Ma vaatan, ei sõna ma ütleda saa, mu süda on õnne täis ja lõpmata. Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor. Nii taevaste üle ja taevaste all kohab lauluhääl. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis. Ta peegel säras kuldses värvivoos ja kastekullal hiilgas iga roos. Kevadehommik, mis naeratad sa ? Ta lauluga tõusis ülesse - kevade on meie ees !
Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Must lagi on meie toal! Selles luuletuses räägib ta isamaa vaesusest, et tol ajal oli kõik väga raske. Palju on juttu Eestimaa läbielamistest, missugune oli olukord siin veel mitmeid aastaid tagasi. On üle elatud pärisorjus, mitmeid sõdasid ja Liiv kardab, et midagi taolist on taas tulekul. Näind palju pisaraid, nuttu,
Juhan Liivi aastaajad Kevad Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. --- Suvi Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama!
· "Väike luuleraamat" (1969) · "Sinuga ja sinuta" (1989) · "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet · "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet · "Ööl on üheksa poega"(1996) · "Mu kallis Liisi"(2000) · "Kümme lugu" (1893) Luule Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos,
Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos,
tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. Kevadest kirjutas Liiv tundeliselt, kirjeldades kevade saabumist ning selle kaunidust. Üheks näiteks toon katkendi luuletusest "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Liivi loomingust ei puudu loomulikult ka suvi ja talv, kuid mida ma nii palju ei kohanud kui eelnevalt nimetatuid. Samuti Kirjutas ta palju luuletusi ka isamaast, mis olid väga kurvad ja sünged. Ülekõige, vist isegi rohkem kui oma oma haigust, vihkas Liiv enda luulet
Liirila! ("Päikese tõus") Väga suurt rolli mängisid Liivi luules ka aastaajad. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust luuletuses "Üks suvepäev". Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud näiteks luuletuses "Maikuu hommik", kirjeldades selle tärkavat loodust ning kaunist ilu : Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis; ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme õhu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.
Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvasta- sid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus “Hommik” räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasid ühes- koos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. „Must lagi on meie toal!“ Selles luuletuses räägib ta isamaa vaesusest, kus oli kõik väga raske. Palju on juttu Eestimaa läbielamistest, missugune oli olukord siin veel mitmeid aastaid tagasi. On üle ela- tud pärisorjus, mitmeid sõdasid ja Liiv kardab, et midagi taolist on taas tulekul. „Näinud palju pisa- raid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu.“
APRILL 6 Sulalumest seisab vaher, laubal raagus oksakahl. Koore all tal liigub mahe, mahe, läbipaistev mahl. Kerge pole teha tal vist mahla mullast jürikuul. Öösiti veel härma talvist okstele toob kõle tuul. Südapäeval aga ärkab vahtrasüda: on Aprill! Lõhnast aimad: kuskil tärkab esimene sinilill! Leelo Tungal MAI HOMMIK 7 Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, - mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Juhan Liiv JALKA MMI KUU 8 selle aasta juuni rõõmude algallikas minu jaoks on ümaralt jalgpallikas nüüd jalgpallikujulise õuele teen puuriida
Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.
Koidula kujutas kevadet kui saabuvat kuningat ja samamoodi kasutas Liiv isikustamist: "eluvaimud lehvitavad: / kevade on meie ees." või näiteks " lahti iga lille silm, / järvel lained helendavad,". Kevad ei tähenda alati ainult rõõmu ja õnne. Sel ajal võivad inimestes tekkida ka paljud teised tunded. Mai hommik Juhan Liiv Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme õhu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.
" 2.1. Aastaajad 2.1.1. Kevad Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. 2.1.2. Suvi
ja luulekatkendi. Aastaaja luuletused Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.
On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. AASTAAJAD KEVAD Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu. Liiv on sõnastanud varakevade ootusrikast eelaimust ("Üks märtsihommik udune", "Tume vaikus karjametsas", "Tulen, tulen!") ja õitsemisrõõmu ("Noor kevade meilt läbi sõitis") Mai hommik Üks märtsihommik udune Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Üks märtsihommik udune, Kõik linnud hõiskasivad üheskoos soos puude all hämarus. ja kastekullal hiilgas iga roos, Ja pooles ringis kaugele mis mururinda rikkalikult toitis. käib metsapalistus. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, Ja väli kaetud lumega, ta peegel säras kuldses värvivoos teed sulad, poriga. ja nagu hingas pehme ohu hoos, Nii kaugele kui näed sa
jaoks. 2.1. Aastaajad 2.1.1. Kevad Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.
” 2.1. Aastaajad 2.1.1. Kevad Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest “Mai hommik”. Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, – mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.
Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. Muidugi ei ole puudutamata jäänud ka teised aastaajad, kevade saabumist ja kevadet kirjeldas Liiv tundeküllaselt ja jutustas ka selle kaunidusest. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Suve tulekut ja olemust annab Liiv hästi edasi oma mitmeosalises luuletuses ,,Üks suvepäev". Talveluuletustes maalib Liiv meile pidli klassikalistest Eesti maastikest sel aastaajal ja oma tundeid ja mõtted on ta samuti neisse luuletustesse sisse põiminud, nukramatel hetkedel
annaabi.ee 
