ÜLEVAADE EESTIS ILMUVATEST AJALEHDEDEST Nimi: Postimees Keel: eesti Hind: 12.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev Kodulehekülg: www.postimees.ee Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TVkava, ilu ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu ja plaadiuudiseid, värvikaid
Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806. Tänapäevaks on palju uusi ajalehti juurde tekkinud, kuid samas ka neid kadunund ning mõningad hoopis kokku liitunund ja teinud uue ajalehe. Ajalehed on muutund ka veebiversioonideks, kust saab sama infot, kuid kiiremini ja tasuta. Nimi: Postimees 1 Keel: eesti Hind: 12.00 krooni Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev Kodulehekülg: www.postimees.ee Lühiülevaade: Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Ta on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid.
Eesti meediasüsteem ja meediaksutus 2.loeng Perioodika- väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis
· Uudisena kirjutatud tekstid (infoagentuuride lood, pressiteated, uudised) 9. Avalik ruum (ÕPIK) 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) (TERA, ÕPIK) Difarmatsioon- on mõne isiku, asutuse kohta häbistavate asjaolude avaldamine Eetikakoodeks- erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK) Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid Ajakiri Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad Suunitlus- üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio
põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Eetika normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes. Difamatsioon (halba avalikuks tegema, laimama) mõne isiku, asutuse vm kohta häbistavate (ka tõele vastavate) asjaolude avaldamine. 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited TRÜKIAJAKIRJANDUS e PRESS Ajalehed: · ilmumissagedus päeva või nädala · levik üleriigiline või piirkondlik · sisu üldloetav või erialane · käsitluslaad kvaliteet või tabloid Ajakirjad: · ilmumissagedus nädala, poolkuu, kuu või kvartali · suunitlus üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega või temaatilise suunitlusega RAADIO · avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Klassika, Radio 4
ulme muutnud tegelikkuseks" Ergastusreziimist olenevalt: Kestev laseri kiirgus(alalis ehk pidevlaser) hetketi ilmuv laseri kiirgus (välk- ehk impulsslaser) perioodiliselt välgutav kiirgus plinklaser Laseritüüpi iseloomusta b tema kiirguse lainepikkus(ed), koherentsusaste, polariseeritus, laseri kiire lahknemisnurk, kiirgusvõimsus või välke kestus, energia ja ilmumissagedus, kasutegur mõõtmed Eri spektrialal kiirgust genereerivaid lasereid nimetatakse ka genereeriva kiirguse järgi: Iraser on infrapunalaser, evaser on ultraviolettlaser, raser või xaser on räntgenikiirguse gasser gammakiirguse laser Aktiivlaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedel- ja tahkislasereid. Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma: Objektide mõjutamine laserkiirgusega: Teabe hankimine ja töötlemine, teabe
*emotsionaalne/geograafiline l�hedus *tuntud osalejad *konfliktid, vastuolud *erakordsus *p�evakajalisus 7. Uudise �lesehitus *ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus *k�ik osapooled peavad s�na saama 8. Tr�kiajakirjanduse ehk pressi v�ljaanded *Ajaleht - on perioodiliselt ilmuv tr�kis, milles kajastatakse p�evas�ndmusi ja ajakohaseid probleeme, pakutakse meelelahutust ning mitmesugust eluks vajalikku infot. -V�hene operatiivsus ja tagasiside -Jaguneb: 1)ilmumissagedus (p�eva- ja n�dalalehed) 2)levik (�leriigiline ja piirkondlik) 3)sisu (�ldloetav ja erialane) 4)k�sitluslaad (kvaliteetlehed ja tabloidid) * Ajakiri - regulaarselt ilmuv v�ljaanne, mis sisaldab eelk�ige meelelahutust ja praktilist teavet, mitte anal��si ja kommentaare, mida nende sisuline maht v�imaldaks. -Jaguneb: 1)ilmusmissagedus (n�dalakirjad/poolkuukirjad/kuukirjad/kvartalikirjad/p�hir�hmade vahelised)
suur rõhk emotsionaalsel mõjutamisel, tippaeg 19.00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised, regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV Digimeedia: Uudiseid edastav vs meelelahutuslik: netilehed, netiraadiod, ajaveeb; foorumid, sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad?
