Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga. Siiski ei suutnud Tartu teda piisavalt köita ja 1908 aastal otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Tähtsamad teosed: Koorilaulud, Noored Sepad, Varas, Kalevipoja põhjal valminud mitmed teosed. "varas" on pühendatud Tobiase naisele. Berliinis valmis teos "sest ilmaneitsist ilusast" mis põhineb "ilmaneitsi sõrmuse" põhjal. Lugu räägib sellest, kuidas Ilmaneitsi kaotab oma sõrmuse kaevu. Kalevipoeg läheb sinna sõrmust otsima, aga sortsilased tungivad talle kallale, veeretades kaevu veskikive. Kalevipoeg toob veskikivi veest välja sõrme otsas, küsides, kas see ongi otsitav Ilmaneitsi sõrmus. Tobiasel oli algselt ka plaan kirjutada Kalevipoja põhjal ooper, selleni ta aga ei jõudnud. Berliini periood
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja
Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918.a.Berliinis, temast jäid maha naine ja kolm last. 1992. aastal maeti helilooja põrm kodumaa mulda, Kullamaale isa kõrvale. Käina alevikus, Rudorf Tobiase sünnikodus, asub nüüd helilooja muuseum, kus on ulatuslik ülevaade tema elust ja loomingust. Teosed: ,,Joonase lähetamine", eesti sümfooniline muusika esiteos (avamäng ,,Julius Caesar"), Kalevipojast inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast" ja ,,Kalevipoeg põrgu väravas", Kantaat ,,Johannes Damaskusest", Saksamaal valmisid ,,Capricco eesti rahvaviisi ,,"Vares vaga linnukene'' teemal" HUVITAVAID FAKTE: Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel. Rudolf Tobias mälestussammas asub Haapsalus
Tobiase ajutiseks õppejõuks haigestunud kompositsiooniprofessori E. Humperdincki asemele. 1914. a., kui Tobias oli vastu võetud Saksa kodakondsusesse, määrati ta juba täieõiguslikuks kompositsiooni eriala õppejõuks. Berliinis asus R. Tobias realiseerima oma ideed kehastada Kalevipoja kuju muusikas. Kuigi ta mõlgutas mõtet luua ooper, kirjutas ta "Kalevipoja" teksti põhjal vaid üksikuid muusikalisi episoode, nagu melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" (soolohäälele ning orkestrile). 1915. a. mobiliseeriti R. Tobias sõjaväkke, kus ta teenis tõlgina ja orkestrijuhina. 1916. a. vabanes ta tervislikel põhjustel. Ta pöördus tagasi Berliini muusikaülikooli ja asus looma teist oratooriumi "Sealpool Jordanit". Ootamatu surm kopsupõletiku tagajärjel katkestas aga R. Tobiase elutee 1918. a. 29. oktoobril. Lõpetamata jäi oratoorium "Sealpool Jordanit" ja teisi töid. R. Tobias on maetud Berliini Wilmersdorfi kalmistule. LOOMING: R
linnukene" teemal). 4. Teosed: Vokaalsümfooniline muusika: *Kantaat "Johannes Damskusest" 5 solistile, sega-ja meeskoorile, orelile ning sümfooniaorkestrile(A.Tolstoi) *Oratooriumid "Joonase lähetamine" 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfooniaorkestrile(Piibel); "Sealpool Jordanit" segakoorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile(Piibel) *Kooriteosed "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile(G.Suits)jt. *Ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile("Kalevipoeg") Sümfooniline muusika: *Avamäng "Julius Caesar"; "Burlesk"; kapritso "Varese sõjasõnumida" sümfooniaorkestrile *"Klaverikontsert"(d-moll) *"Koraali variatsioonid" orelile ja sümfooniaorkestrile F-moll *Melodraamad "Kalevipoja unenägu", "Kalevipoja epiloog" deklamaatorile ja sümfooniaorkestrile Koorimuusika: *"Psalm 42", "Seitse motetti", "Psalm 32" segakoorile *Segakoorilaulud "Õõtsuv meri"(K.E.Sööt); "Murtud roos"(M
Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " (19051907) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm Peterburi aastate looming : · Orelile, N : Fuuga d moll, Koraalivariatsioonid orelile ja Sümfoonia orkestrile f moll · Keelpillidele N : keelpillikvartetti d moll, c moll ja C duur( viimane lõpetamata ), duett kahele viiulile
Siin saab võrdlusjooni tõmmata Richard Wagneri ooperitega (Wagner võttis esimesena kasutusele juhtmotiivid). Esiettekanne toimus 1909. a Leipzigis. Esituskooseis on teosel hiiglaslik: kaks segakoori, lastekoor, viis solisti, sümfooniaorkester ja orel. 1912. a kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks. Sümfoonilistest teostest on tuntud eeposest ,,Kalevipoeg" inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast" (kirjutatud sopranile ja sümfooniaorkestrile) ning muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas". Eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Artur Kapp (1878-1952) Sündis Suure-Jaanis, kus Kappide suguvõsa oli tuntud kultuuri- ja muusikaharrastuse poolest. Vaid 13-aastasena
2. Vokaalsü mfoonilised suurvor mid · Kantaat ,,Johannes Dramaskusest" · Oratooriumid: ,,Joonase lähetamine" , ,, S ealpool Jordanit" (jäi lõpetamata) 3. Klaverikontserdid 4. Ke elpillikvartetid Teosed: ,,Läbi öö " , ,, Noored sepad" , ,, Õ õtsuv m eri" , ,, Allik" , ,,Varas" , ,,Eks te tea" , ,, Otsekui hirv" , Fuuga dm oll orelile, 12 koraaliprel üüdi orelile, ballaad ,, S e st Ilmaneitsist ilusast" · Peeter Süda (1883-1920) 20.saj. teisel kümnendil üks silmapaistvamaid organiste eestis. Sündis Saare maal talupoja pere konnas. 19021911. aastatel õppis Peterburi konservatooriumis oreli ja ko mpositsiooniklassis. Tundis sügavat huvi Bachi polüfoonilise muusika vastu.
1. Avamäng ,,Julius Caesar" 2. Vokaal-sümfoonilised suurvormid Kantaat ,,Johannes Dramaskusest" Oratooriumid: ,,Joonase lähetamine" , ,,Sealpool Jordanit" (jäi lõpetamata) 3. Klaverikontserdid 4. Keelpillikvartetid Rudolf Tobiase kuulsamad teosed: ,,Läbi öö" , ,,Noored sepad" , ,,Õõtsuv meri" , ,,Allik" , ,,Varas" , ,,Eks te tea" , ,,Otsekui hirv" , Fuuga d-moll orelile, 12 koraaliprelüüdi orelile, ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast." Artur Kapp (1878 1952) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog. Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis)
Suur soov oli reformeerida vaimulikku muusikat. 1908 läheb Eestist ära, esialgu Pariisi, suund ikkagi Saksamaale Berliini. 1910 alaliselt Berliin. Annab muusikatunde, esineb pianisti ja organistina, avaldab artikleid muusikaajakirjades. 1912 kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikaülikooli õppejõuks. 1913 külastas viimane kord Eestist. 1992 toodi põrm Eestisse. Pikemat aega oma elus kavandas Kalevipoja ainelist ooperit. Küll aga said valmis nt: ballad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast", muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrguväravas". Eesti esimene ballett Eduard Tubin ,,Kratt", esimene ooper Evald Aav ,,Vikerlased". RUDOLF TOBIAS ( 1873 - 1918 ) Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane organist, dirigent, muusikakirjanik " Olgem eestlased, saagem eurooplasteks". Sündis Hiiumaal, Käinas. Kolis perega Kullamaale, Haapsalu lähedale. Esimene muusikaline haridus isalt. Isa oli köster.
