2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste oodatav keskmine eluiga. 1997. aastal oli mehhiklaste oodatav keskmine eluiga 72 aastat. 20 aastat hiljem ehk 2017
2. Rahvaarv on jõudsalt kasvamas. Keskmiselt 21. sajandil iga viie aasta tagant on rahvaarv kasvanud üle 3 miljoni võrra. Prognoositakse rahvastiku tõusu ka edaspidisteks aastateks. Rahvaarv 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 Graafik 1. Madagaskari rahvaarvu muutumise graafik 3. Sündimus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 32,6. Suremus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 6,8. Loomulik iive: 32,6 - 6,8 = 25,8. Rändesaldo: 0. Rahvaarv kasvab jõuliselt tänu sündimusele, mis on palju suurem kui suremus. 4. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul vähenenud. Kui 1985. aastal oli veel 46, siis praegusel aastal on üldkordaja 33. 2030. aastaks prognoositakse sündimuse üldkordajaks 25. b) Keskmiselt sünnib lapsi 1 naise kohta 4,2
1122475 1000000 961305 0 Liibüa rahvaarv on aastast 1950 kuni praeguse ajani püsivalt ning stabiilselt kasvanud ja kasv toimub veel samas tempos edasi vähemalt aastani 2025. Rahvastiku kasvutempo on kergelt langenud, aastal 1950 oli see 3.10% ja aastaks 2025 on selleks prognoositud 1.21%. Aastatel 1970-75 oli selleks näitajaks koguni 5.01%. Võrreldes praegusega kasvab prognoositav kasvutempo kergelt (0.96%1.21%). 3. Liibüa loomulik iive ja rändesaldo Liibüa iive on viimase 20 aasta jooksul langenud. Aastal 1994 oli sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta 28, aga nüüdseks on vaid 18. Vastav arv on aastate jooksul vaikselt langenud ja teeb seda ka tulevikus, aastaks 2024 on ennustatud, et see arv on vaid 15. Sündide üldarv on langenu (1994 oli kokku sünde 125 000 ja aastal 2013 oli 112 000). Keskmine laste arv naise kohta on tunduvalt langenud, aatal 1994 oli ühe naise kohta lapsi 4.2, aga aastal 2013 oli see arv kõigest 2.1
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
1. a) Itaalias elab 61,680 122 inimest. b) Itaalia on oma rahvaarvuga maailmas 24. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab Prantsusmaal, Suurbritannias ja Tansaanias. d) Võrreldes Itaalia rahvaarvu teiste riikide rahvaarvuga, on Itaalia keskmise rahvaarvuga riik. 2. 3. Sündimuse üldkordaja Itaalias 2013. aastal oli 8.9. Suremuse üldkordaja Itaalias 2013. aastal oli 10. Loomulik iive -0.11% Rändesaldo 4.5% Itaalias kahaneb rahvaarv pidevalt, sest suremus kaalub igal aastal sündimuse üle ning loomulik iive on negatiivne. 4. Sündimus a) Sündimuse üldkordaja on jäänud samaks (9). Prognoos aastaks 2030 on see, et sündimuse üldkordaja langeb 1 võrra. b) Keskmiselt sünnib naise kohta lapsi 1.4. Viimase paarikümne aasta jooksul on see näitaja tõusnud 0,2 võrra. c) Antud regiooni riikidega võrreldes on need näitajad üsna madalad. Prantsusmaa sündimuse üldkordaja on 12, Šveitsis ja Sloveenias 10 ja Austrias sama, mis Itaalias (9)
xxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis.
Bangladeshi rahvastik ARVUTITUND Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Rahvastiku andmeid on erinevatel kodulehekülgedel ja sageli tulebki andmeid leida erinevatest allikatest, mida võibki kasutada. Soovituslikud allikad: The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
0.25 0.2 0.15 0.1 0.05 0 2013-2015 2015-2020 2020-2025 Prognoosi kohaselt langeb rahvastiku kasv päris palju, kuid ei jõua negatiivsesse. Sündimuse üldkordaja on sujuvalt vähenenud 18-nelt kuni 12-le. Tuleviku prognoosi kohaselt see jätkab langust kuni 10-le. Sündide üldarv oli languses kuni aastani 2006, mil ta langes 21 miljonilt 14 miljonini, siis ta hakkas tõusma kuni 16 miljonini ja prognooside kohaselt hakkab vaikselt langema, kuni aastal 2025 on see 13 miljonit. Keskmiselt lapsi naise kohta näit on väikses languses, prognooside kohaselt see peaks 0,1 ühiku värra tõusnud olema aastaks 2025. Kristen Kotkas 11.RE Keskmiselt sünnib Hiinas 1,5 last naise kohta. Ida-Aastiaga võrrelses on see pigem kõrge, sest enamikse riikides seal on see näit 1,3-1,4. Mõne erandina nt. Põhja-Koreas on see näit 2,0.