9.Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ( iseloomustused eespool) 10.Komeet · Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. · Ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna · Päikesele lähenedes kasvab ,,sabatäheks" heleda uduse pea, nõrgeneva sabaga moodustiseks · Ilmumissagedus väike( kümmekond igal aastal) 11.Meteoriit · Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha · On piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult ära aurustuda · Koostis : raud, hapnik, räni, mangaan jt · Kui meteoriidi mass, mis langeb maale, on üle 100t, tekib kokkupõrkel plahvatuskraater(Eestis Kaali kraater Saaremaal) 12.Asteroid · On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad
Reklaam peaks olema arusaadav, sisaldama näiteid toote kinnituse kohta. Raadio kaudu edastatav reklaam on odav, kiirelt edasiantav, võimalu kasutada kõiki helivõimalusi ja huumorit, suunatav sihtauditooriumile. Puudused: pole nähtav, , lühiduse tõttu ei pruugi sõnum jõuda kuulajateni, raske edastada keerukat teavet. Raadiot kuulatakse tavaliselt taustaks, kuulamise tippajad 6-10 hommikul ja 4-7 õhtul. Esitada 1 idee korraga. Ajakirjad, puuduseks on suhteliselt kõrge hind ning harv ilmumissagedus. Eelised on hea värvikvaliteet, pikk kestvus, ajakirju säilitatakse kauem. Ajalehed on tähtsaim kohalik meediakanal, eelisteks ka madal hind ja lai levik Otsereklaam postkastis reklaamlehed, odav Kuulutusetahvlid on tavaliselt tasulised, Eestis asuvad rahvarohketes kohtades. Ühissõidukitega vahendatav reklaam on tasuline reklaam Internet Sõnumi ülesehitus pealkiri peab olema: · Kergesti meeldejääv · Huvitekitav · Pealkirja kõrvalolev pilt äratab tähelepanu
Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine. Uudistes keskne positiivsus ja kommunistliku suhtumise väljendus. Vaid hea uudis on uudis! Temaatika: riiklikud dokumendid, parteikõned, töösaavutused. Uudised ideologiseeritud: õiged seisukohad ja arvamused. Kriitikale kohustuslik reageerida. Lehes ei ilmu ühiskondlikult väärtusetuid kirjutisi. Väljastpoolt Eestit lubatud vaid TASSi ja ETA materjalid. Ajakirjanik infovahendaja riigi ja lugeja vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud. Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed, kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht). Kohustuslik tellimine. Allkirjata juhtkirjad. Tekste raske liigitada. Uudisel kronoloogiline struktuur. Lugudel peavad olema juures autorinimed. Vastutav toimetaja=peatoimetaja. Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav sekretär=tegevtoimetaja
visuaalseid elemente. Ajakirjade sisu ja lähenemisviis võib olla väga varieeruv nii temaatiliselt, žanriliselt kui ka funktsionaalselt, olenevalt sellest, mis pakub avalikkusele huvi. Ajakirjad on ajalehtest erinevad veel selle tõttu, et neil on kitsam suunitlus, näiteks naiste- ja meesteajakirjad. Ajakirjas kajastuv materjal on pärit omaette toimetusest, kuid on avatud ka väljaspoolt kaastöödele. Minimaalne ilmumissagedus on vähemalt 2 korda aastas, seega ei loeta ebaregulaarseid väljaandeid ajakirjadeks. Ajakirja kriteeriumiks on ka kättesaadavuse aste ja levi iseloom. Üheks nõudeks, et ostmine ja tellimine on võimalik väljaspool väljaandvat institutsiooni ning väljaandmispiirkonda. Segadust tekitavad organisatsiooni või ühingu tasuta ajakirjad, kuid kriteeriumiks määratlemiseks on see, et neid on võimalik osta ka mitteliikmetel (Kõuts ja Vihalemm, 2004). 2. Ajakirjade liigitus