1912 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas " Estonia " teatri avapidustustel · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm .Heliloojana oli Tobias eesti instrumentaalmuusika alusepanija. Tema eeskujud heliloojad olid J. S. Bach, G. F. Händel ja L. van Beethoven. Oma loomelaadilt oli ta klassikalis romantiline, kohati modernistlik ja impressionismi mõjutustega. Ta taotles rahvuslikku omapära,
· R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet. tagasi, kus asus looma teist oratooriumi "Sealpool Jordanit", kuid suri Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja
tagamaid, mis on kätketud sellesse suurteosesse. Looming: Vokaalsümfoonilised teosed: 2 oratooriumi "Joonase lähetamine" ja "Sealpool Jordanit" (lõpetamata); 2 kantaati "Johannes Damaskusest" ja "Ecclesia" (lõpetamata); "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Eks teie tea" meeskoorile; sümfooniaorkestrile ja orelile; Psalm 51 baritonile ja sümfooniaorkestrile; ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile jt. Sümfoonilised teosed: avamäng "Julius Caesar"; Klaverikontsert d-moll; Koraalivariatsioonid orelile ja sümfooniaorkestrile f-moll; kapritso "Varese sõjasõnumida"; 2 melodraamat lugejale ja sümfooniaorkestrile "Kalevipoja unenägu" ja "Kalevipoeg põrgu väravas"; Burlesk, Albumileht jt.
sünni-aastapäeva puhul. 2) Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua "Kalevipoja"-aineline ooper. See idee ei jätnud teda maha surmatunnini, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale. 3) Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega. Nende tundmaõppimise eesmärgil oli ta veetnud mõne kuu ka Pariisis. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi klassikalisi aluseid, kuigi tema hilisemas helikeeles ilmneb impressionismi ("Kalevipoeg põrgu väravas", "Sest Ilmaneitsist ilusast"). Looming: · Oratoorium " Sealpool Jordanit", " Joonas" ; · Kantaadid " Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; · Avamäng " Julius Caesar"; · Keelpillikvartetid; · Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt 12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas: Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis)
konservatooriumi orelimängu ning kompositsiooni. Tööaastad: peale lõpetamist töötas Peterburi Jaani kirikus organisti ja koorijuhina; hiljem kutsuti ta Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks; samuti töötas dirigendina, dirigeerides Estonia uue hoone avamispeol oma teoseid; 1. MS algul võeti teenistusse ning koos majanduslike raskustega andis see tema tervisele kõva hoobi. Looming: oratooriumid - “Sealpool Jordaaniat” ja vokaalsümfoonilised teosed “Sest Ilmaneitsist ilusast” Tähtsamad teosed: Eesti esimene oratoorium “Joonase lähetamine”, Eesti esimene sümfooniline teos avamäng “Julius Caesar” Artur Kapp Eluaastad: 1878 - 1952 Õpingud: 13-aastasena suundus P. konservatooriumi, mille lõpetas orelimängu erialal 1898. aastal ning heliloomingu eriala 1900. aastal. Tööaastad: töötas Peterburis organistina ja dirigendina; oli Astrahani muusikakooli direktor, dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7
vigorous outbursts, being somewhat decorative and spectacular. Tobias developed into a grand master in his last period in Germany, his music abounding with ideas and vitality. Already during his Tartu years he had an intention to write an opera on the national epic Kalevipoeg. In Germany, the search for national expression became manifest in Capriccio (1909) based on the Estonian folk tune Varese sõjasõnumida (The Crow’s War Message), the ballad Sest Ilmaneitsist ilusast (The Beautiful Heavenly Maiden, 1911) and Kalevipoja epiloog (Kalevipoeg’s Epilogue, 1912) for reciter and orchestra. In Berlin he became acquainted with some prominent musicians, Ferruccio Busoni among them, who held in high esteem his piano playing, erudition in music and openness. During the last six years of his life (1912-1918), apart from a two year hiatus in the German army, he taught music theory at Königliche Hochschule für Musik (Berlin Royal College of Music)
annaabi.ee 
