnud kahjustunud soolte korral. Infektsiooni kahtluse korral on vaja uurida antud analüüsimaterjali lisaks mikroorganismide suhtes. Analüüse võetakse ka rakkude loendamiseks. Normaalselt on vedelikus väikesel hulgal leukotsüüte, kuid mitte erütrotsüüte
dieeti järgivatel patsientidel, kellel diagnoositakse tegelikult tsöliaakia komplikatsioonid: haavandiline jejunoileiit või enteropaatiaga seotud T-rakuline lümfoom. Kui vaatamata range gluteenivaba dieedi järgimisele ikkagi haige vaevused püsivad, tuleb välistada eelkõige teised võimalikud kroonilist kõhulahtisust ning peensoole hattude atroofiat põhjustada võivad haigused. Kuigi tsöliaakia on küll kõige sagedasem hattude atroofia põhjus, võivad peensoole hatud kahjustuda ka infektsioosse gastroenteriidi (nt rotaviiruse), eosinofiilse gastroenteriidi, bakteriaalse ülekasvu, lamblioosi, isheemilise enteriidi, autoimmuunse enteropaatia, tuberkuloosi, Crohni tõve, troopilise spruu, Whipple’i tõve, Zollingeri-Ellisoni sündroomi, intestinaalse lümfoomi ja ka erinevate immuunpuudulikkuse vormide korral. 8 Tsöliaakia nahavorm Herpetiformsetdermatiiti nimetatakse alates 1991. aastast tsöliaakia nahavormiks
mõõtmed, ilma et see haigestunud inimest häiriks. Kahtlust peaks äratama nähtava põhjuseta tekkinud pikkaajaline köha ja rögaeritus,mis on tekkinud ilma nähtava põhjuseta ja mis ei allu tavalistele ravimitele. Kasvaja võib esialgu areneda ka ilma köhata, kuid köha on sageli tema esimene ja edasipdi intesiivistuv ning püsiv tunnus. Mõne aja pärast köhale lisandub ka rögaeritus, mille omadused (vahune, mädane), sõltuvad infektsioosse protsessi laadist ja ulatusest.Varem või hiljem kaasneb köhaga rögaeritus. Aja jooksul ilmub rögasse veri kiudude või väheste hüüvetena, mida inimene ei pruugi märgata. Ilmne veriköha on juba laguneva vähi tunnus. Üks sagedasemaid nähte on aeg-ajal esinev vilistav heli hingamisel. Mõnikord vaevab haigeid hingeldus, mis järjest süveneb. Valu rindkeres tekib siis, kui kasvaja areneb kopsu perifeersemas osas ja kaasnev põletik ärratab parietaalset pleurat
difuussed, hallikad poolläbipaistvad kolded. Dif.diagnoos – lindude leukoos (kriteeriumid leukoosi eritastamiseks – leukoos on vanematel ja välistunnuseid pole, kasvajad maksas ja põrnas). Diagnoosimine – koeproovid, nõreproovid; viiruse isoleerimine rakukultuuris või kanaembrüos, IFM, PCR, ELISA, NR antikehade määramiseks. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2-ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist
Enterobacteriaceae. G- fakultatiivselt anaeroobne pulk. Fermenteerib, on oksüdaas-. Kuivamisele vastuvõtlikuks muudab välismembraan. LPS koosneb O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st (endotoksiin). Epidemioloogia. Kõik Yersinia infektsioonid on zoonoosid, inimesed on juhuslikud peremehed. Looduslikuks reservuaariks rotid, oravad, jänkud, koduloomad. Haigust levitavad kirbuhammustused, otsene kontakt infitseeritud koega, inimeselt inimesel, kopsuhaigusega patsiendilt infektsioosse aerosooli sissehingamine. Y. enterocolitica levib kontamineeritud toidu ja vereproduktidega. Teiste Yersinia liikidega võib esineda kolonisatsiooni. Külmadel kuudel. Virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn • Antigeense faasi varieerimine (kihn K ja flagellumite H antigeenid on MO geneetilise kontrolli all, võivad ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest
