tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- kõik ühesuguse temperatuuri ja satemete hulgaga alad, mis on ühendatud joontega. Neid võib leida temaatiliste kaartide hulka kuuluvatelt kliima- ja/või ilmkaartidelt. Täpsemalt, samasuguse õhutemperatuuri ja sademet hulgaga kohad ühendatakse kaardil samajootega. Nende vahelised alad värvitakse samasuguse tooniga ühesuguse temperatuuri ja sademte hulgaga aladel. Ilm mõjutab meie elu mitmel viisil, sõltuvalt meie elupaigast.
peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi) * kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm- sektorid nt põllumajandus) * animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel) 4. Andmebaasid, geoinfosüsteemid andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda
Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed Asukoht-põhjas või lõunas, merede suhtes Taimkate Inimtegevus- suurlinnad soojasaared Kiirgusbilanss Maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
tagajärjed: kliima soojenemine ja liustike sulamine 29. Mis asi on TUUL? tuul on horisontaalne õhu liikumine. 30. Mis asi on BRIIS? rannikutuul >päeval on vees kõrgrõhkkond, öösel on vees madalrõhkkond. 31. Mis paneb õhu liikuma? 1) GRANDIENTJÕUD: jõud, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. Liigub kõrgemalt madalamale. Ilmakaartilt saab kindlaks teha kõige tormisemad kohad selle järgi, kus isobaarid (õhurõhu samajooned) on joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. 2) COROLISI JÕUD: jõud, mis on panevadvabalt liikuvad kehad liikuma oma liikumissuunast põhjapoolkeral paremal ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on maksimaalsed poolusel ja puudub ekvaatoril. [PASSAADID ekvaatoril madalrõhk tõuseb, õhuvool liigub poolkeradele ja 30ndatel laiuskraadidel on nii külm, et hakkab jahtuma.] 3) HÕÕRDEJÕUD: maapinna ebatasasused (1 km kõrgusel). Tuulte kiirus maapinna
Aimuudilistes polaarprojektsioonides kujutuvad meridiaanid ühes punktis lõikuvate sirgetena, mille lõikenurgad võrduvad vastavate geograafiliste pikkuste vahega. Parallelid on kontsentrilised ringjooned, kusjuures ühiseks tsentriks on meridiaanide lõikepunkt. Asimuudilises polaarprojektsioonis ühtivad peasuunad meridiaanide ja paralleelidega ning m=a ja n=b (a-maksimaalne, bminimaalne mõõtkava). Moonutused olenevad vaid geograafilisest laiusest (suur fii) ja moonutuste samajooned ühtivad paralleelidega. 34. Kirjelda loksodroomi mõistet ja kuju Mercatori normaalprojektsioonis. Milline on ortodroomi kuju samas projektsioonis? Loksodroomid on jooned mis lõikavad meridiaane ühe ja sama nurga all. Mercatori projektsioonis kaartidel kujutavad need sirgetena (Seetõttu kasutatakse Mercatori projektsiooni merekaartide koostamisel). Joon lk 92. (btw Mercatori projektsioon = Mercatori püstsilindriline projektsioon =
Orientiire peilitakse järjekorras R(P1), T(P2), S(P3), T(P4), R(P5) ning arvutatakse R ja T keskmised peilingu: P1 P5 P P4 PR ja PT 2 2 2 Aeg ja loginäit märgitakse orientiiri S peilimise hetkel. Vaatleme, kuidas kompassiõiendi süstemaatiline viga mõjutab laeva observeeritud asukohta. Oletame, et laeva tegelik asukoht on punktis L. Kujutame rõhtnurkadele =P1+P2 ja =P2P3 vastavad samajooned. Kui muuta mingi suuruse p võrra üht peilingutest, pöörduvad ka teised peilingud sama nurga võrra samas suunas ja saame kujundi str, mida nimetatakse veakolmnurgaks, mille tipp s asub orientiiride T ja V läbival ringjoonel, tipp t orientiire S ja V läbival ringjoonel ning tipp r orientiire T ja S läbival ringjoonel. Kui kompassiõiendi vea suurus jätta muutumatuks, muuta aga vea märki, nihkuvad veakolmnurga tipud mööda vastavaid ringjooni uutesse punktidesse. Seega
tulemusena on meil juuni keskmine õhutemperatuur 12,0...15,0 ja detsembri keskmine nende kogumeist. Lumi tekib puilvedes, mis koosnevad kuni -40ºC-ni allajahtunud õhutemp. 0,0...-5,0ºC. udupiiskade ja jääkristallide (jäänõelte segust. Sellised pilved tekivad hõlpsasti sooja ja Paljude oluliste kliimakarakteristikute samajooned järgivad rannajoont. Sademete külma õhumassi kokkupuutealal, kus külm kuiv õhk suudab maha jahutada sooja niiske õhu keskmine aastasumma (mm) perioodil 19661985 oli 600700 mm. nii, et lumi teel pilvedest maapinnani ei jõua ära sulada. Suvel seda ei juhtu ja sademed Merega sarnaselt mõjutab oma ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti jõuavad maapinnale vihmana. järved mõjutavad vähem
· Põhja-Jäämere mõju o Arktilise õhumassi sissetungid, eriti tavel ja kevadel o Põhjustavad külma ja väga kuiva ilma · Ida-Euroopa lauskmaa mõju kliimale o Varasem kevade saabumine, palav suveilm o Talvel pakaseline ilm · Läänemere mõju Eesti kliimale o Peamisi Eesti-siseseid kliimaerinevusi põhjustav tegur o Meso- ehk kohakliima kujundaja o Paljude oluliste kliimakarakteristiku samajooned järgivad rannajoont o Rannikupiirkonnas palju merelisem kliima o Mandri-Eesti siseosades mere mõju muutub tühiseks o Rannikul on palju sagedamini torme, tuul tugevam o Sademete ümberjaotumine rannikul igasugune positiivse pinnavormi vastu põrkavad õhumassid Merelise ja mandrilise kliima tunnused · Rannikul on õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud palju väiksem kui
annaabi.ee 