ei saa kasutada. Siseleht Ettevõtte soovi ja eesmärki arvestades võib siselehte välja anda elektrooniliste kanalite dubleerimiseks või täiendamiseks. Eesmärkidest lähtudes tuleb koostada siselehe kontseptsioon. Elektroonilisi infokanaleid on vaja dubleerida, kui soovitakse seal avaldatud info viia töötajateni, kes neid kanaleid ei kasuta. Sel juhul tuleb sisu puhul lähtuda elektroonilistest kanalitest ja väga oluline on väljaande ilmumissagedus. Elektrooniliste kanalite dubleerimise korral peaks paberil siseleht ilmuma vähemalt kord nädalas. Ka tuleks kriitiliselt üle vaadata kõik teemad, sest osa neist aegub paberväljaande jaoks ja kindlasti tuleb muuta kirjutiste vormi. 39 Elektrooniliste kanalite täiendamiseks ilmuva siselehe kavandamisel tuleb kindlaks määrata lehe
organisatsioonide väljaanded. Reklaamivahendi valikul peaks organisatsioon esitama endale küsimused: - kas mediumi olemus ja sisu on kooskõlas edastatava sõnumiga? - Kas valitud medium jõuab sihtgrupini? - Milliseid meediume võib kasutada koos? - Kas valitud meediumid ilmuvad edastatava sõnumi jaoks soodsal ajal? - Kas niisugused reklaamvahendeid on varem kasutatud? - Kas meediumi saab kasutada sõnumite edastamiseks ka edaspidi? - Kas meediumi ilmumissagedus on kooskõlas sõnumile sobiva edastamissagedusega? 3. Millised on reklaamitegevuse ajendmotiivid? Reklaami eesmärgiks on tavaliselt: - käibe suurendamine - suurema turuosa hõlvamine - kõrgem kasum. Nende sihtide saavutamiseks võib püstitada terve rea operatiivseid eesmärke, millistest olulisemad on: 1. Klientide truuduse säilitamine ja tugevdamine 2. Uute klientide võitmine 3. Turuosa laiendamine 4. Firma spetsiifiliste omaduste ja püsiklientide eeliste esiletõstmine 5
kaks korda rohkem kui poiste seas, siis 11. klassis sugude vahel erinevus praktiliselt puudub. Selliste muutuste põhjused selguvad siis, kui hakata konkreetselt uurima, missuguseid ajakirju eri klassides loetakse. 18 2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. Lisaks eelmises alajaotuses kirjeldatud ajakirjade lugejate arvule on oluline ka lugemisele kulutatav aeg. Et ajakirjade ilmumissagedus on erinev, siis andis parima väljundi ühe kuu jooksul ajakirjade lugemiseks kulutatava aja analüüsimine. Otstarbekaim oli jaotada õpilased kahte osasse selle järgi, kas nad loevad ühes kuus ajakirju kokku rohkem või vähem kui 1,5 tundi. Selline analüüsimeetod andis tulemuseks joonise 7. 100% 90% 80% 70% 60% < 90 min 50%
ajakirjad. Meie lähtume sellest, et oli 25 nimetust ajakirju aastal 1988 (legaalsed väljaanded) ja 28 väljaannet (mõned ilmusid kahes keeles, nimi oli ikka üks). Ajakirjade puhul lööb seesama monopoolsus välja, igas valdkonnas üks väljaanne. Kummaski rühmas, ei ajakirjade ega bülletäänide hulgas ei mainita ühte väljaannet Heinakuu, mis hakkas illegaalselt ilmuma 1988. Ajakirjade kohta võib veel öelda, et oluline on ilmumissagedus, tavalisest kuukirjast kvartalikirjani (vt tabelit). Kõige levinum ajakiri oli moeajakiri Siluett. Suur osa tiraazist, ligi 300 000 läks Suurele Kodumaale, 50 000 levis Eestimaal. N.ö tavalistest ajakirjadest oli suurima levikuga Nõukogude Naine. Eesti Raadiol oli 3 programmi: esimene programm, Vikerraadio ja stereoraadio. Keskmine ööpäevane saatemaht 37 t. Televisioonis oli asi kesine plusspoolele võib kanda seda, et televisioon eesti keeles üldse olemas oli
annaabi.ee 