ARGENTINA ON RAHVAARVU SUURUSELT 32. RIIK MAAILMAS.ARGENTIINAGA ON RAHVAARVULT LÄESTIKKU NÄITEKS POOLA,ALGEERIA,UKRAINA JA KENYA.ARGENTIINA ON RAHVAARVULT UMBES KESKMISE RAHVAARVUGA RIIK MAAILMAS. 2. A)Rahvaarv on aastatega kõvasti suurenenud. B)Kasvutempo on vähenenud . C)Kasvutempo väheneb veelgi.Populatsioon suureneb. 3.Sündimus 2025 aastaks peak olema 15.Praegu on see number 19,seega sündimus väheneb. Suremus see vastu peaks 2025 aastaks olema 7,ehk siis sama mis praeguse seisuga Argentinas . Aastaks 2025 oleks loomulik iive seega 12 (19-7) .Praeguse seisuga on loomulik iive 8.Rändesaldo on praegu -0 ja 2025.aastaks peaks see olema 0. Iive püsib positiivne kindlasti sellepärast,et väljarännet praktiliselt polegi ning iive on
2% poole. Kuni 2011. aastani läheb välja see kasvutempo kõikumine 1,1.1, 1.2 ja 1.3 protsentide vahel. c) 2013-2015 on kasvutempoks määratud 1.1%. 2016-2020 a. arvatakse, et kasvutempo on langenud 1.0%-le. Langeb 0.1% võrra. Edasi, kuni aastani 2025 langeb veelgi 0.1% võrra 0.9%-le. 3. Analüüsige, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. · Aastal 2013 on sündimusi olnud 272 000 ja surmasid 156 000. Loomulik iive on ligikaudu 5.2 %0. · Rändesaldo on 6. · Austraalias on mõlemad (rändesaldo kui ka iive) positiivsed, mis tähendab seda, et sündimusi on rohkem kui surmasid ning inimesi tuleb rohkem juurde, kui lahkub. Just selle tõttu kasvab selles riigis rahvaarv. 4. Analüüsige põhjalikumalt sündimust ja suremust. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja viimase 30 aasta jooksul on langenud. 1986-1994 oli selleks 15(tuhande kohta), 1995-1997 oli 14, 1998-2007 oli üldkordajaks 13,
rahvaarv ainult tõusnud ja kui uskuda graafikut siis tõuseb ka edasi Kasvutempo on suhteliselt ühtlane, aga käesolevast aastast kuni aastani 2025 pidi tempo langema. Riigi rahvaarvu muutumise tegurite analüüs Suremus 1000 inimese kohta on 9,83, sellega ollakse maailmas 40.ndal kohal Sündimus 1000 inimese kohta on 10,73, millega ollakse maailmas 186.ndal kohal Rändesaldo 1000 inimese kohta on 3,1, ollakse maailmas 67.ndal kohal Rahvastik kasvab sest sündimus on suurem kui suremus. Loomulik iive 1000 inimese kohta on 0,9 Sündimuste põhjalikum analüüs Sündimuste üldkordaja 1000 inimese kohta on läinud 13 pealt 11
Kuid Ida-Saksamaal on kõige tihedamini asustatud Berliin, kus võib rahvasiku tihedus ulatutda üle 1000 inimese/ km². Saksamaal elab 74% kogu riigi rahvastikus linnades. 2007-2010 aasta perioodil on olnud see protsent muutumatu. 3. Analüüsige riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 19502025. Rahvaarv Joonis2: Saksamaa rahvvaarvu muutus 1950-2025 perioodil Allikas: Census Saksamaa rahvaarv on 1950-2025 aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Väiksed tõusud olid 1970.ndal ja 1990.ndatel, kui nõukogude liit lagunes ning inimesed tulid oma kodumaale tagasi. Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4
mõjutab selle piirkonna suurt asustustihedust. Linnad Ulaanbaatar ja Erdenet on ainsad Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 1 piirkonnad, kus asutus on tihedam maailma keskmisest või ligilähedane maailma keskmisele. 70% Mongoolia rahvastikust elab linnades, viimaste aastate jooksul on linnastumine Mongoolias kasvanud. 3. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950–2025 Mongoolia rahvastik on aastatel 1950-2025 jõudsalt kasvanud, kuni 1990.ndateni oli rahvaarvu kasv aasta aastalt aina suurem. Nõukogude Liidu lõpuga lakkas ka rahvaarv nii kiiresti kasvamast, kuid on sellest ajast saati siiski pidevalt pisut suurenenud. Praegu hakkab Mongoolia rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2
Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks. Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv
1995 17,975,634 2000 19,053,186 2005 20,232,346 2010 21,515,754 2015 22,751,014 2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab
30,508 51,912 Rahvaarv Joonis 2. Kameruni rahvaarv 1950-2025, 2050. (miljonites) 1.3. Rahvaarvu kasvamist ja kahanemist mõjutavad tegurid Riigi ja regiooni (Kesk-Aafrika) sündimus ja suremus 1000 elaniku kohta on suhteliselt sarnane, seega rahvaarvu kasvavad või kahandavad tegurid on enam-vähem samad. Maailmaga võrreldes on aga sünde peaaegu kaks korda vähem, surmasid natuke vähem 1000 elaniku kohta. Sellest võib järeldada, et maailmas on sünde soodustavad tegureid vähem – inimesed on haritumad, keskenduvad karjäärile, naise vanus esimesel sünnitamisel on kõrgem (CIA andmete järgi Kamerunis ~19a, maailmas ~27) (1).
rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi,
Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma. Rahvastiku üldiseloomustus Rahvaarv
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
on 2,7 ruutkilomeetri kohta. Austraalia lähimad naabrid on Indoneesia, millle rahvastiku tihedus on 131,1 ruutkilomeetri kohta. Ja Uus-meremaa, mille rahvastiku tihedus on 16,3 ruutkilomeetri kohta. Sisemaal on rahvastiku paiknemine väiksem. Austraalia kagu osas on rahvastiku paiknemine suurem. Arvatavasti sellepärast, et Austraalia kirde osa on elamustingimuste poolest parem ja seal on suuremad linnad. Austraalia keskosas on tühermaa, kus on elutingimused halvemad. Rahvastik on kogunenud ookeani ümber. Soolis-vanuseline koosseis Austraalia keskmine eluiga on 78 aastat. Rahvastik on Austraalias vananev. Vananev on see selletõttu, et 15-64 aastaseid inimesi on kõige rohkem ja 0-14 aastaseid kõige vähem ja sellest saab järeldada, et rahvastik on vananemas 0-14 aastaseid: 18,6% (mehi 2,026,975 /naisi 1,92 3,828) 15-64 aastaseid: 67,9% (mehi 7, 318,74 3/ naisi 7,121,61)
Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel
üle 65 miljoni inimese võrra. Kooskõlas rahvaarvu suurenemisega suureneb ka rahvaarv ühe km² peal. b) Aastast 1950-1975 langes kasvutempo 2.36% pealt 1.92%-ni. 1976-1980 oli järsk kasv, kui 1.92% pealt tõusis see 2.86%-ni ning seejärel 1981-1985 lausa 3.21%-ni. Peale seda on kasvutempo langenud. 2015 aasta kasvutempo on 1.90%. c) Prognooside järgi langeb 2025 aastal kasvutempo 1.50% peale. 3. Loomuliku iive ja rändesaldo analüüs SÜNDIMUS a) Viimase 20 aasta jooksul on sündimuse üldkordaja langenud. Aastatel 1996-2005 oli see stabiilselt 26-27 vahel, kuid 2009-st saati on see hakanud langema ning 2015 aasta sündimuse üldkordaja on 23. Tulevikuks, aasta 2025-ks prognoositakse sündimuse üldkordaja langust lausa 19 peale. (arv/1000) Sündide üldarv kasvas aastast 1996-2014, kuid 2015-st aastast on see langema hakanud
Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3. Rahvastik ja asustus Keeruline on öelda, kui palju elab täpselt Andides inimesi. Küll aga on Andides mitmeid suuri linnu ja kolmandik kõigist Lõuna-Ameerika inimestest elab Andides (Andes, 2016). Rahvaarv on languses, sest laste arv naise kohta on pidevalt vähenenud. Kui 1960. aastatel saadi selles piirkonnas veel keskmiselt 6-7 last naise kohta, siis eeldatavalt on 2060. aastaks see number langenud juba alla 2 lapse (vt Joonis 2). Rahvaarvu püsimiseks on aga
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema. Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid
Suurbritannia rahvastik Anna Mari Tamm/11a Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. a) Suurbritannias elab 2011.aasta juuli seisuga 62 698 362 inimest. b) Rahvaarvult on Ühendkuningriik 22.kohal maailmas. Seega on Suurbritannia puhul tegu keskmise riigiga.
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2
Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasvama , ning jääb taas stabiilseks samal kümnendil . Kusjuures kasvutempo piir, kus ta stabiilseks jääb , on 7 võrra väiksem ,kui täna . vaata joonist 1 Oletatavasti edasine tabel näitaks meile samuti umbes 40-50 aasta möödudes taas langevat
Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net
Kõige rohkem eksporditakse Argentinas toiduained ja loomasööta.Eksporditava kauba protsent on 2004-2008 aastase seisuga tõusnud 49,8%, ning enamik sellest kaubast läheb Hollandisse ja Hispaaniasse.Teiseks suurimaks eksport kaubaks on taimsed ja loomsed 6 rasvad/õlid.2004-2008 aastase seisuga on toiduainete protsent kasvanud 44,6%.Enamik kaubast läheb Hiinasse 20,9% ja Indiasse 8.9%.Nagu ülal toodud tabelist näha, siis on kõik tooted ekspordis kasvanud.Pealmised riigid kuhu eksporditakse on Hiina, Brasiilia ja Hispaania. Import muutused, turul Peamised import tooted Muutused vastava toote Peamised riigid, kust impordis 2004-2008 %-des imporditakse algaasta suhtes Rongid ja trammid 32,9% Brasiilia 61,2%,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
