vabameelsed ja kergemeelsed peod on taustaks hingemaastikele, varjupaigaks ängi eest. Verline mõjutas sümbolismi, tema luule on sugestiivne (sisendusjõuline) varjundi- ja tundmusrikas. Kõige kuulsam luulekogu ,,Sõnadeta romansid"- rõhutab sõnade seost muusikaga ja sõnade kõlatähtsust. Arthur Rimbaud 1854-1891 Pr. luuletaja, kirjutas luuletusi vaid 15-19 eluaastatel, siis leidis, et kunst on lollus ja elas rändurina Aafrikas. Tähtsaimad proosaluulekogud ,,Hooaeg põrgus" ,,Illuminatsioonid" . Poeem ,,Joobunud laev" on mitmeosaline jutustav luuletus, mille kaudu antakse edasi tegelikult in rännakut elus (laev = in , meri = elu). In rännak elus on kaootiline ja sõltub paljuski juhusest, elu on väga tormine, aga seda tuleb nautida ja igast kogemuses viimast võtta, sest iga hetk võib jääda viimaseks. Tema luulet isel üldiselt eriline intensiivsus e pingelisus, kujutlustemaailma põimimine reaalsusega ja ekstaatiline meeleolu (kireuimas kirjutatud)
Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine PAUL VERLAINE Snadeta romansid ARTHUR RIMBAUD Illuminatsioonid Suurim smbolist Enne 20. A. loobus kirjandusest Piirati avaldamisvimalusi Kujndipeenus, rtmiline proosa 9-silbiline vrss, luule lriline, melanhoone, irooniline, humoorikas, musikaalsust ootab luulelt, riim ple nii oluline Mjutas srrealistlikku luulet MAURICE MAETERLINCK Pimedad 12 pimedat, mets, elavad saarel, varjupaigas, preester Saar ookeanis->maakera universiumis Surnud preester->usk Vike laps->trkav elu Valgus->idee, usk
1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andrè Breton, kes koondas enda ümber sürrealistide koolkonna 1924. aastal. Ta kutsus kunstnikke
Kirjutas luuletusi ainult 15-19 eluaastatel, hiljem tegeles äriga ja elas rändurielu. Poeem ,,Joobnud laev" kujutab laeva tormisel merel. Laev sümboliseerib inimest elu rännakul. See laev seikleb sihitult, ei järgi plaane vaid naudib pigem torme ja igatseb purjetada luulemerel. Mõte: poeem näitab elu muutlikkust, eesmärkide mõttetust aga unistamise vajalikkusest ja iga elamuse tähtsust. Proosaluulekogu ,,Hooaeg põrgus" ja luulekogu ,,Illuminatsioonid" on sümbolistlikumad, kujutavad fantaasiaid, unenäolist maailma ja palju on ootamatuid seoseid, võrdlusi, ebaloogilisis kujundeid, mis peavad sisendama lugejale mingit seisundit/meeleolu. Tema luule on ekstaatiline, julge, väljakutsuv. Oscar Wilde Iiri päritolu kirjanik, oli luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik. Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt
Paul Verlaine 1844-1896 · ,,Luulekunst" luuletuse vormis, kuidas luuletust kirjutada ja vormistada · Lüüriline ja sageli melanhoolne · Meeleheide ja valu · Erinevad kõlavarjundid · ,,Sõnadeta romansid" tuntuim luulekogu Arthur Rimbaud 1854-1891 · Eluajal oli tundmatu · Ekstaatilised ja kaootilised kujutelmad · Natuke ,,hull" · Narkar pidevalt pilves · ,,Vokaalid" andis erinevatele vokaalidele tähenduse (a must jne) · Tuntuim teos on ,,Illuminatsioonid" · Sürrealistide vaimne isa Anton Tsehhov (1860-1904) · Vene kirjanik · Kirjutas novelle ja draamasid · Õppis arstiteadust · Tegeles eneseavastusega · Tahtis väikekodanlike seast tõusta intelligentide hulka · Jaotas intelligendid kahte tüüpi: o Töölised teadlased, õpetajad, insenerid o Kunstiinimesed · Harmooniline inimene on täiuslik nii kehalt, kui vaimult. · Võttis ette reisi Sahhalini saarele · Raamat ,,Sahhalini saar"
1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andrè Breton, kes koondas enda ümber sürrealistide koolkonna 1924. aastal. Ta kutsus kunstnikke