taandarengut. Kuna antikehade teke nõuab teatud aja, siis kujuneb kaitsevõime nakkushaigustele mõne päeva kuni mõne nädala jooksul. Sellega peab arvestama ka vaktsineerimisel. Veelkord rõhutades – immunsus on organismi spetsiifiline kaitsevõime, mis kaitseb kindla haigustekitaja suhtes. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Organismi mittespetsiifiline resistentsus. See kaitsevõime on omane igale organismile veel enne kohtumist konkreetse infektsioosse teguriga. Ta on kaasasündinud omadus. Ta pole aga spetsiifiline konkreetse mikroobi (haigustekitaja) suhtes, vaid avaldub erinevate tekitajate suhtes. Mittespetsiifilise resistentsuse ehk vastupanuvõime loovad erinevad ained või süsteemid organismis. Nendeks on: 1. Mikroobide organismi tungimist takistavad barjäärid. Nendeks on maonõre happesus, nahal higi tänu happelisele reaktsioonile. 2
viirusega kontamineerunud sperma Reaktivatsiooni põhjustab: Stress, trantsport, superinfektsioon, poegimine, ravi kortikosteroididega VEISTE HERPESVIIRUS - 2 Umbes 6% ulatuses sarnaneb BHV-1- le( infektsioosse rinotrahheiidi/pustuloosse vulvovaginiidi tekitaja) Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 59 päeva. Mammiliit MAREKI HAIGUS Viirus põhjustab kodulindudel: o Lümfomatoosi o Neuropaatiat o Haiguse närvivormi kirjeldas esmakordselt Jozef Marek 1907.a. o Viirusel eristatakse kolm serotüüpi:
Hobuse ja veise seerum kaotab 25% SDH aktiivsusest külmutamisel. glutamaatdehüdrogenaas- (glutamate dehydrogenase-GDH) NAD on kofaktioriks glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioonis, tootmiseks alfa-ketoglutaraati ja ammooniumi. laktaatdehüdrogenaas- (lactate dehüdrogenaas- LDH) Koos kofaktori NAD'ga katalüüsib pöörduva püruvaadi oksidatsiooni r-(f)-laktaadiks. 12. Perikardiit- Perikardiit (percarditis) e. südamepaunapõletik Tavaliselt infektsioosse algupäraga. Veistel tuleb arvesse ka traumajärgselt infitseerunud perikardiit. Põletiku tõttu tekkiv eksudaat võib olla seroosne, mädane, ihhoroosne jne. Eksudaat takistab südame üksikute osade laieneminst diastolis väheneb verega täitumine, langeb löögimaht ja vererõhk. Tekivad venoosse staasi nähud, hingeldus. Südametamponaad südamepauna kogunenud vedelikust (verest) või ülerõhku põhjustavast
infektsioonile. Aeg-ajalt võivad abstsessid ilmestuda väliselt, sel juhul saab rakendada vaatlust, anoskoopiat, rektaalset palpatsiooni (kui valu lubab). Ravi: Kolde avamine (vajadusel narkoosis), antibiootikumravi kõrge riskiga patsientidele (esineb laialdane rektaalne või perianaalne flegmoon). 41. Anorektaalsed abstsessid ja fistulid. Kliiniline pilt. Diagnostika. Ravi. Abstsessid ja fistulid - sama infektsioosse protsessi ägedad ja kroonilised ilmingud, mida ei saa lahus vaadelda. Infektsioon saab tavaliselt alguse anaalnäärmetest, mis suubuvad anaalkrüptidesse. Areneb põletikuline mädane protsess, mis tekitab abstsessi. Lisaks banaalse põletikuga seotud anorektaalsetele abstsessidele võivad tekkida abstsessid ka Crohni tõve ja anorektaalse vähiga patsientidel. Pärast mädakolde paranemist kujuneb tavaliselt välja rektokutaanne fistul.
Replikatsioon. Viirus süljes initsieerib suu epiteeli infektsiooni, levib lümfoidkoe B-rakkudesse. Esineb epiteeli ja B-rakkude produktiivne infektsioon. Viirus põhjustab B-rakkude kasvu (immortaliseerib). T-rakud tapavad ja limiteerivad B-rakkude kasvu, olles nii infektsiooni kontrolliks vajalikud. Antikehade tähtsus on piiratud. Latentsus B-mälurakkudes, reaktiveerub, kui B-rakk aktiveerub. T-raku vastus (lümfotsütoos, lümfisõlmede, põrna, maksa suurenemine) põhjustab infektsioosse mononukleoosi sümptomeid. T- rakud muutuvad atüüpilisteks lümfotsüütideks, nimetatakse ka Downey rakkudeks. On põhjuslik seos immuunsupresseeritute lümfoomi, Aafrika laste Burkitti lümfoomi ja Hiina nasofarüngeaalse kartsinoomiga. Patogenees. Infitseeritutel kujuneb eluaegne kandlus, immuunsüsteem hoiab kontrolli all. Viiruse vähene paljunemine ja levik organismis on tõendatav seropositiivsete neeluepiteeli rakkudes. EBV immortaliseerib B-lümfotsüüte. Haigused.
annaabi.ee 