ja urbanistlikud motiivid. Loomingus saavutanud kõrge musikaalsuse ,,Muusikat, muusikat enne muud!" Vaimuliku tendentsiga kogu ,,TARKUS " (1881) kirjutatud vanglas. Kirjutanud ka esseesid ja autobiograafilise teose ,,PIHTIMUSED" Rimbaud kirjutas nii traditsioonilises kui ka sümbolistlikus laadis. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat; Sonett ,,Vokaalid" sümbolivõimalused keeles ja selle üksustes enestes. Poeetilise (rütmilise) proosa tsükkel ,,ILLUMINATSIOONID" (1886) muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias näib osutavat vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Parnaslaste kiretus teda ei köitnud, oli religiooni silmakirjalikkuse ja ametnike juhmi agaruse vastu. Samas laadis veel teinegi teos luule- ja proosakogu ,,HOOAEG PÕRGUS" (1873) Mallarme Pariisi-kodust kujunes kohtumispaik sümbolistidele-impressionistidele; tema vaimne mõju luuletajate ja kunstnike nooremale põlvkonnale oli suur
Objektiivne ilu taotlus. Maailm vahendati sümbolite e võrdkujude abil lugejaile ja kunstihuvilistele. Kunstilise käsitluse objektiks said inimese kujutelmad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Luulet iseloomustab täielik vabadus vormi valikul. Märgilised tähendused ei olnud vaid kujunditel ja sõnadel, vaid ka häälikutel. Charles Baudelaire -> (1821-1867) Prantsusmaa. ,,Kurja lilled" Paul Verlaine-> (1844-1896) ,,Luulekunst" Arthur Rimbaud -> (1854-1891) ,,Illuminatsioonid" Stéphane Mallarmé -> (1842-1898) ,,Fauni pärastlõuna" Walt Whitman-> (1819-1892) Ameerika. ,,Rohulehed" loodust kirjeldav. Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku,
mitmesuguseid uuendusi, moraali lugev, kuid samas vabameelne. Näidendi moraal kurjus hävitab iseennast. Sama peategelasega kujutab Vetemaa veel näidendid ,,Jälle Susanna ehk Armastuse kool" (1978) ja ,,Ikka veel Püha Susanna ehk Noorpaaride kool" (1981). Tuntud on ka draama ,,Roosiaed" (1976), mis näitab sõja mõjusid ühe perekonna ja roosiaias töötavate vaimuhaigete suhtes. Vetemaa esimene näidend kandis pealkirja ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale" (1968). Tähelepanu äratas kirjaniku järgmine draama ,,Õhtusöök viiele" (1974), milles läbi puruneva abielu vaadeldakse inimese sisemise allakäigu probleeme. Vetemaa mitmekülgne draamalooming jaguneb kolmeks: 1) sotsiaalpsühholoogilisteks draamadeks ( ,,Roosiaed" (1976), milles vaadeldakse sõja järelmõjusid inimesele); 2) ohudraamadeks ( ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi" (1987) esitab pildi spordi kõlbelisest kriisist);
Samas ei muutunud nende luule niivõrd fatalistlikuks kui nt Baudelaire'il ja Poe'l. Kohati kumas sellest nooruslikke tulevikuootusi ja maailma uuenemise usku. Rimbaud ja Verlaine sõbrunesid 1871 ning põgenesid seejärel Prantsusmaalt Belgiasse, kus nad elasid boheemlaslikku elu. Nad tarvitasid uimasteid ning olid homoseksuaalses suhtes. Sellest ajast pärinevad Verlaine'i ,,Sõnadeta romansid" ja Rimbaud' ,,Illuminatsioonid" (poeetiline proosa). 1873. aastal läksid mehed tülli ning Verlaine tulistas Rimbaud'd kätte. Kuna Verlaine oli tugevasti seotud halva mainega Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine Inglismaale ning naases 1881 Prantsusmaale, kus elas enesessetõmbunult, otsides tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pärast tüli
Ka neid, nagu mitmeid teisi sümboliste, tabasid mitmed repressioonid. Samas ei muutunud nende luule niivõrd fatalistlikuks kui nt Baudelaire'il ja Poe'l. Kohati kumas sellest nooruslikke tulevikuootusi ja maailma uuenemise usku. Rimbaud ja Verlaine sõbrunesid 1871 ning põgenesid seejärel Prantsusmaalt Belgiasse, kus nad elasid boheemlaslikku elu. Nad tarvitasid uimasteid ning olid homoseksuaalses suhtes. Sellest ajast pärinevad Verlaine'i ,,Sõnadeta romansid" ja Rimbaud' ,,Illuminatsioonid" (poeetiline proosa). 1873. aastal läksid mehed tülli ning Verlaine tulistas Rimbaud'd kätte. Kuna Verlaine oli tugevasti seotud halva mainega Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine Inglismaale ning naases 1881 Prantsusmaale, kus elas enesessetõmbunult, otsides tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist
„Tuhkatriinumäng“. 1968 (1980) Paul-Eerik Rummo „Pseudopus“ – on võetud Oidipuse müüt ning eriti radikaalselt peapeale keeratud. Selle näidendi puhul toimub demütologiseerimise printsiibil näitamine, kuidas midagi ei ole. Telenäidendi tulemist näeme jõulisemalt just lasteetenduste poolt. Algselt on nad olnud siiski mingid tekstilised, kuid loomulikult jõuavad nad enne telesse ja siis alles raamatuna. Enn Vetemaa „Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus) – ruum on modelleeriva tegevuse aluseks. Selles näidendid on tegelaskond eksperimendi käigus isoleeritud ruumis. 1977 Jaan Kaplinski „Neljakinginapäev“ – Vanade tekstide väljatulemine on siin isegi mingi ristlainetus. Antud näidend on varem kirjutatud, kuid lavastatud jälle hiljem nagu Rummo näidend. Hiljemavastamise üks eriskummalisemaid juhtumisi on Madis Kõiv, kes
tööriistaks. Selline nõrk ning järeleandlik tegelane kannab hoiatusfunktsiooni -- potentsiaalne, peidetud, teadvustamata kurjus, võib olla isegi halvem, ohtlikum ning piiramatum kui avalik, otsene ja agressiivne kurjus. Et selgemalt välja tuua autori kurjusekontseptsiooni eripära «Pillmehes» «Reekviemis», ositi ka «Kalevipoja mälestustes», võib neid võrrelda Vetemaa telenäidendiga «Illuminatsioonid keravälgule ...». On muidugi riskantne kõrvutada mitte üksnes zanrilt, vaid ka elutundelt üksteisest oluliselt erinevaid teoseid -- «Illuminatsioonide» ratsionalistlikku mudelmaailma ning sisseelamisega kujutatud kannatustemaailma «Pillimehes». Olemuselt erinevate teoste võrdlemist õigustuseks on aga kogu Vetemaa loomingu silmapaistev ühtsus, zanripiire minetades kanduvad probleemid ja elutunne varastest novellidest luulesse, sealt romaanidesse ning edasi juba draamadesse
kohtuvad suured alustekstid, mida selle aja kirjanikud armastasid kasutada (Phaethon antiikmütoloogiast) ja teisalt tekkiva noortekultuuri märgid laulsid kaasaegset Eesti luulet. Paul-Eerik Rummo (Tuhkatriinumäng (1969) läbimurre. Skandaalid. Pseudopus (1968) Oidipuse müüt sotsiaalse vaatenurgaga ja süsteemikriitilise vaatenurgaga. Mõlemad peaaegu samal ajal kirjutatud, sarnased juhtumid. Enn Vetemaa (draamaloomingu algus ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus)" (1968) ajastuomane telenäidend, lastekultuuriline pool. 1960ndatel on Eesti kirjanduses kirjanduslik tekst telele orienteeritud. Draamauuendus üldpilt: 1960ndate ja 1970ndate vahetus on muutuse aeg. Draamas esialgu see muutus annab sarnaseid lahendusi: võõra teksti kasutamine, mudelsituatsioon, kõige üldistamine, tingliku draama esiletõus. Ühte tüüpi modernistlik näidend, mis esile tõuseb
Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898). Verlaine ja Rimbaud olid seotud Pariisi Kommuuniga, lahkusid seetõttu riigist, elasid boheemlaseelu, pruukisid uimasteid, neil olid homoseksuaalsed suhted. Ometi lõid nad sel ajal oma parimad teosed, nt Verlaine'i lüürilis-melanhoolne luulekogu "Sõnadeta romansid" (1874), kus on eriti rõhutatud kõla- ja helivarjundeid, ja Rimbaud' "Illuminatsioonid". 1 Hiljem ütles Rimbaud oma loomingust lahti. Mõlema elukäik on üsna kurioosne. Mallarme pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele ja sarnaselt parnassiluuletajatega pidas ebavajalikuks ühiskonna ja kunsti omavahelist sidumist. Oli samuti Pariisi Kommuuni pooldaja. Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma.
Edasi tuleb 1969 "Tuhkatriinumäng" (Rummo) - uued näidendid tinglikud ja maailmu loovad näidendid tahavad rääkida kõigest. Räägibki kõigest. Tõlgenduses välja toodud seost Hamletiga. Hamletklik tüüp prints oleks. 1968 Pseudopus - avalikkuse ette 80. Mudelsituatsioon, irooniline ja sarkastiline ühiskonnamudeli tõlgendus. Poliitilised tõlgendusvõimalused. Samalaadsed lahendused tulevad, mitterealistlikud lähenemised. Enn Vetemaa 1968 Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus). Tegemist telenäidendiga, tegelased eraldi ruumis. Luuakse ruumi abil ruumimudel: tegelased kinni, prints eksleb ühes majas. Traditsioonilised ja noored eksperimentaatorid 60ndatel, 70-80 see enam ei kehti. On näidendeid, mis jõuavad avalikkuse ette hilinemisega. Nüüditeisenduslikku draamat tuleb edasi ka 70ndatel. Leiame näiteid aga pole tuntud. Teatrisündmused 70ndatel, mis ei puuduta uudiskirjandust
annaabi.ee 
